4 Vealaheapmi ja dásseárvu
Ráđđehus áigu
dáistalit buot vealaheami
vuostá. Juohkehaččas
galgá leat gáibádus
oažžut
seamma vejolašvuođaid
ahtanuššat,
geavahit návccaidis ja eallit
eallimis, beroškeahttá sohkabealis,
sosiála duogážis,
oskkus, seksuála sojus, doaibmavádjitvuođas
dahje čearddalaš gullevašvuođas.
5.1 Sápmelaččaid vealaheapmi
Vaikke dáruiduhttinpolitihkka
dál lea Norgga politihkas
vássánáigi,
de dán politihka heajos
váikkuhusat ain sevnnjodahttet
guhkes áiggi. Norgga politih-ka
oppalaš rámmaid,
lágaid ja ortnegiid ádjána nuppástuhttit
nu ahte sámi kultuvra, giella, árbevierut
ja sámi servodaga dárbbut
váldojuvvojit doarvái
vuhtii daid ovddasvástádussurgiinge
mat eai leat njuolga sápmelaččaid
ektui. Lassin lea vel vuoigatvuođaid
ja ortnegiid álggaheapmi
sápmelaččaid várás
ollu dagaldagaid duohken maid ádjána
oažžut
sadjái. Dáruiduhttinpolitihka árbi
vuhtto ain olbmuid miellaguottuin, vaikke almmolaš politihkka
leage earáhuvvan. Danne
lea dehálaš giddet
fuomášumi dakkár áššiide
mat leat sápmelaččaid
vealaheami birra, sihke peršovnnalaš ja
struktuvrralaš dási
vealaheapmái.
5.1.1 Iskkadeamit sápmelaččaid
vealaheami birra
Iskkadeapmi mo sápmelaččat
Norggas ieža leat dovdan
vealaheami, maid Norut NIBR Finnmárku
dagai Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas 2006:s, almmustahtii
ahte juohke njealját vástideaddji
lea dovdan vealaheami danne go lea sápmelaš.
Vealaheapmi lei vuosttažettiin
bargodili, suohtastallama/gávpogis
márkanastima oktavuođas ja
dalle go deaivvadii almmolaš ásahusaiguin.
Eai nu gallis lean dovdan vealaheami bearrašis/sogas,
lagašbirrasis, eaktodáhtolaš barggus
ja skuvllas/oahpahusas. Analysa lea vuođđuduvvon
kvantitatiiva iskkadeapmái
dakkár gielddain gos uhcimus
1 pst. olbmuin leat čálihuvvon
sámi jienastuslohkui. Iskkadeamis
ledje 545 vástideaddji.
Iskkadeamis dearvvasvuođa
ja eallindili birra dáža
ja sámi gielddain (SAMINOR)
maid Romssa universitehta Sámi
dearvvasvuođadutkanguovd-dáš čađahii
2003 – 2004 Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ovddas, čájehuvvo ahte
36 pst. sámi vástideaddjiin
ledje vealahuvvon ja 37 pst. ledje givssiduvvon sámi duogáža
geažil. Nuorra sápmelaččat
givssiduvvojedje eanemusat. Analysa lea vuođđuduvvon
jearahallamii gaskal 36 – 79 jahkásaš 12
265 olmmáiolbmo ja nissonolbmo Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.
Dát iskkadeamit čájehit
ahte balddihahtti ollu sápmelaččat
dovdet vealaheami sin sámi
duogáža
geazil. Ráđđehus áigu
danne ain nannosit giddet fuomášumi sápmelaččaid
vealaheapmái. Dehálamos
reaiddut leat Dásseárvvu-
ja vealahanáittardeaddji ja
Mánáidáittardeaddji,
guđet goappašagat
dáid maŋimuš jagiin
leaba eanet gidden sápmelaččaid
dillái fuomášumi.
Seammás lea sápmelaččaid
vealaheapmi ja givssideapmi bargodilis ja bargosajiin hástalussan bargodili
beliide. Dehálaš lea
joatkit dutkamiin sápmelaččaid
vealaheami birra. Dás sáhttá Sámi
dearvvasvuođadutkanguovddáš leat dehálaš oassálasti.
5.1.2 Diehtojuohkin ja miellaguoddobarggut
Bargu sápmelaččaid
vealaheami vuostá lea vuosttažettiin
diehtojuohkima ja miellaguottuid ektui, ja ovttas dakkár
politihkain mii nanne sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid.
Sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima čalmmustahttin
almmolaš arenain lea dán
oktavuođas dehálaš.
Sámi ásahusaid vuođđudeamit
leat leamaš dehálaččat
sámi kultuvrra čalmmustahttimis.
Dasto leat sámi tv-prográmmat,
kulturdoalut nugo festiválat, čájáhusat,
konsearttat ja sámi filmmat
bohciidahttán álbmogis
beroštumi ja stuorát máhtolašvuođa
sámi dilálašvuođaid
birra, ja dagahan ahte sámi
kultuvra lea šaddan oassin
Norgga ollislaš kultuvrras.
Ráđđehusa
beales lea dieđuid juohkin
ja miellaguottuid ovddideapmi álbmogii,
ovttas doaibmi politihkain sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid
oktavuođas, leamaš dehálaš doaibmabijut
eastadit sápmelaččaid
vealaheami.
Dehálaš bargu
máhttogaskkusteamis sámi
dilálašvuođaid birra
lea Máhttoloktema sámi sisdoallu. Máhttoloktema
oahppoplánaid barggus leage
deattuhuvvon ahte buot vuođđo-
ja joatkkaskuvlaoahppit galget háhkat
alcceseaset vuođđomáhtu
sámi historjjás,
kultuvrras ja servodateallimis. áiggi
mielde soaitá dát
buoridit miellaguottuid sámi
kultuvrii. Sámi fáttáid
integreren norgga skuvllaid oahpahusas árvvoštallojuvvo
dađistaga go leat vásáhusat
dán ođđa barggus.
Govus 5.1 Vuosttaš sámi ofelaččat
2004–2005
Sámi
ofelaččat prošeavttas Sámi
allaskuvlla olis, maid Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea
ruhtadan, lea ulbmil juksat nuoraid, guđet
eai leat sápmelaččat,
dieđuiguin sámi
dilálašvuođaid
birra ja mo lea leat sápmelažžan
dálá Norggas.
Prošeakta álggahuvvui
2004:s, mas golbma sámenuora
juohke jagi ožžot
stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas, deaivvadan
dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin
guđet eai leat sápmelaččat.
