21.5 Eanadoallu, meahcceealáhusat,
duodji ja mátkeealáhusat
21.5.1 Eanadoallu
Ráđđehus áigu
Soria Moria-julggaštusa
mielde sihkarastit eanadoalliide boahtoovdánahttima
ja sosiála eavttuid, seamma
láhkai go eará joavkkuide. Dasto lea
Soria Moria-julggaštusas
deattuhuvvon ahte galgá sihkarastit
miehtá riikka dakkár
eanadoalu mas lea molsašuddi doallostruktuvra.
Dán dahká go
nanne strukturprofiilla ja joatká kanaliserenpolitihkain.
Jahkásaš eanadoallosálkemiin ee.
lea ráđđehus
deattuhan ahte vuoruha eanadoallodoaimmaid boahtobuorideami ja bieđgguid
eanadoalu doaibmabijuid. Dáinna
vuoruhemiin bidjá ráđđehus
sámi eanadolluige buorebut
rámmaeavttuid. Sámi
eanadoalu doaibmabijut čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihka
siskkobealde. Dát ii guoska
dušše
ekonomalaš gaskaomiide,
muhto maiddái biras- ja
resursapolitihka ektui, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid
deattuhettiin, ealáhusovdánahttima
ja opmodat- ja ássanpolitihka
vuoruhettiin.
Eanadoalus Davvi-Norggas leat váttis luondduviđá dilit
ee. go lea bieđggus buvttadeapmi
ja bijusgálvvuide ja eanadoallobuktagiidda
leat guhkes fievrridangaskkat. Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu
dán riikaoasis, ja dákko
bokte sámi eanadoalu, lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit
kanaliserejuvvon Davvi-Norgii, ja heajos bealit dáid
buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan
guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte. Dát
váikkuha ollislaččat
dan láhkai ahte bušeahttadoarjja
juohke dollui lea gaskamearálaččat
sullii 100 000 ruvnno (2007) eanet Finnmárkkus
go gaskamearálaččat
riikkas. Ovdamearkan oažžu
Vestlandetis šibitdoallu
0,34 ruvnno guovlludoarjagiin ovtta lihtera mielkki ovddas, ja Finnmárkkus
ges lea doarjja 1,70 kr juohke mielkelihtera ovddas (gč.
2007 hattiid). Iige addo doarjja dušše
ekonomalaš gaskaomiid bokte,
mat njuolga dahket mađđása
eanadoallodoaimmaide. Eará ortnegatge
vuoruhuvvojit, nugo fievrridandoarjja visot dehálaš buvttademiide
eanadoalus, ja dat mearkkašit
ollu davvi Norgga fylkkaide. Earret doarjjaortnegiid, vuoruhuvvo
dán riikaoasi eanadoallu
vel eará doaibmabijuid bokte.
Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret
1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin
ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui.
Sámediggi lea jagiin
1995, 2001 ja 2007 ráhkadan
dieđáhusaid
sámi eanadoalu birra. Maŋimuš dieđáhus
dohkkehuvvui skábmamánus
2007, ja dan váldomihttun
lea sihkarastit ja ovddidit sámi
eanadoalu. Sámedikki váldomihttun ealáhussii
lea doalahit dan barggaheami ja doallostruktuvrra mii dál
lea. Dieđáhusat
válddahallet máŋggalágan
vuoruhansurggiid, ja giddejit fuomášumi
doalahit eanadoalu ja ođasteami
eanadoalu oktavuođas.
Sámediggi dáhttu
váikkuhanfámu
Norgga ealáhuspolitihka hábmemis,
go sámi guovlluid ealáhusovdánahttin
lea ovddemustá guovddáš eiseválddiid
politihka hálddus.
Ráđđehus áigu
joatkit daid ásahuvvon proseassaiguin
ahte Sámedikkis lea váikkuhanfápmu
eanadoallopolitihka hábmemis,
dan láhkai ahte Sámedikkis
ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dialoga ovdal daid
jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid.
