13.5 Norgga dutkansráđi sámi
dutkan
Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002)
Kvalitetsreformen (kvalitehtaođastus),
Sámi alit oahpu ja dutkama
birraevttohuvvui earret eará nannet
Dutkansráđi prográmma
sámi dutkama várás.
Dieđáhusas
evttohuvvui ahte dutkiid háhkan
sámi dutkamii galgá nannejuvvot,
muhtun muddui stipeandaruđain
Dutkanráđis
ja muhtun muiddui háhkanvirggiid
juolludemiin áigeguovdilis ásahusaid
bušeahtaid badjel. Dieđáhus
evttohii maiddái ahte ráđđehus
galgá vuolggahit digáštallama
lávgadet davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkama organiserema
birra.
Stuorradiggi doahttalii ahte galgá bargojuvvot
viidáseappot nannet sámi
alit oahpu ja dutkama go gieđahalai árv.S.
nr. 12 (2002 – 2003) ja Sd.dieđ.
nr. 34. Sámi dutkama prográmma
oaččui
eambbo resurssaid nugo lei evttohuvvon dieđáhusas.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005)
Dutkandáhttu mieđai
joatkit sámi dutkama ja
sámi dutkkiid háhkama,
ja evttohii dán oktavuođas ahte
Dutkanráđi
sámi dutkama prográmma
galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot.
13.5.1 Sámi dutkama prográmma
Dutkanráđi
sámi dutkama prográmma álggahuvvui
2001 ja loahpahuvvui 2006. Prográmmas,
mii fátmmasta humanisttalaš ja
servodatdieđalaš dutkama,
lea leamaš badjelaš 43
milj. ruvnno maid hálddašii prográmmaáigodagas.
Bures badjel golbma njealjádasa
ruđas leat boahtán
Máhttodepartemeanttas, ja
loahppa Bargo- ja searva- dahttindepartemeanttas. Ulbmil prográmmain
lea leamaš gelbbolašvuođa
huksen, dutkiid háhkan ja
ollu fágáid
ja ásahusaid rastásaw
ovttasbargu. Earenoamažit
lea leamaš guovddážis
ovdánahttit sámegiela
dieđagiellan. Prográmmaáigodaga
maŋimus oasis lea dutkama
gaskkusteapmi deattuhuvvon eambbo. Oppalaččat
lea prográmma deattuhan
nissoniid háhkama dutkamii.
Lassin davvisámi prošeavttaide,
lea addon ruhta lullisámi
ja julevsámi prošeavttaide.
Dollui loahpahankonferánsa
2006. Čoahkkáigeassu čájehii
ahte prográmma lea leamaš hui mávssolaš sihke
dutkiid geasuheapmái sámi
dutkamii ja dutkama gaskkusteapmái.
Prográmma lea earenoamážit
lihkostuvvan háhkat nissoniid
dutkamii. Ollu prošeavttat
leat leamaš ávkkálaččat ovdánahttit
sámegiela dieđagiellan. Dát
lei deaŧalaš ulbmil prográmmain.
Ollu fágaidgaskasaš prošeavttat
leat buvttihan dutkama mii sáhttá leat
veahkkin buktime ođđa
perspektiivvaid sámi servodateallimii
ja leat vuođđun
politihka hábmemii boahtte áiggi. Prográmmain
lea addon doarjja 51 iešguđetlágán
prošektii, maid searvvis
leat 15 gaskkustandoaimma.
Ođđa
prográmma lea álggahuvvon
2007, man vuođđun
lea ovddit prográmma heaitán prográmmastivrra
ieševalueren, ja maid Sámediggi
ja sámi dutkama birrasat
leat dadjan/árvalan.
Ođđa prográmmastivrras
leat Ruoŧa ja Suoma lahtut.
Sámedikkis lea dárkojeaddji
stivrras.
Sámi dutkanprográmma
II:ža ulbmil lea ovddidit
guhkesáiggi dutkama mas lea
alla dássi sámi
diliid birra, ja leat veahkkin dutkiid háhkame
ja viidáseappot ovdánahttime
sámegiela dieđagiellan.
Dasa lassin deattuhuvvo riikkaidgaskasaš dutkanovttasbargu,
fierpmádathuksen ja dutkama
gaskkusteapmi. Mii guoská dutkiid háhkamii
lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi. árbevirolaš máhttu
lea okta vuoruhansuorgi ođđa
sámi dutkama prográmmas,
gč. kap. 13. Prográmmaáigodat
lea viiddiduvvon 5 jagis 10 jáhkái.
Leat Máhttosdepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta mat ruhtadit prográmma.
13.5.2 Eará prográmmadoaimmaid sámi
perspektiiva
Lea deaŧalaš hukset
fágalaš viidodaga
sámi dutkamis. Okta veahkki dása
lea Dutkanráđi
bargu integreret sámi elemeanttaid
eará osiide prográmmadoaimmastis.
S��mi perspektiiva lea fárus
ovdamearkka dihte ollu prográmmain
mat gusket dálkkádahkii
ja birrasii.