Ofelaččat ožžot
oahpahusa Sámi allaskuvllas. Prošeakta árvvoštallojuvvui
2007 geasi. árvvoštallamis
vuhtto ahte doaibma lea buorre, ja čájeha
ahte ofelaččaid
galledeamit leat leamaš ávkkálaččat,
sihke oahpaheaddjiide ja oahppiide. Oahpaheaddjit oaivvildit ahte ofelaš-konseapta
doaibmá bures dan láhkai
ahte jávkada ovdagáttuid
ja vearreáddejumiid sámekultuvrra
birra. Dadjat jo buot oahppit oaivvildit ahte sidjiide ledje galledeamit ávkin
go sii leat dain oahppan. Prošeakta
lea 2008 rájes doaibman bistevažžan
ja ruhtaduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
Lasihan dihtii máhtu
ja áddejumi eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid ja sámi
vuoigatvuođaid birra, de
lea ásahuvvon eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus,
gč. kap 1.4.4. Guovddáš geavaha
web-siidduidis gaskkustanbarggustis –
www.galdu.org. Guovddáš almmuha
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter.
Riikkaidgaskasaš boazodoallofága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
1.5.3 kap) lea vuođđuduvvon
vai nannešii riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu. Guovddáš galgá doaibmat guovddášbáikin
earret eará gaskkustit ja
lonohallat dieđuid, vásáhusaid
ja máhtu, ja lea ráhkadan
neahttasiiddu
www.reindeerportal.org.
áigodaga 2002 – 2006
rasismma ja vealaheami vuostálastima
doaibmaplána siskkilda maid
doaibmabijuid mat unnidit sámiid
vealaheami. Doaibmaplánas deattuhuvvo,
ahte lea dárbu áŋgirit ja
beaktilit vuostálastit rasismma
ja vealaheami oruskeahttá,
ja dárkilis ja guhkesáigásaš rahčamušaiguin.
Dannego doaibmaplána lea
ráđđehusa plána,
de doaibmabijut čađahuvvojit erenoamážit guovddášhálddahusa
surggiin ja doaibmamušain.
Ráđđehus
lea válmmašteamen
ođđa doaibmaplána
rasismma ja vealaheami vuostá,
ja sámiidge dilálašvuođat
gieđahallojuvvojit.
4.1 Sápmelaččaid vealaheapmi
Vaikke dáruiduhttinpolitihkka
dál lea Norgga politihkas
vássánáigi,
de dán politihka heajos
váikkuhusat ain sevnnjodahttet
guhkes áiggi. Norgga politih-ka
oppalaš rámmaid,
lágaid ja ortnegiid ádjána nuppástuhttit
nu ahte sámi kultuvra, giella, árbevierut
ja sámi servodaga dárbbut
váldojuvvojit doarvái
vuhtii daid ovddasvástádussurgiinge
mat eai leat njuolga sápmelaččaid
ektui. Lassin lea vel vuoigatvuođaid
ja ortnegiid álggaheapmi
sápmelaččaid várás
ollu dagaldagaid duohken maid ádjána
oažžut
sadjái. Dáruiduhttinpolitihka árbi
vuhtto ain olbmuid miellaguottuin, vaikke almmolaš politihkka
leage earáhuvvan. Danne
lea dehálaš giddet
fuomášumi dakkár áššiide
mat leat sápmelaččaid
vealaheami birra, sihke peršovnnalaš ja
struktuvrralaš dási
vealaheapmái.
4.1.1 Iskkadeamit sápmelaččaid
vealaheami birra
Iskkadeapmi mo sápmelaččat
Norggas ieža leat dovdan
vealaheami, maid Norut NIBR Finnmárku
dagai Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas 2006:s, almmustahtii
ahte juohke njealját vástideaddji
lea dovdan vealaheami danne go lea sápmelaš.
Vealaheapmi lei vuosttažettiin
bargodili, suohtastallama/gávpogis
márkanastima oktavuođas ja
dalle go deaivvadii almmolaš ásahusaiguin.
Eai nu gallis lean dovdan vealaheami bearrašis/sogas,
lagašbirrasis, eaktodáhtolaš barggus
ja skuvllas/oahpahusas. Analysa lea vuođđuduvvon
kvantitatiiva iskkadeapmái
dakkár gielddain gos uhcimus
1 pst. olbmuin leat čálihuvvon
sámi jienastuslohkui. Iskkadeamis
ledje 545 vástideaddji.
Iskkadeamis dearvvasvuođa
ja eallindili birra dáža
ja sámi gielddain (SAMINOR)
maid Romssa universitehta Sámi
dearvvasvuođadutkanguovd-dáš čađahii
2003 – 2004 Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ovddas, čájehuvvo ahte
36 pst. sámi vástideaddjiin
ledje vealahuvvon ja 37 pst. ledje givssiduvvon sámi duogáža
geažil. Nuorra sápmelaččat
givssiduvvojedje eanemusat. Analysa lea vuođđuduvvon
jearahallamii gaskal 36 – 79 jahkásaš 12
265 olmmáiolbmo ja nissonolbmo Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.
Dát iskkadeamit čájehit
ahte balddihahtti ollu sápmelaččat
dovdet vealaheami sin sámi
duogáža
geazil. Ráđđehus áigu
danne ain nannosit giddet fuomášumi sápmelaččaid
vealaheapmái. Dehálamos
reaiddut leat Dásseárvvu-
ja vealahanáittardeaddji ja
Mánáidáittardeaddji,
guđet goappašagat
dáid maŋimuš jagiin
leaba eanet gidden sápmelaččaid
dillái fuomášumi.
Seammás lea sápmelaččaid
vealaheapmi ja givssideapmi bargodilis ja bargosajiin hástalussan bargodili
beliide. Dehálaš lea
joatkit dutkamiin sápmelaččaid
vealaheami birra. Dás sáhttá Sámi
dearvvasvuođadutkanguovddáš leat dehálaš oassálasti.
4.1.2 Diehtojuohkin ja miellaguoddobarggut
Bargu sápmelaččaid
vealaheami vuostá lea vuosttažettiin
diehtojuohkima ja miellaguottuid ektui, ja ovttas dakkár
politihkain mii nanne sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid.
Sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima čalmmustahttin
almmolaš arenain lea dán
oktavuođas dehálaš.
Sámi ásahusaid vuođđudeamit
leat leamaš dehálaččat
sámi kultuvrra čalmmustahttimis.
Dasto leat sámi tv-prográmmat,
kulturdoalut nugo festiválat, čájáhusat,
konsearttat ja sámi filmmat
bohciidahttán álbmogis
beroštumi ja stuorát máhtolašvuođa
sámi dilálašvuođaid
birra, ja dagahan ahte sámi
kultuvra lea šaddan oassin
Norgga ollislaš kultuvrras.