Dás vel deattuhuvvo ahte
regionála dásis
lea oktavuohta gaskal Sámedikki,
fylkkam��nni ja Innovašuvdna
Norga, erenomážit
ealáhusovdánahttima doaibmabijuid
ektui eanadoalu oktavuođas.
Ealáhusovdánahttima
2007 – 2009 nationála
strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas «Ta
landet i bruk!» guoská sámi
guovlluidege. Strategiija váldosáhkan
lea ahte galgá váldit
atnui visot resurssaid mat leat sadjagasas vai šattašii
gánnáhahtti ealáhusovdánahttin.
Strategiija lea bajitdásis
ja lea biddjon viehka ollu vejolašvuohta
regionála hábmemii eanadollui
ja dan oktavuođas daid fylkkaid mielde
ealáhusovdánahttima
strategiijaid bokte. Fylkkamánnit
dat vddasvástidit ovddidit
regionála strategiijaid
ovttas regionála ovttasbargiiguin.
Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii
eanadoalus ja dan oktavuođas,
biddjojit máŋggalágan
ekonomalaš gaskaoamit dan
doibmii:
Fylkkaid mielde gilleovdánahttinruhta boahtá Eanadoalu
ovdánahttinfoanddas (LUF)
ja dat galgá láhčit
dili ealáhusovdánahttimii
mii bidjá vuođu
guhkesáiggi, gánnáhahtti árvoháhkamii
ja bieđggus ássamii,
ja mii lea oppalaččat
eanadoalu resurssaid ja erenomážit
eanadoalloopmodaga vuođul.
Ruhta sáhttá geavahuvvot doarjut
máŋga
muttu fitnodatásaheamis,
gitta mobiliseremis ja plánemis,
investeremiid ja fitnodatovdánahttima
rádjai. Ruhta hálddašuvvo
regionála dásis. Finnmárkku,
Romssa, Nordlándda ja Namdalen
guovllus ii leat makkárge bajimuš rádjá ohcat
investerendoarjaga. Muđui
riikkas lea bajimuš rádjá 600 000,-
ru.
Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmmaollašuhttá prošeavttaid
mat lasihit árvoháhkama
vuođđobuvttadeaddjiide,
ja nanne gilvogálgga smávit
ja gaskasturrosaš biebmofitnodagaide. Prográmma
lea oassin dan ollislaš strategiijas
mii láhčá dili
buvttadan- ja bálvalusbuvttadeapmái
mii lea eanadoalu ollislaš resursavuođu
vuođul.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta sirdá jahkásaččat
Sámediggáiruđa,
mii várrejuvvo eanadoallošiehtadallamiid
oktavuođas
.Ruhta,
2 milj. ruvnno 2008:s, galgá geavahuvvot
sámi guovlluid erenomáš dárbbuid
dustemii, ja doarjut sámi
eanadoalu ovdánahttindoaibmabijuid.
Sámediggái
ja regionála ja nationála
eiseválddiide lea oktasaš bargun
buoridit dán ovttasdoaimma.
Ruoná mátkeealáhusa ovdánahttinprográmmaálggahuvvui
2007 ja galgá ovddidit daid
resurssaid maid doallu ja gilli hálddaša mátkeealáhusa
oktavuođas. Sáhttá addit
doarjaga nationála ovdánahttinprošeavttaide
ja báikkálaš ja
regionála pilotprošeavttaide
maid sáhttá geavahit eará sajis
riikkas. Doaibmabijut maid sáhttá ruhtadit
ovdánahttinprográmma
bokte, leat buvtta- ja gealboovdánahttin,
ja ovttasbargu, fierpmádat ja
lihttoásaheapmi.
Ovdánahttinprográmma
bokte fállá Inno-vašuvdna
Norga gillevuođđuduvvon mátkeealáhus-fitnodagaide
nationála ja internationála
profilerema ja márkanfievrrideami.
Sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma(geahča vulobealde)
lea 5-jagáš ovdánahttinprográmma
sáivačáhceguollebivdui.
