20.5 Sámegiella ja IKT
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot almmolaš suorggi
teknologalaš IKT-ovdánahttin
galgá leat huksejuvvon universála
hábmema prinsihppii. Dat galgá addit
buot geavaheddjiide lassiárvvu
teknologiija geavaheamis. Ráđđehusa
ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta
ja hállu háhkat
alcceseaset dárbbašlaš gelbbolašvuođa
vai sáhttet ávkkástallat
teknologiija ja ođđa bálvalusaid
buoremus lági mielde.
Sd.dieđ. nr. 17 (2006 – 2007)
Diehtojuohkinsservodat buohkaide mielde
fertejit lihkostuvvan digitála
searvadahttima politihkas leat golbma váldocakki:
Neahtta, rusttegat ja sisdoallu fidnemis.
Universálalaččat
hábmejuvvon čovdosat.
Digitála gelbbolašvuohta.
Dán vuođul
oaidná ráđđehus
earret eará dárbbu:
sihkkarastit olles riikkii fálaldaga čatnasit
govdaoallenehttii (gč. 20.6.4)
vuoruhit universála
hábmejuvvon teknologiija,
nannet digitála
gelbbolašvuođa fállama álbmogii,
ja
nannet IKT-áŋgiruššama oahpahusas.
Ráđđehus
ovddidii cuoŋománus
2008 Od.prp. nr. 44 (2007 – 2008) ođđa
vealahan- ja olámuddolága.
Lágas leat IKT-gáibádusat
ge. Ráđđehus evttoha
ahte buot ođđa
diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija mii lea álbmoga várás,
galgá suoidnemánu
1. b. 2011 rájes leat universálalaččat hábmejuvvon,
dat mearkkaša nu láhččojuvvon
ahte nu olus go jo vejoilaš galget
dan sáhttit geavahit. Dálá IKT-čovdosiida
evttohuvvo ođđajgimánu
1. b. 2021 loah-palaš áigemearrin.
Sámegiela oktavuođas
lea dás vuosttažettiin
sáhka sáhttit
geavahit sámegiela buot
IKT-oktavuođain, ahte sámegielat
namaid sáhttá čállit
riekta almmolaš registariidda, ja
ahte ovdánahttojit prográmmagálvvut
mat dorjot sámegiela. Eatnašiidda
mearkkaša ođđá teknologiija,
ovdamearkka dihte bálvalusaid
automatiseren interneahta geavahettiin, ahte sin árgabeaivi šaddá alkibun.
Ođđá teknologiija
geavaheami sihkkarastin sámegielagiidda
ge lea sidjiide hui mávssolaš dan láhkai
ahte sii buorebut sáhttet oassálastit
servodahkii ja ahte sámegiella ovddiduvvo.
Almmolaš suorggis lea čielga
ovddasvástádus
fuolahit ahte iešguđetlágan
IKT- ja neahttačovdosat
eai dagat ođđa hehttehusaid.
20.5.1 Sámegiela čállinmearkkaid
geavaheapmi – almmolaš registarat
Lea leamaš positiivva
ovdánahttin maŋimus
jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide
ja IKTii. Sámi giellajoavkkuin
leat oktiibuot 15 ere-noamáš čállinmearkka
earret daid dábálaš čállinmearkkaid
mat leat angloamerihkálaš vuogádagas.
Sámegiella lea dál implementerejuvvon
muhtun buvttadeddjiid operatiivavuogádagaide.
Eurohpalaš telekomstandárden
(ETSI) lea mearridan oktasaš standárdda
mas sámegiela čállinmearkkat
sáhttet šaddat fidnemis
mobiltelefovdnatastatuvrras. Vaikko vel standárda
mearriduvvui jagi 2003, eai leat odne márkanis
gávdnamis dakkár mobiltelefovnnat
mat dorjot visot sámi čállinmearkkaid.
Leat ain hástalusat báhcán.
Eurohparáđi
geassemánu 2007 resolušuvdna
Unnitlohkogiellasoahpamuša
Norgga geavaheami birra ávžžuha
ahte Norga sihkkarastá ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámi čállinmearkkaid
geavaheami, gč. kap. 19.3.2.
Lea ráđđehusa ulbmil
ahte buot almmolaš registarat
galget sáhttit geavahit
sámi čállinmearkkaid,
ja ahte dáhtalonohallan
gaskal registariid galgá doaibmat
sámi čállinmearkkaid
geavahemiin. Sámi namaid,
báikenamaid, adreassaid
ferte sáhttit registarastit
riekta, nugo lea daddjon nammalágas
ja báikenammalágas. Vaikko
dilli dál leage oalle dohkálaš das
mii guoská sámi čálinmearkkaide
peršovnnalaš dihtoriin,
lea vel báhcán
oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra, almmolaš registarat
hálddašit buot
sámi čállinmearkkaid ollásit.
Ođasmahtttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštallá dál galgá go ásahuvvot
bákkolaš gáibádus
etáhtaide ja gielddaide
geavahit oktasaš čállinmearkastandárdda
(ISO/IEC-10646 (Unicode)) mii earret eará sihkkarastá lassemearkkaid (diakrihtalaš mearkkaid),
ja dás maiddái
sámi čállinmearkkaid riektagieđahallama
almmolaš neahttasiidduin
ja almmolaš registariin.