Ráđđehusa
beales lea dieđuid juohkin
ja miellaguottuid ovddideapmi álbmogii,
ovttas doaibmi politihkain sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid
oktavuođas, leamaš dehálaš doaibmabijut
eastadit sápmelaččaid
vealaheami.
Dehálaš bargu
máhttogaskkusteamis sámi
dilálašvuođaid birra
lea Máhttoloktema sámi sisdoallu. Máhttoloktema
oahppoplánaid barggus leage
deattuhuvvon ahte buot vuođđo-
ja joatkkaskuvlaoahppit galget háhkat
alcceseaset vuođđomáhtu
sámi historjjás,
kultuvrras ja servodateallimis. áiggi
mielde soaitá dát
buoridit miellaguottuid sámi
kultuvrii. Sámi fáttáid
integreren norgga skuvllaid oahpahusas árvvoštallojuvvo
dađistaga go leat vásáhusat
dán ođđa barggus.
Govus 5.1 Vuosttaš sámi ofelaččat
2004–2005
Sámi
ofelaččat prošeavttas Sámi
allaskuvlla olis, maid Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea
ruhtadan, lea ulbmil juksat nuoraid, guđet
eai leat sápmelaččat,
dieđuiguin sámi
dilálašvuođaid
birra ja mo lea leat sápmelažžan
dálá Norggas.
Prošeakta álggahuvvui
2004:s, mas golbma sámenuora
juohke jagi ožžot
stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas, deaivvadan
dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin
guđet eai leat sápmelaččat.
Ofelaččat ožžot
oahpahusa Sámi allaskuvllas. Prošeakta árvvoštallojuvvui
2007 geasi. árvvoštallamis
vuhtto ahte doaibma lea buorre, ja čájeha
ahte ofelaččaid
galledeamit leat leamaš ávkkálaččat,
sihke oahpaheaddjiide ja oahppiide. Oahpaheaddjit oaivvildit ahte ofelaš-konseapta
doaibmá bures dan láhkai
ahte jávkada ovdagáttuid
ja vearreáddejumiid sámekultuvrra
birra. Dadjat jo buot oahppit oaivvildit ahte sidjiide ledje galledeamit ávkin
go sii leat dain oahppan. Prošeakta
lea 2008 rájes doaibman bistevažžan
ja ruhtaduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
Lasihan dihtii máhtu
ja áddejumi eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid ja sámi
vuoigatvuođaid birra, de
lea ásahuvvon eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus,
gč. kap 1.4.4. Guovddáš geavaha
web-siidduidis gaskkustanbarggustis –
www.galdu.org. Guovddáš almmuha
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter.
Riikkaidgaskasaš boazodoallofága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
1.5.3 kap) lea vuođđuduvvon
vai nannešii riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu. Guovddáš galgá doaibmat guovddášbáikin
earret eará gaskkustit ja
lonohallat dieđuid, vásáhusaid
ja máhtu, ja lea ráhkadan
neahttasiiddu
www.reindeerportal.org.
áigodaga 2002 – 2006
rasismma ja vealaheami vuostálastima
doaibmaplána siskkilda maid
doaibmabijuid mat unnidit sámiid
vealaheami. Doaibmaplánas deattuhuvvo,
ahte lea dárbu áŋgirit ja
beaktilit vuostálastit rasismma
ja vealaheami oruskeahttá,
ja dárkilis ja guhkesáigásaš rahčamušaiguin.
Dannego doaibmaplána lea
ráđđehusa plána,
de doaibmabijut čađahuvvojit erenoamážit guovddášhálddahusa
surggiin ja doaibmamušain.
Ráđđehus
lea válmmašteamen
ođđa doaibmaplána
rasismma ja vealaheami vuostá,
ja sámiidge dilálašvuođat
gieđahallojuvvojit.
4.2 Homofiillat
Homofiliijaáššit
leat adnon tabu-áššin
ja dan birra ii galgan sámi servodagas
olus hállat. Máŋggas rahčet
iežaset identitehta homofiila sápmelažžan,
eaige muital homofiilavuođaset
birra. Muhtimat leat dovdan ráŋggáštusaid
bearrašis, sogas, ustibiin,
skuvlaskihpáriin, bargoskihpáriin
jna. go sin homofiilavuohta lea dovddahuvvon. Muhtin homofiila/lesbalaš sápmelaččaide
sáhttá birastahtti
servodaga homofiliijaoaidnu áddejuvvot
ahte ferte válljet eallit
homofiilan dahje eallit sámi
servodaga oassin. Máŋgasiidda
lea áibbas veadjemeahttun
fertet válljet dán
guokte vuođđoidentitehta
gaskkas ja sii duđđagohtet.
Máŋga
homofiila/lesbalaš sápmelačča válljejit
danne juogo fárret sámi gilážis
vai besset eallit homofiilan/lesban eará sajis,
dahje doallat dan čiegusin.
Homofiila ja lesbalaš sápmelaččaid
sáhttá dadjat leat
duppal minoritehtadilis ja danne dárbbašit
dovdat homofiila identitehtas eará sámi
homofiillaid ja lesbbaid gaskkas. Danne dárbbašuvvojit čoahkkananbáikkit,
main sáhttet deaivvadit
singuin guđiin leat seamma
beroštumit. Homofiila ja
lesbalaš sápmelaččaid
organiseren homopolitihkalaš servviide
lea dán oktavuođas
dehálaš.
Miellaguottuid nuppástuhttin
ja sámi servodagas oidnosii
oažžut áššiid
homofiliija birra lea dehálaš,
vai sámi lesbbaide ja homofiillaide šaddá buoret
ja eanet oadjebas eallindilli. Máŋga
homofiila/lesbalaš sápmelačča
oassálaste Skeive dager
doaluin Oslos 2007:s, ja dát oaččui
fuomášumi
sihke sámi ja našunála
preassain ja leige danne dehálaš dán
joavkku čalmmusteapmái.
Ii leat olus kártejuvvon
ja duođaštuvvon
man olu ja man láhkai lea
vealaheapmi, illásteapmi
ja áitin seksuálalaš duogáža
geažil.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
kártet homofiila ja lesbalaš sápmelaččaid
eallindiliid ja eallinlágiid.