Ealáhusovdánahttin
ja lotnolasealáhusat eanadoalu
olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid
vuođul, lea Departemeanttas
vuoruhansuorgin. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dáhtošii
ahte vejolaš ođđa
vuoruheamit árvoháhkamis
ja/dahje lotnolasealáhusain
galget gehččot
ovttas daid prográmmaiguin
ja ekonomalaš gaskaomiiguin
mat jo gávdnojit.
Dát soaitá leat ávkkálamos
sámi álbmogii.
Integrerenperspektiivvas lea dás
stuorra meark-kašupmi go
jo erenomáš gaskaoamit
mat leat jurddašuvvon dihto álbmotjoavkkuide, sáhttet
dagahit ahte dát joavkkut čuldojuvvojit
stuorát prográmmain main
lea sullasaš sisdoallu.
21.5.2 Meahcceealáhusat ja sáivaguollebivdu
Sámi guovlluid ealáhusstruktuvra
lea dovdomearkan dasa ahte buvttadeapmi eanadoalus, guollebivddus,
boazodoalus, meahccedoaimmas, duojis ja dáin
lotnolasat, lea bidjan vuođu ássamii
ja barggaheapmái. Máŋggalágan
ealáhusat lotnolasat dahket
vejolažžan
sáhttet buorebut ávkkástallat
resurssaid, dássidis boađu
ja vejolašvuođaid
lasihit boađu. Dát
lea dakkár doaibma mii lea
sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđu.
Mo meahcceriggodagaid ávkkástallá ja
mo vuođđoealáhusat
atnet báikkálaš riggodagaid
leat sámi kultuvrii dehálaš elementtat. Meahcásteapmi
lea jahkodagaid molsašumiid
duohken, ja dat doaimmahuvvo dábálaččat
lotnolasat eará ealáhusaiguin.
Boksa 21.3 Doahpagat meahccebirgemis
Johtit meahcis,
meahcásteapmi, lea álo
leamaš sápmelaččaid
eallinvuođu ja birgenlági
oassin –
birgejupmi.
Birgejumisleat golbma dimenšuvnna:
Ekonomalaš – ahte
olmmoš birge ekonomalaččat árgabeaivvis.
Máhtu dáfus – olbmos
lea dárbbašlaš máhtu
ja áddejupmi bargguid, vieruid,
dahkamušaid, eanadaga, dálkkádaga,
dálkki birra ja hálddaša
daid, nu ahte birge.
Sosiálalaččat – olmmoš sáhttá ovttas
doaibmat earáiguin sosiála
oktavuođain ja juogada earáiguin,
nugo
verddevuođas.
Badjosatmearkkaša
gili lagaš meahcci. Dás sáhttá olles
bearaš searvat bargguide
beaivemohkiin. Dát
sáhttet leat dehálaš luomejeakkit,
guollejávrrit, muorračuohpahagat
ja vuovdeguovllut gos viežžá duodjeávdnasiid,
rievssatbivdoguovllut nuoraide ja boarrásiidda,
ja gitta 1960-lohkui vel niittut.
Meahcciálgá das
gokko
badjosatnohká.
Dat gokčá guovlluid
gos lea eanet rievssatbivdu, stuorát
guollejávrrit ja luomejeakkit,
ja dehálaš rievssatbivdoguovllut.
Dáppe doaimmahit albmát
iežaset ealáhusdoaimma,
ja dáppe leat sii sáhttán
orrut vahkkoviissaid. Sii orro
bivdogođiin.Nissonatge, áinnas
nieiddat ja biiggát, sáhtte
leat dáid bargguin mielde.
Sámegiel doaba «meahcci» jorgaluvvo
dávjá synonymalaččat
dárogiel sániin «utmark».
Dárogiel terminologiijas
lea «utmark» doaba «innmark» doahpaga
ektui. Dát ii guoska sámegiel
doahpagii «meahcci». Meahcásteapmi
lei ollu ovdal go sámi guovlluin álge
eanadoaluin. Meahcci iige leat «villmark».
Meahcci lea juoga masa sápmelaččain
lea leamaš gaskavuohta beaivválaš meahcásteamis,
ja doppe gos olmmoš ásai
lagaš ovttasdoaimmain mehciin.
