18.5 Strategiijat ja doaibmabijut
Nu go maid eará surggiin
ge (gč. kap. 5.2) de lea
hástalussan gávdnat
dohkkehuvvon sámegielat
bargiid girkui. Sámi girkoráđis
leat leamaš iešguđetlágan
doaibmabijut vai sápmelaččat
rekruterejuvvoše girkolaš doaimmaide
ja girkolaš oahpuide. Dál
leat liikká dakkár báhpat,
katekehtat ja diakonat geain ii leat sámi
giella- ii ge kulturduogáš geat biddjojuvvojit
girkolaš virggiide sámi guovl-luin.
Buoridan dihte dien dili, de lea Davvi-Hålogalánda
maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa
báhpaide. Dien hástalusa
ferte maid geahččat stuorát
perspektiivvas. Ovdamearkka dihte lea dárbu
nannet rekrutterenbarggu sámi nuoraid
ektui, maiddái girkolaš oahpuin.
Rekruterendili váikkuhus
lea maid dat ahte maiddái
sámegiela hálddašanguovlluin
ožžot sápmelaččat
eanaš oasi bálvalusain
dárogillii. Sámelága § 3 – 6
mielde lea juohkehaččas
riekti oažžut
individuála girkolaš bálvalusaid
sámegillii Norgga girku
searvegottiin sámegiela
hálddašanguovlluin,
ja dat leat gávcci suohkana – Snoasa, Divttasvuotna,
Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka,
Porsáŋgu, Unjárga
ja Deatnu. Loabát suohkan Romssas
lea mearridan ahte suohkan galgá ohcat
beassat leat oassin sámegiela hálddašanguovllus.
Girku bargá sámegiela
nannemiin maiddái olggobealde
hálddašanguovllu.
Lassin girkofágalaš gelbbolašvuhtii,
de lea dárbu sámi
giella- ja kulturgelbbolašvuhtii
eanaš girkolaš virggiin
sámi guovlluin. Diet guoská buot
dásiide girkus, ja dás lea
sáhka ovdamearkka dihte
dulkonbálvalusas, IT-čovdosiin,
bargiid kurssain, ja guovttegielat galbbaid geavaheamis.
Dakkár suohkaniin gos
leat ollu sámegielat ássit,
lea girkodulkaortnet juo guhká leamaš.
Lea maid hástalussan gokčat
girkodulkadárbbu.
Golut mat leat guovttegielalašvuođa dihte
gokčojuvvojit doaimma dálá bušeahttarámmaid
siskkobealde. Girkolaš oktasašráđis
lea ovddasvástádus
fuolahit hálddahuslaš ja
ekonomalaš bargguid báhpasuohkaniid
ovddas, ja ráhkadit ubmiliid
ja plánaid suohkana girkolaš doaimmaid
várás,
ovddidit barggu searvegotteráđiid
gaskkas ja fuolahit báhpasuohkana
beroštumiid suohkana ektui,
gč. Girkolága § 14.
Girkoláhka § 15
dadjá makkár
surggiid suohkanis lea ovddasvástádus
ruhtadit girkolaš oktasašráđi
evttohusa mielde.
Kultur- ja girkodepartemeantta johtočálus
V-5/2002 ođđajagimánu
16. beaivvi 2002:s lea bagadus suohkana ja girku oktavuođa
ektui. Dás čujuhuvvo
girkolága áigumuššii
mii lea ahte ressursadárbu
ja girkolaš doaimmaid vuoruheapmi,
erenoamážit
diakoniija dáfus, mánáid-
ja nuoraidbargu, girkomusihkka jna. galgá dáhpáhuvvat báikkálaččat,
ja girku ja suohkan galget ovttasbargat dain áššiin. Die
leat dakkár suorggit mat
lunddolaččat
gullet daidda bušeahttaságastallamiida
mat leat girku ja suohkana gaskkas. Diesa gullet maid guovttegielatvuođa
golut. Báikkálaš dilli
lea vuođđun
dasa makkár dárbu
lea juolludemiide go galgá sihkkarastit dohkálaš girkolaš hálddahusa. Gáibádus
lea ahte girku galgá oažžut
doarvái hálddahuslaš resurssaid
vai sáhttá bargat iežas
bargguid dohkálaš vugiin.
Dál lea jođus
bargu ásahit sámi
searvegotti oarjelsámi guvlui.
Kultur- ja girkodepartemeanta doarju dan.