Iskkadeapmi berre duođaštit
ja analyseret rájáid
ja ráŋggáštusaid
sámi servodagas ovttaseallima,
seksualitehta ja sohkabealleovdanbuktimiid hárrái
ja mo dákkár
dilálašvuođat váikkuhit
homofiilla ja lesbba sápmelaččaid vejolašvuođaide
beassat eallit nu mo dáhttot.
Iskkadeamis berrešii loahpas evttohit
doaibmabijuid mo dáid joavkkuid
eallinlági sáhttá buoridit.
5.2 Homofiillat
Homofiliijaáššit
leat adnon tabu-áššin
ja dan birra ii galgan sámi servodagas
olus hállat. Máŋggas rahčet
iežaset identitehta homofiila sápmelažžan,
eaige muital homofiilavuođaset
birra. Muhtimat leat dovdan ráŋggáštusaid
bearrašis, sogas, ustibiin,
skuvlaskihpáriin, bargoskihpáriin
jna. go sin homofiilavuohta lea dovddahuvvon. Muhtin homofiila/lesbalaš sápmelaččaide
sáhttá birastahtti
servodaga homofiliijaoaidnu áddejuvvot
ahte ferte válljet eallit
homofiilan dahje eallit sámi
servodaga oassin. Máŋgasiidda
lea áibbas veadjemeahttun
fertet válljet dán
guokte vuođđoidentitehta
gaskkas ja sii duđđagohtet.
Máŋga
homofiila/lesbalaš sápmelačča válljejit
danne juogo fárret sámi gilážis
vai besset eallit homofiilan/lesban eará sajis,
dahje doallat dan čiegusin.
Homofiila ja lesbalaš sápmelaččaid
sáhttá dadjat leat
duppal minoritehtadilis ja danne dárbbašit
dovdat homofiila identitehtas eará sámi
homofiillaid ja lesbbaid gaskkas. Danne dárbbašuvvojit čoahkkananbáikkit,
main sáhttet deaivvadit
singuin guđiin leat seamma
beroštumit. Homofiila ja
lesbalaš sápmelaččaid
organiseren homopolitihkalaš servviide
lea dán oktavuođas
dehálaš.
Miellaguottuid nuppástuhttin
ja sámi servodagas oidnosii
oažžut áššiid
homofiliija birra lea dehálaš,
vai sámi lesbbaide ja homofiillaide šaddá buoret
ja eanet oadjebas eallindilli. Máŋga
homofiila/lesbalaš sápmelačča
oassálaste Skeive dager
doaluin Oslos 2007:s, ja dát oaččui
fuomášumi
sihke sámi ja našunála
preassain ja leige danne dehálaš dán
joavkku čalmmusteapmái.
Ii leat olus kártejuvvon
ja duođaštuvvon
man olu ja man láhkai lea
vealaheapmi, illásteapmi
ja áitin seksuálalaš duogáža
geažil.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
kártet homofiila ja lesbalaš sápmelaččaid
eallindiliid ja eallinlágiid.
Iskkadeapmi berre duođaštit
ja analyseret rájáid
ja ráŋggáštusaid
sámi servodagas ovttaseallima,
seksualitehta ja sohkabealleovdanbuktimiid hárrái
ja mo dákkár
dilálašvuođat váikkuhit
homofiilla ja lesbba sápmelaččaid vejolašvuođaide
beassat eallit nu mo dáhttot.
Iskkadeamis berrešii loahpas evttohit
doaibmabijuid mo dáid joavkkuid
eallinlági sáhttá buoridit.
5.3 Sohkabeliid dásseárvu
Ráđđehus áigu čađahit
dakkár politihka mii addá nissoniidda
ja albmáide ovttalágan
vejolašvuođaid
ja duohta dásseárvvu.
Vaikke nissoniin ja albmáin
formálalaččat
leat seamma vuoigatvuođat
dán riikkas, de lea ain
guhkes geaidnu ovdal go leat duohta ovttalágan
vejolašvuođat. Ráđđehus áigu
sohkabeliid meannudit guovtte láhkai
gokko dat dárbbašuvvo
vai šaddá dievas dásseárvu,
bargat dásseárvvu ovdii
lágaid nuppástuhtidettiin
ja bargo- ja servodateallima ordnedettiin, muhto maiddái digaštallama,
diehtojuohkima ja miellaguottuid rievdadeaddji barggu
bokte.
Bargu dásseárvvu
ovdii ferte čađahuvvot
sihke barggus ja ruovttus. Barggus áigu
ráđđehus
sihkkarastit seamma bálkká ovttaárvosaš bargui,
ja bargat dan ala ahte sihke nissonat ja albmát
besset buotlágan virggiide.
Ruovttus lea ulbmil ahte galgá leat
dássidis ovddasvástádus-
ja bargojuohkin.
Departemeanttaid dásseárvobargu siskkilda
sámi albmáid
ja nissoniid dilige. Sihke nisson- ja albmárolla
sámi servodagas lea nuppástuvvamin,
ja lea dehálaš ahte
dákkár nuppástusat
dohkkehuvvojit ja heivehuvvojit sámi
servodahkii. Dásseárvobargu galgá nappo
láhččojuvvot
buot eallinmuttuide ja buot servodatsurggiide. Dehálaš lea
ahte lea dihtomielalaš dasa
ahte buot dásseárvobargu
ferte fátmmastit goappašiid
sohkabeliid. Go strategiijaid ja doaibmabijuid galgá árvvoštallat,
de galgá goappašiid
sohkabeliid dillái giddet fuomášumi,
dallege go dihto doaibmabijut galget leat njuolga nuppi sohkabeali várás.
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu
jo mánáidgárddis
sihkkarastin dihtii ahte gánddat
ja nieiddat ožžot ovttalágan
bajásšaddandili
eaige báidno stereotypiijaide
dahje daid kultuvrralaš erohusaide
maid ii dáhtoše.
Sámi servodagas lea gullevašvuohta sámi
ealáhusaide ain alla árvvus,
ja ollu gánddat bissot vuođđoealáhusain.
Dán bokte háhket
gánddat alcceseaset dehálaš kultur-
ja ealáhusgealbbu. Sin mielas
sáhttáge
orrut ahte lea stuorra gaska gaskal daid árvvuid
maidda bajásgessojit ja
daid árvvuid maid skuvla sidjiide
oahpaha. Dát soaitá leat
okta daid sivain go dušše
oasáš Sis-Finnmárkku
sámi albmáin
gazzet alit oahpu, nissoniid ektui: Kárášjogas
ja Guovdageainnus lea sullii 30 pst. nissoniin alit oahppu
(2006), ja lea alimusaid gaskkas riikkas.