Meahcci lei vuođđočorgi
olbmo
birgejupmái.
Meahcci lea máŋgasii
seamma go ruoktu, dat govvida dan gosa gulat. Sámi árbevirolaš máhtu
dehálaš oassin
lea mo galgá meahci riggodagaid ávkkástallat.
Meahcásteapmi lea vuođđuduvvon
jurddašit ahte galgá bistit,
go meahcci galgá leat birgejupmin – boahtteáiggisge.
Sápmelaččat
leat áiggiid čađa
geavahan meahcceriggodagaid, eallinvuogiset oassin. Sápmelaččat
leat murjen, guolástan,
duodjái viežžan ávdnasiid,
jeagildan, murren, bivdán
fuođđuid
ja ealggaid. Meahcis ledje sis vel heargečorragat.
Meahcci attii beaivválaš láibbi,
ja maŋŋil
vel ruđa dállodollui. Meahcásteapmi
lea sámi árbevieruid ja
identitehta oassin. Dán
birra sii máhttet ollu,
ja leat nana oaivilat dan geavaheapmái
ja vuoigatvuođaide.
Eanaš ealáhusdoalliide
lea guhkes gaska árbevirolaš meahcásteamis, gitta
dáid buktagiid ráhkadeapmái, buvttadeapmái
ja márkanfievrrideapmái
vuovdima várás.
Dása gáibiduvvo
eará čehppodat.
Smávit fitnodagaide sámi
guovlluin leat hástalusat
iežaskapitála,
gealbbu ja ođasteami, árvoháhkama
ja ceavzilis eaŋkilfitnodagaid
ja smávit báikkálaš fitnodagaid
ovdánahttima hárrái.
Fidnoguolástussii
leat hástalusat das mo heivehit
luonddubuktagiid jna. fievrrideami, vuostáiváldima
ja vuovdima.
Sáivačáhceguollebivddus
ja dan buvttadeamis lea ovdánahttinpotensiála, sihke
fidnoguollebivddus ja turistaguovllebivddus mii sáhttá leat
doaibma- ja vásihanturisma
fálaldatásaheami
oktavuođas.
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit
dili lassi árvoháhkamii, mearkkaša
dan seamma go ahte meahcásteami
galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan.
Dása gáibiduvvo
ovdánahttinbargu buvttadanhámiid,
buvttaovdánahttima, vuovdaleami,
infrastruktuvrra jna. ektui. Gealbolokten dárbbašuvvo seammás
go árbevirolaš máhttu meahcis
johtit ja dan ávkkástallat
doalahuvvo ja ovdánahttojuvvo.
Dán doaimma ii sáhte
bidjat doaimmaheaddjiide ovttaskas olmmožin.
Sámediggi árvvoštallá iežas
doarjjageavadis dakkár doaibmabijuid
mat sáhttet sámi meahcásteaddjiin
lasihit gealbbu, ja dárbbu
mielde veahkehit meahcásteaddjiid
gokko dan dárbbašit.
Sámedikki
meahcástanealáhusaid
ovdánahttima dieđáhus(dievasčoahkkinášši
65/07) válddahallá ee.
hástalusaid mehciid iešguđet geavaheaddjiid
ja geavaheaddjiidberoštumiid ektui.
Dát čuovvoluvvo
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
doaibmabijuiguin, gč.
vulobealde.
2008 rájes álggahuvvo
5-jagáš
sáivačáhceguollebivddu
ovdánahttinprográmma,man áigumuššan
lea ovddidit bures doaibmi ealáhusaid
main leat vuovdemassii kvalitehtasihkaraston buktagat ealáhusguollebivddus,
sáivačáhceguollebiebmamis
ja guolleturismmas. Bargu galgá juogaduvvot
dakkár prográmmas
mas leat oktasaš doaimmat
ja infrastruktuvra, ja ulbmillaš prošeaktadoarjja.
Ul-bmilin galggašii leat
dán barggu laktit lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
bargguide.
21.5.3 Duodji
Duodji lea dehálaš sámi ealáhus,
ja lea sierradilis kulturguoddi ealáhussan.
