St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

8.5 Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš ođđa bušeahttabargovuogit

Go Sámediggi jagi 1999 organiserejuvvui dakkár doaimmahussan mas leat sierra fápmudusat (nettobušehttejuvvon), ásahuvvojedje ođđa bušeahttabargovuogit sámi áššiid bargui bušeahttaoktavuođas, earret eará lea jagi 1999 rájes sáddejuvvon jahkásaš johtočálus sámi stáhtabušeahttaáššiid gieđahallama ja oktiiordnema birra. Okta áigumuš ođđa bušeahttarutiinnaid ásahemiin lei čalmmustit sámi áššiid buorebut go ovdal ja oaččohit sámi áššiid ollislaš meannudeami bušeahttaproseassas. Eará guovddáš ulbmil lei maiddái ahte sámi áššit válddahallojuvvojit čoahkis ráđđehusa bušeahttakonferánssaide.

Sámediggi ráhkada juohke jagi iežas bušeahttaevttohusa ja dovddaha das iežas oainnu makkár ođđa doaibmabijut dárbbašuvvojit ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámedikki bušeahttadárbbut leat vuođđodokumeanta ráđđehusa bargui áŋgiruššanevttohusaiguin sámepolitihkalaš suorggis.

Šiehtadus dárkilet bargovugiid birra stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid várás vuolláičállojuvvui miessemánus 2005, gč. kap. 7.2. Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat.

Bargojoavkoraporttas «Sámedikki formála sajádat ja bušeahttabargovuogit» leat golbma sierralágan ođđa bušeahttabargovugiid málle árvvoštallojuvvon. Málle 1 vuođđun leat dálá bušeahttabargovuogit ja konsultašuvdnavuogit. Málle sisttisdoallá ahte ásahuvvojit dárkilet njuolggadusat das mo galgá čađahit konsultašuvnnaid sámi ulbmiliid bušeahta birra. Málle 2 vuođđun lea ahte dihto proseantaoassi stáhtabušeahtas sámi ulbmiliidda addojuvvo Sámediggái. Málle 3 vuođđun lea gaskavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide bušeahta olis, ja vuođđun leat maiddái stáhta ja eanadoalu ja boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaid oahpes váldošiehtadallamat. Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat, ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá. Málliid ollislaš árvvoštallama vuođul oaivvildii bargojoavku ahte málle 3 buoremusat fuolaha earret eará daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat stáhtas leat álgoálbmoga ektui.

Bargojoavku anii árvvoštallamisttis vuođđun ahte stáhta konsultašuvdnageatnegasvuohta maiddái gullá daid jahkásaš stáhtabušeahta osiide mat gusket sámi ulbmiliidda. Bargojoavkku mielas čuovvu dát ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.1.a, mii nanne ahte stáhta lea geatnegas konsulteret álgoálbmoga go árvvoštallet čađahit «lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid» mat sáhttet sidjiide njuolgga váikkuhit. Bargojoavku dulkui ášši ILO manuála 1 vuođul, mas čuožžu ahte doaba sáhttá guoskat ollu iešguđetlágan doaibmabijuide. Lága ja vuođđolágaevttohusa lassin namahuvvojit njuolggadusat, prográmmat, bálvalusat dahje politihkalaš mearrádusat. Bargojoavku čujuhii maiddái ILO-konvenšuvnna 169 artihkkalii 7.1, mii nanne ahte álgoálbmogat «nu bures go jo vejolaš galget beassat hálddašit iežaets ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami».

Go Sámediggi meannudii ášši 35/07 Sámedikki formála sajádat celkii Sámedikki plána- ja finánsalávdegoddi ahte «Sámedikki dálá bušeahttabargovuogit eai ollašuhte sámi álbmoga vuoigatvuođa mearridit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra». Viidáseappot daddjojuvvui ahte «málle mas ovddiduvvo stuorradiggedieđáhus mii čielggada bušeahttarámmaid, láhčá diliid buoret áššemean­nudeapmái Sámedikkis, ja dat lea vuosttaš lávki rivttes guvlui iešmearrideami hárrái. Sámediggi sáhttá dalle čađahit buriid proseassaid vuoruhemiid birra addojuvvon ekonomalaš rámmaid siskkobealde, daid ásahusaid ektui main mis lea ovddasvástádus ja muđui sámi servodaga ektui. Dát čalmmustahtášii eanet sámi servodaga ovdáneami ja boahtteáiggi dárbbuid ja attášii Stuorradig­gái vejolašvuođa árvvoštallat sámi servodaga ­ovdáneami. Dárbbašuvvo Sámedikki ja guovddášeiseválddiid gaskasaš ortnet mii buorebut dahká Sámediggái vejolažžan leat Norgga sámepolitihka eaktudeaddji».

Dehálaš lea ahte Sámediggi eanet go odne beassá mielde ráhkadit sámi ulbmiliid bušeahta ja Sámedikki bušeahta. Ráđđehus áigu láhčit diliid nu ahte ásahuvvo ortnet bistevaš konsultašuvdnačoahkkimiiguin maidda oassálastet finánsaministtar, sámi áššiid stáhtaráđđi ja Sámediggi, ovdal ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánssa. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide dakkár bušeahttaprosedyraid ráhkadeami birra. Jus leš vejolaš de berrejit prosedyrat leat 2010 stáhtabušeahta barggu vuođđun.

1

ILO Convention on indigenous peoples, 1989 (No. 169): A manual. http://www.ilo.org/public/english/standards/norm/egalite/itpp/convention/manual.pdf