Dehálaš dásseárvobargu ovddasguvlui
dáid guovlluin lea danne oččodit
sámi albmáid
alit ohppui, ja láhčit
dili dasa ahte gealbu maid sii leat háhkan,
sáhttá geavahuvvot ođđa
ealáhusain. Lea dehálaš ahte
sámi nieiddatge ožžot
ovttaárvosaš vejolašvuođa
beassat vuođđoealáhusaide
nugo boazodollui.
Bargu miellaguottuid ektui lea dásseárvobarggus
dehálaš.
Dievddut-searvi Guovdageainnus bargá buriid miellaguottuid
ektui sámi albmáid
gaskkas. Dásseárvu
lea dehálaš eará sámi
searvebargguinge. Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja
Sámi nissonforum leat guhká bargan
dásseárvvu
ja áigeguovdilis áššiid
ovddas, mat gusket nissoniid dillái
sámi servodagas.
5.3.1 Dásseárvobargu almmolaš doaimmahusain
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttas
lea váldo-ovddasvástádus ráđđehusa
dásseárvopolitihkkii,
muhto visot departemeanttain lea dásseárvoovd-dasvástádus iežaset
politihkkasurggiin. Dásseárvobargu
lea vuođđuduvvon
Láhkii dásseárvvu
birra oktan daid láhkaásahusaiguin,
ja lága §1 a váguha
almmolaš eiseválddiid
visot servodatsurggiin bargat doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde sohkabeliidgaskasaš dásseárvvu
ovdii. Bargoaddi galgá bargat
doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde dásseárvvu
ovdii iežas doaimmas. Bargoeallima
organisašuvnnain lea vástideaddji
doai-bmageatnegasvuohta iežaset doaibmasuorggis.
Doaimmathusat mat lágas leat
váguhuvvon čállit
jahkedieđáhusa,
galget jahkedieđáhusas
válddahallat dan duohta dili
doaimma dásseárvvu hárrái.
Galget vel válddahallat
doaibmabijuid mat leat álggahuvvon
ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu
ovddideami ektui ja heađuštan
dihtii guovttelágan meannudeami
dán lága
vuostá. Almmolaš eiseválddit
ja almmolaš doaimmat mat
eai leat geatnegasat čállit jahkedieđáhusa,
galget addit válddahallama
vástideaddji jahkebušeahtas.
Fylkkamánnit váguhuvvojit jahkásaččat
juolludanreivviid bokte leat gielddaide veahkkin dásseárvobarggus,
ja gielddat bealisteaset leat váguhuvvon bargat
doaibmilit dásseárvvu
ovdii sihke bargoaddin ja daid politihkkasurggiin maid hálddašit.
Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddjis
lea váldobargun bargat vuostá vealaheami
ja ovddidit dásseárvvu beroškeahttá earret
eará sohkabealis, čearddalašvuođas, doaibmavádjitvuođas,
gielas, religiovnnas, seksuála
sojus ja agis. áittardeaddji duvddabargu
mearkkaša ee.:
fuomášit
ja čujuhit vealaheaddji diliid
ja diliid mat doibmet vuostá ovttalágan
meannudeami
oalgguhit dihtomielalašvuhtii
ja leat duvddan miellaguottuid ja láhttemiid nuppástuhttimii
addit dieđuid, doarjaga
ja oaivadeami bargguin dásseárvvu
ovddideami ja vealaheami vuostá
rávvet ja oaivadit čearddalaš máŋggabealatvuođa
birra bargoeallimis almmolaš ja
priváhta surggiid bargoaddiide
gaskkustit máhtu
ja ráhkadit duođašteami
dásseárvvu birra
ja gozihit vealaheami lági
ja duhkodaga
leat čoahkkananbáikin
ja diehtojuohkinguovddážin
mii láhčá guoskevaš doaimmaheaddjiide
ovttasbarggu
5.3.1.1 Sámedikki dásseárvobargu
Dásseárvoláhka
váguha nappo almmolaš ásahusaide
doaibma- ja válddahallangeatnegasvuođa
sohkabeliid dásseárvvu
ovddideami dáfus. Sámediggi
lea dákkár ásahus,
ja galgá danne doaibmilit
bargat dásseárvvuin
iežas doaimmas ja daid surggiin
maid Sámediggi hálddaša, našunála
dásseárvopolitihka rámmaid
siskkobealde.
Sámedikkis lea vel politihkalaš ovddasvástádus
sámi servodagas leat duvddan
dásseárvobarggus.
Dat bargu maid Sámediggi
dál bargá, dieđihuvvo
Sámedikki dievasčoahkkimii
jahkásaš dásseárvopolitihkalaš válddahallamis.
Sámediggi, ovttas sámi
organisašuvnnaiguin, bargá dásseárvvu
strategiijadokumeanttain. Barggu loahppa galgá leat doaibmaplána
mii galgá biddjot Sámedikki
ovdii 2008 giđa mielde. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
sáhttá leat
fágalaš ja ekonomalaš veahkkin
plána strategalaš doaibmabijuide,
vai buoriduvvo dásseárvu
gaskal nissoniid ja albmáid
dán doaibmaplánas,
go dat lea Sámediggái
gullevaš.
Jagis 2001 ledje Sámedikkis
84 pst. álbmotválljejuvvomiin
albmát. Doaibmi dásseárvopolitihkalaš barggu
bokte Sámedikki beales,
válljejuvvojedje 2005 sámediggeválggas Sámediggái
51 pst. nissonat. Diggi válljii
vuosttaš geardde nissona sámediggepresideantan,
ja Sámediggeráđis
leat nissonat eanetlogus.
Sámediggi bivddii dásseárvomáhttoguovddáža
Fredrikkes hage 2006 giđa iskat
dásseárvvu
Sámi ovddidanfoanddas. Iskan čájehii
ahte hui unnán nissonolbmot
ohcet foanddas ruđa, ahte
ohcciin lea čielga erohus
sohkabeliid gaskkas, ja hui ollu stivrajođiheaddjit
geat ledje albmát, ohce
ruđa.
2007 giđa lágidii
Sámediggi davviriikkalaš sámi
dásseárvokonferánssa.
Konferánssa prošeaktajođiheaddjin
lei Sámi Nissonforum. Konferánssa
mihttomearri lei fátmmastit sámi
dásseárvobarggu dálá davviriikkalaš ovttasbargui
dan bokte ahte dásseárvvu
ja sohkabealleguoskevaš áššiid
sámi servodagas galggai čuvget.
Konferánsa meannudii sohkabealleperspektiivvas
sámi servodaga servodatdiliid
erenomážit – ja eamiálbmotservodagaid
oppalaččat.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
juohká jahkásaččat
sámi dásseárvobálkkašumi.