Sámediggi lea álggu
rájes hálddašan
doarjagiid duodjái. 2008 juohká Sámediggi
2,5 milj. ruvnno duodjeásahusaide
Duodjeinstituhtta, Almmáivákki
duodjesearvi, Unjárgga Sámiid
Duodje ja Duojáriid Dállu
OS.
Sámediggi lea ovttas
duodjeservviiguin ráhkadan
váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Dás šiehtadallo jahkásaš ealáhusšiehtadus gaskal
duodjeservviid ja Sámedikki. Šiehtadus
várre ruđa
doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda,
investeremiidda, ovdánahttindoaimmaide
ja mearkagálvodoibmii jna.
2008 šiehtadus gártá oktiibuot
8,22 milj. ruvnno.
Sámediggi lea čállán raportta
duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra,
mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun
daid doaimmaide mat šaddet
ealáhusšiehtadusa
bokte. Sámedikki mielas
lea dehálaš ahte ealáhusšiehtadusa
gaskaoamit bohtet doaimmaheaddjiide ávkin,
ja ovddidit iežasduddjon
duoji.
Oktiibuot leat 59 duojára
dohkkehuvvon daid eavttuid mielde maid šiehtadusbealit
leat bidjan. Šiehtadusbealit
leat ovttaoaivilis ahte ráhkaduvvo
duodjeregistar. Dál lea
proseassa dan muttus ahte Datatilsynet lea dan dohkkeheamen.
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán
duoji vuovdinorganisašuvnnaid
ja Duojáriid Dálu. áiggan
lea ee. árvvoštallat dáid
organisašuvnnaid ovdáneami,
ja oaidnit makkár mearkkašupmi
dain leat duojáriidda
ja báikegoddái.
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvra Vuotnabađas
lea ovddasvástidan oahpahalliortnega
duojis guovtti jagáš prošeaktan
2004 rájes. Dát
lea leamaš ovttas Romssa
ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin.
Prošeavtta ulbmilin lea leamaš sihkarastit
ahte ođđa
oahppit álget duoji fágaohppui.
Dál lea fidnen máŋga
oahpahallišiehtadusa duojis,
ja máŋggas
sis leat váldán
fágareivve. Fágareive eaktuda
ahte čađaha
fidnoteoriija. Vásáhusat
leat ahte fidnoteoriija lea oahppanáiggis
buoremus ávkin. Sámediggi
ruhtada dán ortnega vai dainna
sáhttá joatkit
gitta dassá go visot oahpahallit
leat loahpahan šiehtadusaideaset.
Sámediggi lea juolludan
bargostipeanddaid duojáriidda
guđet áigot
ovddidit doaimmaideaset. Lea vel álggahuvvon álggaheaddjioahppu
ja mearkagálvodoaimma bargu.
Sámediggi lea čállán raportta
ahte duojárat eai galggašii dárbbašit
máksit lassiárvodivada,
vai ná buoridivččii gánnáheami
duojis.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.1
ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.1.
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas
leat doaibmabijut duoji várás.
Kultur- ja girkodepartemeantta gohččuma
mielde lea árbevirolaš duodji čielggaduvvon,
gč. 14.12.4 kap.
21.5.4 Mátkeealáhusaid ovddideapmi
sámi guovlluin
Nationála mátkeealáhusstrategiija «
Verdifulle opplevelser. Regjeringens reiselivsstrategi»nanne
ahte bargu mátkeealáhusas galgá leat
višuvnna guvlui «árvvolaš vásáhusat»,
ja dan bokte láhčit
dili nu ahte mátkeealáhus
galgá leat árvvolaš sihke
galledeaddjiide, báikegottiide,
fitnodagaide, bargiide ja birrasii. Dasa leat sárgojuvvon
golbma váldomihtu:
Lassi árvoháhkan
ja buvttadeapmi mátkeealáhusas
Birgennávccalaš guovllut
go leat eanet birrajagi bargosajit mátkeealáhusas
Norga – ceavzilis mátkkoštanrádjá
Sámi mátkeealáhus
lea dávjá jahkodagaid
mielde ja jođihuvvo dávjá lotnolasat
eará doaimmaiguin, áinnas vuođđoealáhusaiguin.