Prográmmas Eanadat earáhuvvame – kulturbirrasiid
ja luondduvalljodagaid geavaheapmi ja hálddašeapmi,
leat leamaš sámi
elemeanttat siste álggu
rájes. Oasit pro-grámmain
NORKLIMA, Biras 2015 ja Areála
ja lunduivuođustuvvon ealáhusovdá-
nahttin (AREAL) sáhttet
leat áigeguovdilat álgoálbmot-
ja boazodoallováttisvuođaide.
Dearvvašvuođadutkanprográmmat
Psyhkalaš dearvvašvuođa
dutkan, álbmotdearvvašvuođaprográmma,
Biras, genat ja dearvvašvuohta, deavvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusaid,
mat buohkat álggahuvvojedje
2006 ja galget bistit njeallje jagi, sáhttet
maiddái sisttisetdoallat
sámiide guoski dutkama surggiideaset
siskkobealde.
Boksa 13.2 EALáT
ja riikkaidgaskasaš polárajahki
Dutkanprošeakta EALáT
lea árktalaš ráđi dálkkádatraportta
(ACIA) čuovvoleapmi ja prošeakta
riikkaidgaskasaš polárajagi
(2007 – 2008) vuolde. Prošeakta
galgá geahččat
mainna lágiin dálkkádatrievdamat
váikkuhit bohccuid guohtumiidda.
Dát galgá dáhpáhuvvat
lagaš ovttasbargguin gaskal
boazodolliid ja dutkkiid. Okta deaŧalaš ulbmil
lea ovttaiduhttit árbevirolaš máhtu dieđalaš dieđuiguin iešguđetge
regiovnnain árktisis. Norgga
dutkanráđđi
lea juolludan 9 milj. ruvnno prošektii
2006 maid Sámi allaskuvla/Sámi
Instituhtta jođihit. Bargu
dahkko ovttas dutkiiguin, boazodolliiguin ja gaskkusteddjiiguin geat
ovttasbarget dutkansásahusaiguin Norggas
ja eará riikkain, earret
eará USAs ja Ruoššas. Ulbmil prošeavttain
lea ráhkkanahttit boazoeaiggádiid
ja eiseválddiid rievdamiidda
mat sáhttet boahtit boazoguohtumiidda
globála liegganeami ja árktisa
geavaheami rievdama geažil.
Prošeakta galgá veahkehit
boazodolliid ieža unnidit ealáhusa
raššivuođa
ja defineret várrafaktoriid
mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda. EALáT-
prošeakta buvttiha máhtu
sihke boazodolliide ja eiseválddiide
ovdánahttit sihke ođđa
positiivva hálddašanstrategiijaid
mat sáhttet leat ávkin
lassánahttime boazodoalu
gierdilvuođa rievdamiidda
ja seailluheame guohtunareálaid
boahtte áigái.
Dutkanráđđi
ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski
prošeavttaid, polárajahke-áŋgiruššama
siskkobealde. Dát guoská prošeavttaide Community
Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions, The Impacts of
Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic, The Linguistic and
Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development
in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug.
Ođđa
juolludemiiguin 2007, ožžo
earret eará sámi
dutkanprográmmat AREAL,
Polárajahki ja eará áigeguovdilis
prográmmat ruđa.
Sámiide guoski prošeavttat ožžot
danne doarjaga iešguđetge
prográmmaid siskkobealde
mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid
badjel. Addo maiddái ruhta sámi
dutkamii luovos prošeavttaid
siskkobealde, ja 2007 addui doarjja sámiide
guoski instituhttaprošektii
riektediehtagis.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiija buktui ovdan juovlamánu
1. beaivvi 2006. Strategiija deattuhii earret eará eamiálbmotdimenšuvnna
máhttoovdáneamis
davvin leame deaŧalaš. Strategiija
mielde áigu ráđđehus
láhčit
dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi
bokte. Geahčá kap.
5.2 mas muitaluvvo davviguovlostrategiija birra.
13.5.3 Organiseren
Maŋimus dutkandieđáhus, Sd.dieđ.
nr. 20 (2004 – 2005), deeattuha dárbbu
geahččat
sámi dutkama ovttas eará dutkamiin.
Dieđáhus dadjá danne
ahte ruhta sámi dutkamii, nugo
dutkanruhta muđui, ain kanaliserejuvvo muhtun
ráje njuolga universitehta-
ja allaskuvlasuorgái, muhtun
muddui Norgga dutkanráđi
bokte.
Bargojuvvo olahit viidát
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
fága- ja dutkanbirrasat
deattuhit dárbbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja
standárddaid dutkamii sámi
ja álgoálbmoguovlluin,
gč. semináraraportta
Future challenges for reindeer husbandry societies, Upmi, njukčamánu
2007. Sd.dieđ. nr. 20:s (2004 – 2005)
bivdojuvvo Dutkanráđđi álggahit
oktasaš davviriikkalaš čielggadeami
mii galgá árvvoštallat
sámi dutkanlávdegotti ásaheami
Norgga, Ruoŧa ja Suoma várás.
Jurdda lea ahte dakkár lávdegoddi
galgá bidjat strategiijaid
sámi dutkamii ja leat veahkkin buorideame
valljodatávkkástallama
davviriikkaid dutkama ovttastahttimiin. Dieđáhusas
bivdojuvvo ahte dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti árvvoštallo
seammás. Dutkanráđđi
lea bargame álggahit barggu
daid áigeguovdilis davviriikkaid
ektui.