Dán dásseárvobálkkašumi
ulbmil lea oalgguhit rahčat
albmáid ja nissoniid gaskasaš dásseárvvu
ja dásseárvvu
ovddidemiin riikkarájáid
rastá sámi
servodagas.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 1.2.
5.3.1.2 Dásseárvu
boazodoalus
árbevirolaš sámi
servodagas bajásgessojuvvojit
nieiddat ja gánddat guovtte
láhkai, muhto ledje guhkás ovttadásis
formála vuoigatvuođaid dáfus.
Ovdamearkka dihtii sáhtte
sihke nissonat ja albmát
oamastit ealuset. Dál ii leat
olus sadji ođđaálgiide mahkáš boazodilis.
Dát mearkkaša
ahte dušše
okta mánáin
sáhttá váldit
badjelasas ealu, ja earát
fertejit fas ohcat eará fidnobarggu.
Ođđa
boazodoallolágas mii doaibmagođii
suoidnemánu 1. b.
2007 lea mearrádus ahte
náittosguim-mežat/ovttasássit
náittosdilis/ovttasássandilis
sáhttiba doalahit goabbatge
siidaoasi. Dát lea dehálaš dásseárvopolitihkalaš ulbmil
go eanaš doalloovttadagaid
dássážii
leat oamastan almmáiolbmot
ja almmáiolbmot daid jođihit.
Náitaleamis leat doalloovttadagat ovttastuvvon
oktan doalloovttadahkan.
Dán jágáš boazodoallošiehtadusain
biddjojuvvojedje nissoniid dilit doaibmabijuid hábmema vuođđun. Šiehtadallanoasehasat
leat dasa mielas ahte boazodoalu ovttadássásašvuođa
ovddidanbargu galgá joatkašuvvat.
Dan geažil sohpe oasehasat
joatkit nissondili erenoamáš áŋgiruššama boazodoalus.
Dát dagaha earret eará lasi doaibmadoarjagiid
daidda doalloovttadagaide main nissonat okto leat eaiggádat,
lasi beallalašdoarjagiid,
ruhtavárremiid nissondiliid
ovddideaddji doarjagiidda, ja vel várrejuvvon
dutkanruđaid boazodoallo-nissoniid árbedieđu
kártemii ja duođašteapmái.
Dán jagi šiehtadallamiin
sohpe maiddái ásahit
ođđa
oasseulbmila Boazodoalu árvoháhkanprográmmii.
Oasseulbmil lea «Veahkehit lasihit dietnasa bohcco lassibuktagiid ávkkástallamiin».
Dannego nissonat eanaš buvttadit
bohccos lassibuktagiid earret eará duddjomiin,
de váikkuha dakkár
oasseulbmil boazodoallonissoniid čalmmusteapmái
ja sin čálmmusteapmái árvoháhkama
ovddideaddjin boazodoalus.
4.3 Sohkabeliid dásseárvu
Ráđđehus áigu čađahit
dakkár politihka mii addá nissoniidda
ja albmáide ovttalágan
vejolašvuođaid
ja duohta dásseárvvu.
Vaikke nissoniin ja albmáin
formálalaččat
leat seamma vuoigatvuođat
dán riikkas, de lea ain
guhkes geaidnu ovdal go leat duohta ovttalágan
vejolašvuođat. Ráđđehus áigu
sohkabeliid meannudit guovtte láhkai
gokko dat dárbbašuvvo
vai šaddá dievas dásseárvu,
bargat dásseárvvu ovdii
lágaid nuppástuhtidettiin
ja bargo- ja servodateallima ordnedettiin, muhto maiddái digaštallama,
diehtojuohkima ja miellaguottuid rievdadeaddji barggu
bokte.
Bargu dásseárvvu
ovdii ferte čađahuvvot
sihke barggus ja ruovttus. Barggus áigu
ráđđehus
sihkkarastit seamma bálkká ovttaárvosaš bargui,
ja bargat dan ala ahte sihke nissonat ja albmát
besset buotlágan virggiide.
Ruovttus lea ulbmil ahte galgá leat
dássidis ovddasvástádus-
ja bargojuohkin.
Departemeanttaid dásseárvobargu siskkilda
sámi albmáid
ja nissoniid dilige. Sihke nisson- ja albmárolla
sámi servodagas lea nuppástuvvamin,
ja lea dehálaš ahte
dákkár nuppástusat
dohkkehuvvojit ja heivehuvvojit sámi
servodahkii. Dásseárvobargu galgá nappo
láhččojuvvot
buot eallinmuttuide ja buot servodatsurggiide. Dehálaš lea
ahte lea dihtomielalaš dasa
ahte buot dásseárvobargu
ferte fátmmastit goappašiid
sohkabeliid. Go strategiijaid ja doaibmabijuid galgá árvvoštallat,
de galgá goappašiid
sohkabeliid dillái giddet fuomášumi,
dallege go dihto doaibmabijut galget leat njuolga nuppi sohkabeali várás.
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu
jo mánáidgárddis
sihkkarastin dihtii ahte gánddat
ja nieiddat ožžot ovttalágan
bajásšaddandili
eaige báidno stereotypiijaide
dahje daid kultuvrralaš erohusaide
maid ii dáhtoše.
Sámi servodagas lea gullevašvuohta sámi
ealáhusaide ain alla árvvus,
ja ollu gánddat bissot vuođđoealáhusain.
Dán bokte háhket
gánddat alcceseaset dehálaš kultur-
ja ealáhusgealbbu. Sin mielas
sáhttáge
orrut ahte lea stuorra gaska gaskal daid árvvuid
maidda bajásgessojit ja
daid árvvuid maid skuvla sidjiide
oahpaha. Dát soaitá leat
okta daid sivain go dušše
oasáš Sis-Finnmárkku
sámi albmáin
gazzet alit oahpu, nissoniid ektui: Kárášjogas
ja Guovdageainnus lea sullii 30 pst. nissoniin alit oahppu
(2006), ja lea alimusaid gaskkas riikkas.
Dehálaš dásseárvobargu ovddasguvlui
dáid guovlluin lea danne oččodit
sámi albmáid
alit ohppui, ja láhčit
dili dasa ahte gealbu maid sii leat háhkan,
sáhttá geavahuvvot ođđa
ealáhusain. Lea dehálaš ahte
sámi nieiddatge ožžot
ovttaárvosaš vejolašvuođa
beassat vuođđoealáhusaide
nugo boazodollui.