Sámi mátkeealáhusa
dovdomearkan lea ahte luondu, sámi
kultuvra, sámi kulturvierut, sámi
borramuš ja «sámi vásáhusat» gullet
muhtin konseptii mii lea vuođđuduvvon
kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii.
Dađis lea lassánan
jearru vásáhusbuktagiidda
mat leat sámi eallinvuogi
oktavuođas, ja masa gullá vel vuovdit
borramuša ja duoji. Máŋggalágan
doaimmat leat ásahuvvon
dán jearu dihtii, dávjá uhcánmeari
buvttadeaddji fitnodagat, lotnolasat eará doaimmain.
Dát guoská sihke
riddoguovlluide ja siseatnamii.
Sámi dáidagiid
ja sámi ovdanbuktinvugiid
máŋggalágan
ráhkadanvuogit ásahit
sámi guovllui-de bargosajiid
nu ahte olbmot dohko bisánit. Dákkár
buktagiin leat ain ollu vejolašvuođat.
Lea hui erenomáš go
galgá «vuovdit» mátkeealáhusbuktagiid
mat leat boazodoalu, sáivaguollebivddu
ja vuotnabivddu vuođul áibbas
erenomáš vásáhusbuktagin
turisttaide. Dát mátkeealáhusvuohki
mearkkaša ahte juohke dállodoallu
lea fárus, ja ahte árvoháhkan
geavvá báikkálaččat,
eaige luondduriggodagat goariduvvo dan bokte. Dát
baicce bisuha ja nanne sámi
kultuvrra ja identitehta. Leat ain ollu vejolašvuođat
ovddidit dákkár
báikkálaš doaibmavuogi.
Vuotnaguolástanturismmasleat
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin
vejolašvuođat turistavásáhusaide
mat molsašuddet jahkodagaid
mielde. árbevirolaččat lea
sámi ássanguovlluid
guollebivdu leamaš dállodoallodásis
lotnolasat eará ealáhusaiguin,
nugo eanadoaluin, sávzadoaluin
jna. Dákkár
turismavuohki eaktuda ahte doaimmaheaddjit barget lotnolasat guollebivdduin,
go jo lea guollebivdovásáhusčorggi
maid áigot vuovdit. Dan
geažil lea turistabuvtta áibbas
erenomán, muhto dan iige sáhte
jođihit eará go
ráddjejuvvon mahtodagas.
Vuotnaguolástanturisma lea geahččaluvvon
muhtin báikegottiin.
Boazodoalloturismalea vuođđuduvvon
dasa ahte sámi guovlluin
lea Eurohpas dat boazodoallokultuvra mii lea eallisamos ja gosa álkimus
beassá. Sámi
boazodoalloturismma potensiála
lea dál luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhus,
mas turisttaid ulbmilin lea vásihit
luonddu ja kultuvrra, ja searvat boazodoalu doaimmaide. Vásáhusat molsašuddet
jahkodagaid mielde, dan mielde go bohccot leat dálveorohagas
dahje geasseorohagas. Dát
lea dakkár turismavuohki mii
lea vuođđuduvvon
kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii,
ja mas ealli ja olbmo gaskavuohta lea guovddážis.
Sáivaguolástanturismmaslea
stuorra potensiála. Eurohpas
lea árvvu mielde 25 miljovnna
guolásteaddji. Finnmárkku
ektui, de sullii 60 000 uhcit ja stuorát
jávrri ja čázádaga leat áidnalunddot
guolleresursavuođu dán
ulbmiljovkui. Dušše oasáš dáid
guollevalljodagain leat dál
geavahuvvon vuođđun báikkálaš árvoháhkamii mákteealáhusovdánahttima
oktavuođas. Dás
sáhttá oaidnit
ahte dievas «guolleturismapáhkat» ovdánahttojit,
masa gullet sáhttu, ofelastin,
idjadeapmi ja borramuš sámi
birrasa vuođul.
