8.5 Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš ođđa bušeahttabargovuogit
Go Sámediggi jagi 1999
organiserejuvvui dakkár
doaimmahussan mas leat sierra fápmudusat
(nettobušehttejuvvon), ásahuvvojedje
ođđa
bušeahttabargovuogit sámi áššiid
bargui bušeahttaoktavuođas,
earret eará lea jagi 1999
rájes sáddejuvvon jahkásaš johtočálus
sámi stáhtabušeahttaáššiid gieđahallama
ja oktiiordnema birra. Okta áigumuš ođđa
bušeahttarutiinnaid ásahemiin
lei čalmmustit sámi áššiid
buorebut go ovdal ja oaččohit
sámi áššiid ollislaš meannudeami
bušeahttaproseassas. Eará guovddáš ulbmil
lei maiddái ahte sámi áššit válddahallojuvvojit čoahkis ráđđehusa
bušeahttakonferánssaide.
Sámediggi ráhkada
juohke jagi iežas bušeahttaevttohusa
ja dovddaha das iežas oainnu
makkár ođđa doaibmabijut
dárbbašuvvojit
ovddidit sámi giela, kultuvrra
ja servodateallima. Sámedikki
bušeahttadárbbut
leat vuođđodokumeanta ráđđehusa
bargui áŋgiruššanevttohusaiguin sámepolitihkalaš suorggis.
Šiehtadus
dárkilet bargovugiid birra stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid
várás vuolláičállojuvvui
miessemánus 2005, gč.
kap. 7.2. Konsultašuvdnašiehtadusa
barggus lei ovttamielalašvuohta
das ahte lea dárbu geahčadit
makkár bargovuogit leat Sámedikki
bušeahta ráhkadeamis sierra áššin,
dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit
sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat.
Bargojoavkoraporttas «Sámedikki formála
sajádat ja bušeahttabargovuogit» leat
golbma sierralágan ođđa bušeahttabargovugiid
málle árvvoštallojuvvon.
Málle
1 vuođđun
leat dálá bušeahttabargovuogit
ja konsultašuvdnavuogit. Málle
sisttisdoallá ahte ásahuvvojit dárkilet
njuolggadusat das mo galgá čađahit
konsultašuvnnaid sámi ulbmiliid
bušeahta birra.
Málle
2 vuođđun
lea ahte dihto proseantaoassi stáhtabušeahtas
sámi ulbmiliidda addojuvvo
Sámediggái.
Málle
3 vuođđun
lea gaskavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide bušeahta
olis, ja vuođđun
leat maiddái stáhta
ja eanadoalu ja boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaid
oahpes váldošiehtadallamat.
Málle mielddisbuktá ahte
seamma láhkai go ovdamearkka
dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain
ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna
giđđat,
ja láhčá dan
láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat
sámi ulbmiliidda leat čielgan
buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá.
Málliid ollislaš árvvoštallama
vuođul oaivvildii bargojoavku
ahte málle 3 buoremusat
fuolaha earret eará daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
mat stáhtas leat álgoálbmoga
ektui.
Bargojoavku anii árvvoštallamisttis vuođđun
ahte stáhta konsultašuvdnageatnegasvuohta
maiddái gullá daid
jahkásaš stáhtabušeahta
osiide mat gusket sámi ulbmiliidda.
Bargojoavkku mielas čuovvu
dát ILO-konvenšuvnna
nr. 169 6.1.a, mii nanne ahte stáhta
lea geatnegas konsulteret álgoálbmoga
go árvvoštallet čađahit «lágaid dahje
hálddahuslaš doaibmabijuid» mat sáhttet
sidjiide njuolgga váikkuhit.
Bargojoavku dulkui ášši
ILO manuála
1 vuođul,
mas čuožžu
ahte doaba sáhttá guoskat
ollu iešguđetlágan
doaibmabijuide. Lága ja vuođđolágaevttohusa
lassin namahuvvojit njuolggadusat, prográmmat, bálvalusat
dahje politihkalaš mearrádusat.
Bargojoavku čujuhii maiddái
ILO-konvenšuvnna 169 artihkkalii
7.1, mii nanne ahte álgoálbmogat «nu bures
go jo vejolaš galget beassat hálddašit
iežaets ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdáneami».
Go Sámediggi meannudii ášši
35/07 Sámedikki formála
sajádat celkii Sámedikki plána-
ja finánsalávdegoddi
ahte «Sámedikki
dálá bušeahttabargovuogit
eai ollašuhte sámi álbmoga vuoigatvuođa
mearridit iežas ekonomalaš,
sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami.
Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan
dihtii dakkár bargovugiid
mat attášedje Sámediggái
duohta šiehtadallansajádaga
Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid
birra». Viidáseappot daddjojuvvui
ahte «málle mas
ovddiduvvo stuorradiggedieđáhus
mii čielggada bušeahttarámmaid,
láhčá diliid
buoret áššemeannudeapmái
Sámedikkis, ja dat lea vuosttaš lávki
rivttes guvlui iešmearrideami
hárrái.
Sámediggi sáhttá dalle čađahit
buriid proseassaid vuoruhemiid birra addojuvvon ekonomalaš rámmaid
siskkobealde, daid ásahusaid
ektui main mis lea ovddasvástádus
ja muđui sámi servodaga
ektui. Dát čalmmustahtášii
eanet sámi servodaga ovdáneami
ja boahtteáiggi dárbbuid ja
attášii
Stuorradiggái vejolašvuođa árvvoštallat sámi
servodaga ovdáneami. Dárbbašuvvo
Sámedikki ja guovddášeiseválddiid
gaskasaš ortnet mii buorebut
dahká Sámediggái
vejolažžan
leat Norgga sámepolitihka
eaktudeaddji».
Dehálaš lea
ahte Sámediggi eanet go
odne beassá mielde ráhkadit sámi
ulbmiliid bušeahta ja Sámedikki
bušeahta. Ráđđehus áigu
láhčit
diliid nu ahte ásahuvvo
ortnet bistevaš konsultašuvdnačoahkkimiiguin
maidda oassálastet finánsaministtar,
sámi áššiid
stáhtaráđđi ja
Sámediggi, ovdal ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánssa. Ráđđehus áigu
bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide dakkár
bušeahttaprosedyraid ráhkadeami
birra. Jus leš vejolaš de
berrejit prosedyrat leat 2010 stáhtabušeahta barggu
vuođđun.