Bargu miellaguottuid ektui lea dásseárvobarggus
dehálaš.
Dievddut-searvi Guovdageainnus bargá buriid miellaguottuid
ektui sámi albmáid
gaskkas. Dásseárvu
lea dehálaš eará sámi
searvebargguinge. Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja
Sámi nissonforum leat guhká bargan
dásseárvvu
ja áigeguovdilis áššiid
ovddas, mat gusket nissoniid dillái
sámi servodagas.
4.3.1 Dásseárvobargu almmolaš doaimmahusain
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttas
lea váldo-ovddasvástádus ráđđehusa
dásseárvopolitihkkii,
muhto visot departemeanttain lea dásseárvoovd-dasvástádus iežaset
politihkkasurggiin. Dásseárvobargu
lea vuođđuduvvon
Láhkii dásseárvvu
birra oktan daid láhkaásahusaiguin,
ja lága §1 a váguha
almmolaš eiseválddiid
visot servodatsurggiin bargat doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde sohkabeliidgaskasaš dásseárvvu
ovdii. Bargoaddi galgá bargat
doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde dásseárvvu
ovdii iežas doaimmas. Bargoeallima
organisašuvnnain lea vástideaddji
doai-bmageatnegasvuohta iežaset doaibmasuorggis.
Doaimmathusat mat lágas leat
váguhuvvon čállit
jahkedieđáhusa,
galget jahkedieđáhusas
válddahallat dan duohta dili
doaimma dásseárvvu hárrái.
Galget vel válddahallat
doaibmabijuid mat leat álggahuvvon
ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu
ovddideami ektui ja heađuštan
dihtii guovttelágan meannudeami
dán lága
vuostá. Almmolaš eiseválddit
ja almmolaš doaimmat mat
eai leat geatnegasat čállit jahkedieđáhusa,
galget addit válddahallama
vástideaddji jahkebušeahtas.
Fylkkamánnit váguhuvvojit jahkásaččat
juolludanreivviid bokte leat gielddaide veahkkin dásseárvobarggus,
ja gielddat bealisteaset leat váguhuvvon bargat
doaibmilit dásseárvvu
ovdii sihke bargoaddin ja daid politihkkasurggiin maid hálddašit.
Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddjis
lea váldobargun bargat vuostá vealaheami
ja ovddidit dásseárvvu beroškeahttá earret
eará sohkabealis, čearddalašvuođas, doaibmavádjitvuođas,
gielas, religiovnnas, seksuála
sojus ja agis. áittardeaddji duvddabargu
mearkkaša ee.:
fuomášit
ja čujuhit vealaheaddji diliid
ja diliid mat doibmet vuostá ovttalágan
meannudeami
oalgguhit dihtomielalašvuhtii
ja leat duvddan miellaguottuid ja láhttemiid nuppástuhttimii
addit dieđuid, doarjaga
ja oaivadeami bargguin dásseárvvu
ovddideami ja vealaheami vuostá
rávvet ja oaivadit čearddalaš máŋggabealatvuođa
birra bargoeallimis almmolaš ja
priváhta surggiid bargoaddiide
gaskkustit máhtu
ja ráhkadit duođašteami
dásseárvvu birra
ja gozihit vealaheami lági
ja duhkodaga
leat čoahkkananbáikin
ja diehtojuohkinguovddážin
mii láhčá guoskevaš doaimmaheaddjiide
ovttasbarggu
4.3.1.1 Sámedikki dásseárvobargu
Dásseárvoláhka
váguha nappo almmolaš ásahusaide
doaibma- ja válddahallangeatnegasvuođa
sohkabeliid dásseárvvu
ovddideami dáfus. Sámediggi
lea dákkár ásahus,
ja galgá danne doaibmilit
bargat dásseárvvuin
iežas doaimmas ja daid surggiin
maid Sámediggi hálddaša, našunála
dásseárvopolitihka rámmaid
siskkobealde.
Sámedikkis lea vel politihkalaš ovddasvástádus
sámi servodagas leat duvddan
dásseárvobarggus.
Dat bargu maid Sámediggi
dál bargá, dieđihuvvo
Sámedikki dievasčoahkkimii
jahkásaš dásseárvopolitihkalaš válddahallamis.
Sámediggi, ovttas sámi
organisašuvnnaiguin, bargá dásseárvvu
strategiijadokumeanttain. Barggu loahppa galgá leat doaibmaplána
mii galgá biddjot Sámedikki
ovdii 2008 giđa mielde. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
sáhttá leat
fágalaš ja ekonomalaš veahkkin
plána strategalaš doaibmabijuide,
vai buoriduvvo dásseárvu
gaskal nissoniid ja albmáid
dán doaibmaplánas,
go dat lea Sámediggái
gullevaš.
Jagis 2001 ledje Sámedikkis
84 pst. álbmotválljejuvvomiin
albmát. Doaibmi dásseárvopolitihkalaš barggu
bokte Sámedikki beales,
válljejuvvojedje 2005 sámediggeválggas Sámediggái
51 pst. nissonat. Diggi válljii
vuosttaš geardde nissona sámediggepresideantan,
ja Sámediggeráđis
leat nissonat eanetlogus.
Sámediggi bivddii dásseárvomáhttoguovddáža
Fredrikkes hage 2006 giđa iskat
dásseárvvu
Sámi ovddidanfoanddas. Iskan čájehii
ahte hui unnán nissonolbmot
ohcet foanddas ruđa, ahte
ohcciin lea čielga erohus
sohkabeliid gaskkas, ja hui ollu stivrajođiheaddjit
geat ledje albmát, ohce
ruđa.
2007 giđa lágidii
Sámediggi davviriikkalaš sámi
dásseárvokonferánssa.
Konferánssa prošeaktajođiheaddjin
lei Sámi Nissonforum. Konferánssa
mihttomearri lei fátmmastit sámi
dásseárvobarggu dálá davviriikkalaš ovttasbargui
dan bokte ahte dásseárvvu
ja sohkabealleguoskevaš áššiid
sámi servodagas galggai čuvget.
Konferánsa meannudii sohkabealleperspektiivvas
sámi servodaga servodatdiliid
erenomážit – ja eamiálbmotservodagaid
oppalaččat.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
juohká jahkásaččat
sámi dásseárvobálkkašumi.
Dán dásseárvobálkkašumi
ulbmil lea oalgguhit rahčat
albmáid ja nissoniid gaskasaš dásseárvvu
ja dásseárvvu
ovddidemiin riikkarájáid
rastá sámi
servodagas.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 1.2.