áinnas bearašturisttaide
lea
doalloturismadakkár
doaibma maid sáhttá ráhkadahttit
lotnolasat guolleturismmain oktan sihke sáivaguollebivdduin,
boazodoaluin, ja veadjá eanemus
johkabivdduin, nugo Deanuleagis. Doalloturisma sáhttá bures heivehuvvot
borramušvieruid, dáidaga
ja kultuvrra, ja viidát «turistapáhkaid» gaskkusteapmái.
Sámi
borramušvieruin,mat
leat báikkálaččat gullevaččat,
lea potensiála ovddidit sihke
báikkálaš ja
regionála márkaniin.
Sámi birrasiin leat stuorra erohusat
sihke guoli, bohccobierggu ja sávzzabierggu
ráhkadeamis. Ii buvttaduvvo
nu ollu borramuš ain oktanaga,
ja leat vel stuorra hástalusat
daid vuovdalit govttolaš ja
beaktilis vuogi mielde. Dál
leat álgigoahtán
vuovdit náláštuhtton
lábbábierggu ja
bohccobierggu.
Oppalaččat
dárbbašuvvo oalgguhit
inno-vašuvdnii ja buvttaovdánahttimii
sámi kultuvrra vuođul.
Sámi designa galggašii sáhttit
ovddidit, ja álggahit mearkagálvobargguin
dakkár buktagiidda mat leat
vuođđoealáhusaid
vuođul, nu ahte datge sáhttet
leat oasit uhcitlágan mátkeealáhusain.
Hui stuorra hástalusat leat
duodjeealáhusaovdánahttimis.
Ealáhusas leat stuorra vejolašvuođat
buvttadanovdánahttimis sámi
kultuvrra vuođul.
Sámediggi, Duodjeinstituhtta
ja sámi duodjesearvvit
barget vai sáhttá ollašuhttit
dan potensiála mii lea alladását
duoji vuovdimis. Stuorra hástalussan
lea gávdnat dujiide daid rivttes
márkaniid ja rivttes vuovdinbáikkiid.
Boksa 21.4 Sámi
kulturárbi mátkeealáhusovddideami
vuođđun Divtasvuona
suohkanis
Govus 21.3 Divtasvuona suohkan Nordlánddas
árran julevsámi
guovddáš lea
ráhkadan pilotprošeavtta,
man ulbmilin lea ahte sámi
kultuvrra galgá sáhttit
atnit resursan servodatovdánahttimis.
Vuolggasadjin lea čohkket
ja duođaštit
báikkálaš árbevirolaš máhtu,
ja mihttun lea ee. ovddidit máhttovuođđuduvvon
mátkeealáhusa báikkálaš sámi
kultuvrra vuođul. Prošeakta
vuolgá mearas, ja nannánguovlluin,
ja galgá duođaštit
sámi sániid
ja dadjanvugiid, ja árbevierročorggi
ja árbevirolaš daguid čađaheami.
Julevsámi guovllus galgá registreret,
dokumenteret, ja publiseret dieđuid
sámi árbevirolaš máhtus.
Mearra:Meara oktavuođas
galggašii dokumenteret máŋggalágan
guollesajiid, nugo sáidesajiid
ja háhkasajiid, ja árbeávdnasiid
mat gullet guolástussii.
Ovdamearkkat lea máhtu čáhcerávgga
ja máttu birra. Dát
leat vierut mat dálge leat
oahppásat sámi
guovlluin. Máddu sáhttá ihtit
jus menddo ollu bivdá, lea
vuovdái, dahje guoli ii
divššo
nugo galgá. Čohkket dieđuid
máŋggalágan
guolástanvugiid birra lea
dehálaš báikemáhttu,
ja lea dehálaš dokumenteret
sániid ja dadjanvugiid mat
gullet guolástussii, ja
guolástanvuohkái.
Dát sáhttá mahkáš leat liinna atnit,
dahje dokumenteret fierpmástallama, dahje čohkket
daid dieđuid makkár guliid
bivde, ja goas lei dábálaš daid
bivdit.
