12.5 Sámi oahpponeavvut
Sámi oahpponeavvut galget
váikkuhit nannet sámi
kultuvrra ja iešdovddu dakko
bokte ahte addit ohppiide vejolašvuođa
oahppat sámegiela ja oažžut
oahpahusa sámegillii. Eaktun dasa
ahte skuvla galgá nagodit
addit ollislaš oahppofálaldaga
sámi ohppiide, lea ahte
gávdnojit sámi
oahpponeavvut. Sámi Máhttoloktema atnuiváldin,
man čuvvo ođđa oahppoplánat,
lea dagahan ahte lea šaddan
stuorát dárbu
sámi oahpponeavvuide eanaš fágain.
Dál lea nu ahte gávdnojit
beare unnán sámi
oahpponeavvut mat heiveše Sámi
Máhttoloktemii.
Sámedikkis lea, dan rájes
go Sámi oahpahusráđđi
biddjojuvvi Sámedikki vuollái
jagi 2000, leamaš ovddasvástádus
doaimmahit iešguđetlágan
doarjjaortnegiid sámi oahpponeavvuid
ráhkadeapmái.
Sámi
oahpponeavvuid ovddideapmi – Strategalaš plána
2001 – 2005 rámma
siskkobealde leat ráhkaduvvon oahpponeavvut
vuođđooahpahussii, eanemusat
vuođđoskuvlii.
Joatkkaoahpahusa váste leat
ráhkaduvvon oahpponeavvut
dušše
muhtun vuoruhuvvon fágaide.
Sámediggi lea maŋimus golmma
jagi juolludan sullii 14 mill. ruvnno jahkásaččat iešguđetlágan
sámi oahpponeavvuide. Dasa
lassin oaččui Sámediggi
2006 juovlamánus 2 milj. ruvnno
digitála oahpponeavvuid
ovddideapmái. 2008 lea biddjojuvvon
14 milj. ruvdno oahpponeavvuide.
Sámediggi lea čađahan
olggobealde árvvoštallama
mii guoská doarjjaortnegiidda
ja sámi oahpponeavvuid stragegiijaplánii. árvvoštallan čájeha
ahte Sámedikki doarjjaortnegat
eai leat doaibman dohkálaččat
ja das čujuhit ollu sivaide
mat leat dagahan ahte ii leamaš vejolaš ráhkadit doarvái
sámi oahpponeavvuid mat
heivejit Sámi Mahttoloktemii. árvvoštallamis čállet
ahte stuorámus sivvan dasa
ahte ráhkaduvvojit nu unnán sámegiel
oahpponeavvut, lea ahte gávdnojit
beare unnán olbmot geain
lea ovddidangelbbolašvuohta,
leat smávva fágabirrasat
ja ahte oahpponeavvuid ovddideapmi lea unnán
gánnahahtti.
Go ii gávdno čohkkejuvvon
listu mas oainnášii
buot sámi oahpponeavvuid mat
dál leat gávdnamis,
de lea skuvllaide ja oahpaheddjiide váttis
váldit atnui sámi
oahpponeavvuid. Danin lea dárbu kártet
makkár prentejuvvon ja digitála
oahpponeavvut leat gávdnamis,
ja ahte diet dieđut doaimmahuvvojit
daid gulahallanoktavuođain
mat leat gávdnamis. Sámediggi áigu
meannudit ođđa
strategalaš oahpponeavvoplána
evttohusa 2008 giđa mielde. Dán
plána vuolggabáiki
galgá leat árvvoštallama
bohtosat.
Maŋŋá go
Sámediggi lea meannudan
iežas strategalaš plána, de áigu
departemeanta ráđđádallat
ja ovttasbargat Sámedikkiin
movt viidáseappot bargat sámi
oahpponeavvoovddidemiin. Departemeanta oaivvilda ahte Oahpahusdirektoráhta sadji
ja ovddasvástádus
sámi oahpponeavvuid ovddidanbarggus
berre árvvoštallojuvvot.
Jus galggašii sirdit sámi
oahpponeavvuid ovddidan- ja buvttadanovddasvástdusa,
de dasa lea eaktun ahte lea ovttasbargu gaskal Oahpahusdirektoráhta ja
Sámedikki, sihke de go galgá kártet
ja heivehit oahpponeavvuid maid galgá ovddidit.
Ja go sámi oahpponeavvuid
dárbu lea stuoris, de berre árvvoštallat
vejolaš eará buvttadančovdosiid,
vai gokčat dán
dárbbu jođáneamos lági
mielde. Earet eará sáhtášii
garraseappot nannet digitála
oahpponeavvuid maid sáhttá jođáneappot
ođasmahttit ja juohkit. Dat
sáhtášii
leat veahkkin gokčat oahpponeavvodárbbu. Sáhttá maid
jorgalit eanet dáru oahpponeavvuid
sámegillii, vai oččošii
eanet válljenvári oahpponeavvuid
sámi ohppiide.
Gelbbolašvuođanannen
ja ovttasbargu gaskal fágabirrasiid
sáhttá leat
veahkkin oččodit
buvttadit eanet oahpponeavvuid. Dán
oktavuođas berrešii
hástalit universitehtaid
ja allaskuvllaid fágabirrasiid.
Sámi allaskuvla lea máŋga
jagi juo fállan viidásit
oahpu oahpponeavvopedagogihkas, ja sis leamaš IKT-oahpponeavvuid
ovddidankursset. Oažžun
dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái,
de ásahii Sámediggi
stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje
dien oahpu áigodagas 2002 – 2005.
Allaskuvla lea maid bidjan áiggi
fágaoahpaheddjiide vai besset searvat
oahpponeavvuid ovddidanbargguide.
Davviriikkalaš ovttasbargu
oahpponeavvuid ovddideamis berre álggahuvvot
lagamus áiggi. Ruoŧa
universiehtain ja allaskuvllain lea ovdamearkka dihte
erenoamáš gelbbolašvuohta
lullisámegielas.