4.3.1.2 Dásseárvu
boazodoalus
árbevirolaš sámi
servodagas bajásgessojuvvojit
nieiddat ja gánddat guovtte
láhkai, muhto ledje guhkás ovttadásis
formála vuoigatvuođaid dáfus.
Ovdamearkka dihtii sáhtte
sihke nissonat ja albmát
oamastit ealuset. Dál ii leat
olus sadji ođđaálgiide mahkáš boazodilis.
Dát mearkkaša
ahte dušše
okta mánáin
sáhttá váldit
badjelasas ealu, ja earát
fertejit fas ohcat eará fidnobarggu.
Ođđa
boazodoallolágas mii doaibmagođii
suoidnemánu 1. b.
2007 lea mearrádus ahte
náittosguim-mežat/ovttasássit
náittosdilis/ovttasássandilis
sáhttiba doalahit goabbatge
siidaoasi. Dát lea dehálaš dásseárvopolitihkalaš ulbmil
go eanaš doalloovttadagaid
dássážii
leat oamastan almmáiolbmot
ja almmáiolbmot daid jođihit.
Náitaleamis leat doalloovttadagat ovttastuvvon
oktan doalloovttadahkan.
Dán jágáš boazodoallošiehtadusain
biddjojuvvojedje nissoniid dilit doaibmabijuid hábmema vuođđun. Šiehtadallanoasehasat
leat dasa mielas ahte boazodoalu ovttadássásašvuođa
ovddidanbargu galgá joatkašuvvat.
Dan geažil sohpe oasehasat
joatkit nissondili erenoamáš áŋgiruššama boazodoalus.
Dát dagaha earret eará lasi doaibmadoarjagiid
daidda doalloovttadagaide main nissonat okto leat eaiggádat,
lasi beallalašdoarjagiid,
ruhtavárremiid nissondiliid
ovddideaddji doarjagiidda, ja vel várrejuvvon
dutkanruđaid boazodoallo-nissoniid árbedieđu
kártemii ja duođašteapmái.
Dán jagi šiehtadallamiin
sohpe maiddái ásahit
ođđa
oasseulbmila Boazodoalu árvoháhkanprográmmii.
Oasseulbmil lea «Veahkehit lasihit dietnasa bohcco lassibuktagiid ávkkástallamiin».
Dannego nissonat eanaš buvttadit
bohccos lassibuktagiid earret eará duddjomiin,
de váikkuha dakkár
oasseulbmil boazodoallonissoniid čalmmusteapmái
ja sin čálmmusteapmái árvoháhkama
ovddideaddjin boazodoalus.
4.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Bargu sápmelaččaid
vealaheami vuostá lea vuostažettiin vuođđuduvvon
diehtojuohkima ja miellaguottuid ektui. Dán
barggus lea skuvla hirbmat dehálaš.
Máhttoloktema oahppoplánabarggus
lea deattuhuvon ahte vuođđo-
ja joatkkaskuvllain galget visot oahppit háhkat
vuođđooahpu sámi
historjjás, kultuvrras ja
servodateallimis.
Ráđđehus
lea
Sámi ofelaččat prošeavtta
dohkkehan bistevaš ortnegin
2008 rájes.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
kártet sámi
lesbbaid ja homofiillaid eallinlági
ja eallindili. Kártema boađus
berre leat evttohit doaibmabidjuid joavkkuid eallinlági
buorideapmái.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
dáhttu ovttas Landslaget
for lesbiske og homofile (LLH) (Lesbbaid ja homofiillaid riikasearvi)
jođihit sámi
siiddu riikkasearvvi ruovttusiidduid oassin, álggus
davvisámegillii.
Ráđđehus
deattuha nannet barggu sápmelaččaid
vealaheami vuostá ja vealaheami
vuostá sámi servodagas.
Ráđđehus áigu bovdet
Sámedikki ja Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji
oktasaš rahčamii
vealaheami vuostá sámi servodagas.
Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddjis
galgá leat čehppodat
sámi áššiinge.
Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis
lea fásta ovttasbargoguoibmi
sámi birrasis dásseárvo-
ja máŋggabealatvuođaáššiin, áigu ráđđehus
ovttas Sámedikkiin láhčit
dili vai sáhttá ásahuvvot
virgi mii lea laktásan sámi
birrasii mii bargá dáid áššiiguin. Dát
bargu galgá leat ovttas
Sámedikkiin.
Sámediggi galggašii
2008 giđa meannudit doaibmaplána dásseárvvu
birra sámi servodagas. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
sáhttá fágalaččat
ja ekonomalaččat
veahkehit plána strategalaš doaimmain.
5.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Bargu sápmelaččaid
vealaheami vuostá lea vuostažettiin vuođđuduvvon
diehtojuohkima ja miellaguottuid ektui. Dán
barggus lea skuvla hirbmat dehálaš.
Máhttoloktema oahppoplánabarggus
lea deattuhuvon ahte vuođđo-
ja joatkkaskuvllain galget visot oahppit háhkat
vuođđooahpu sámi
historjjás, kultuvrras ja
servodateallimis.
Ráđđehus
lea
Sámi ofelaččat prošeavtta
dohkkehan bistevaš ortnegin
2008 rájes.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
kártet sámi
lesbbaid ja homofiillaid eallinlági
ja eallindili. Kártema boađus
berre leat evttohit doaibmabidjuid joavkkuid eallinlági
buorideapmái.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
dáhttu ovttas Landslaget
for lesbiske og homofile (LLH) (Lesbbaid ja homofiillaid riikasearvi)
jođihit sámi
siiddu riikkasearvvi ruovttusiidduid oassin, álggus
davvisámegillii.
Ráđđehus
deattuha nannet barggu sápmelaččaid
vealaheami vuostá ja vealaheami
vuostá sámi servodagas.
Ráđđehus áigu bovdet
Sámedikki ja Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji
oktasaš rahčamii
vealaheami vuostá sámi servodagas.
Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddjis
galgá leat čehppodat
sámi áššiinge.
Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis
lea fásta ovttasbargoguoibmi
sámi birrasis dásseárvo-
ja máŋggabealatvuođaáššiin, áigu ráđđehus
ovttas Sámedikkiin láhčit
dili vai sáhttá ásahuvvot
virgi mii lea laktásan sámi
birrasii mii bargá dáid áššiiguin. Dát
bargu galgá leat ovttas
Sámedikkiin.
Sámediggi galggašii
2008 giđa meannudit doaibmaplána dásseárvvu
birra sámi servodagas. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
sáhttá fágalaččat
ja ekonomalaččat
veahkehit plána strategalaš doaimmain.