Dát guoská earret
eará álbmotregistarii, Ovttadatregistarii
Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga
registarii mas leat báikenamat
ja adreassat.
Buot stáhta etáhtat
galget árvvoštallat
dárbbu váldit
atnui prográmmagálvvuid/plattforpmaid
mat dahket vejolažžan
geavahit sámegiela čállinmearkkaid dađistaga
go dálá prográmmagálvvut
lonuhuvvojit. Dahkan dihte álkibun
almmolaš doaimmaide váldit
atnui sámegiela čállinmearkkaid,
ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása
ja sierra neahttabáikki
sámegiela čállinmearkkaide
ja ITii – www.samit.no. áigmuš lea
ahte almmolaš doaimmahusat
galget sáhttit váldit
oktavuođa dohko oažžun
dihte veahki. Lea Standard Norge mii jođiha
gelbbolašvuohtabása
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas.
20.5.2 Sámegiela divvunprográmma
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan
prošeavtta ovddidan dihte sámegiela
korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii. Prošeavtta
ruhtadit Sámediggi ja ollu departemeanttat. Čállinvuohkedárkkistus
davvisámegillii ja julevsámegillii
ráhkaduvvui jagi 2007. Dát
teknologiija lea hirbmat deaŧalaš veahkkeneavvu
sámegiela áimahuššamii
ja ovdánahttimii. Ulbmil
lea ahte čállinvuohkedárkkistus
galgá dagahit ahte olbmot
geat muđui eai leat sihtkkarat
máhttet go sii sámegiela
riektačállima,
galget sáhttit geavahit
sámegiela čálalaččat
ollu oktavuođain. Muhtun
sámi ollesolbmot
eai beassan oahppat čállit
sámegiela go vázze
skuvlla. Sidjiide lea várra dákkár čállinvuohkedárkkistus
stuorra ávkin. Čállinvuohkedárkkistus
lea maiddái mávssolaš neavvu
skuvllas ja giellaoahpahusa oktavuođas.
Jagiid 2008 – 2010 lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistus
gárvvis, ollislaš hámis.
Lea almmatge lunddolaš geahččat
vuosttaš jagiid geahččalanáigodahkan.
Lea dárbu prošeaktaorganisašuvdnii
mii sáhttá vuostáiváldit
boasttuvuođa dieđihemiid
ja divvut prográmmagálvvu
boasttuvuođaid, bagadit
geavaheddjiid geat galget implementeret čovdosa,
ja heivehit čállinvuohkedárkkistusa
ođđa prográmmagálvvu
ođđa veršuvnnaide
mat ilbmet.
Lullisámegiella lea garra
deattu vuolde, og das leat dušše
moadde čuođi geavaheaddji.
Lullisámegiela deaŧalaš nannendoaibmabidju
lea addit maiddái lullisámi
giellageavaheddjiide IT-neavvuid mat leat veahkkin riektačállimii.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta
ja Sámediggi ruhtadit joatkkaprošeavtta, «Divvun
2», man doaibman lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistusa
ortnegisdoallan ja geahččalandoaibma,
ja ovddidit čállin-
vuohkedárkkistusa lullisámegiela
várás.
Prošeakta lea 3 jáhkásaš,
ja ulbmil ahte lullisámegiela čállinvuohkedárkkistus
galgá leat válmmas ovdal
jagi 2010 loahpa.
20.5.3 Hupmansyntesa
Eanet ja eanet bálvalusat
dahkkojit elektrovnnalažžan
ja ollu diehtojuohkin dahkko fidnen láhkái
digitála hámis,
earret eará girjerájuin.
Dahkan dihte buohkaide olámuddui
lea čujuhuvvon dárbui eambbo
almmolaš áŋgriuššamii,
ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan
erenoamážit dárbui
ovddidit hupmansyntesa neavvuid.
Hállan lea čájehuvvon
leat beaktilis vuohki buktit diehtojuohkima, juogo geavahuvvon okto,
ovttas teavsttain, dahje synkroniserejuvvon teavsttain dainna lágiin
ahte cuiggon čájeha
guhte sátni lohkkojuvvo. Hállanprográmma
sáhttá dahkat
ol-bmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat iešguđetlágán
teavsttaid, sihke fágagirjjiid,
ja girj-jiid ja aviissaid oláhan láhkái.
Olbmuide geat galget oahpahallat dárogiela,
lea maiddái dakkár funkšunalitehta ávkkálaš. Sámediggi
lea čielggadan leago vejolaš ovddidit
hupmansyntesa sámegiela
várás.
Hupmansyntesa lea jurddašuvvon
geavahuvvot lassineavvun lotnolasat dábálaš korrektuvraprográmmain.
Vásihusat čájehit ahte
hupmansyntesa geavaheapmi doarju sihke lohkan- ja čállinproseassa.
Dasa lassin sáhttá hupmansyntesa
geavahuvvot vuođđun
ovddidit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid
ollu surggiin.