Doallu ja várit:
Prošeakta sisttisdoallá vel čohkket árbedieđuid
mat gullet luonddugeavaheapmái
vuovddis ja váris, ráddjejuvvon
Vuotnabahtii. Dát lea máhttu
das mo galggai leat luonddus, ja maid galggai vuhtii váldit
go vánddardii vuovddis ja
váriin. Prošektii
gullá vel čohkket árbemáhtu vuoiŋŋalaš eanadagas,
ja dokumenteret ja čohkket
iešguđet
resursasajiid maid sámi álbmot
lea geavahan. Dát sáhttet
leat gámasuoidnejeakkit
dahje luomesajit. Dehálaččat
leat maiddái kulturmuittut
eanadaga árbevirolaš geavaheami
oktavuođas.
Mihttun: Ceavzilis mátkeealáhusa
ovdánahttin:árran
dáhttu ee. ahte prošeakta
galgá sáhttit
láhčit
dili dasa ahte árbevirolaš máhtu sáhttá báikkálaččat
geavahit, nu ahte sáhttá ovddidit máhttovuođđuduvvon
mátkeealáhusdoaimmaid
báikkálaš sámi
kultuvrra vuođul. Ulbmilin
lea ovddidit ceavzilis mátkeealáhusa,
mas ekonomalaš doaimmat
ja diehtu mat gullet árbevirolaš máhttui,
kulturmuittuide ja -birrasiidda, ovdánahttojit
sámi árvvuid
ja árbevieruid mielde, ja
nu ahte sámi kultuvra lea
vuođđun
ja das leat vejolašvuođat árvoháhkamii.
Sihke mátkeealáhuspáhkaid
ja fierpmádathuksema ektui
leat hástalusat báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas.Máŋgga
oktavuođas lea giddejuvvon
fuomášupmi ahte
dárbbašuvvo
ovttasbargu báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas vai sámi guovlluin sihkarastá ollislaš «páhkaid» turisttaide.
Lea daddjon ahte dál livččii áigi
oažžut
mielde oahppoásahusaid mat
fállet ofelastinoahpu, vai
sihkarastá ahte gaskkustuvvo
kulturmáhttu ja luondduhálddašeapmi báikkálaš ja
sámi árbevieruid
mielde.
Boahtteáiggis lea dehálaš nannet ovttasbarggu
ja fierpmádatceggemiid sámi
mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas, ja dáid ja destinašunfitnodagaid,
hoteallaid, girdibussefitnodagaid ja dámpafanasfitnodagaid
gaskkas, vai šattašii
buorre ovdáneapmi.
Seamma láhkai dárbbašuvvo
lasihit gealbbu jođiheamis,
rehketdoalus, vuovdaleamis, vuovdimis jna. mátkeealáhusovdánahttima
oktavuođas.
Etihkas ja sámi
kultuvrra gaskkusteamis leat hástalusat
mátkeealáhusa
oktavuođas.Sámediggi
lea máŋgii aiddostahttán
ahte leat hástalusat das ahte
galgá gaskkustit sámi
eallinvuogi ja buktagiid albma ja jáhkehahtti
láhkai, ja mii sihkarastá ehtalaš dási. Dákkár
ovdanbuktimat galget leat sámi
beroštumiid, normmaid ja
vieruid mielde.
Ii leat daddjon mo galgá sihkarastit
ahte sámi kultuvra gaskkustuvvo
dan láhkai ahte dat deavdá dáid
eavttuid. Eaktun sáhttá ee.
leat ahte sámi báikegottit
dohkkehit dan sisdoalu ja ahte sámi beroštumit
dat dan gaskkustit. Iešguđetlágan
vásáhusturismafálaldagain
lea báikegoddi dahje bearaščorgi
dat «vásáhus»,
mii berrešii sihkarastit
sierralágan ja áidnalunddot
vásáhusa.
Dátge lea dehálaš,
go mátkkošteaddjit ja
mátkeealáhus
johtilit fuobmájit dolletgo
buktagat dási.
Sámi mátkeealáhusa
joatkkaovdánahttimii lea
dehálaš ahte
dat mii čájehuvvo
sámi kultuvrras ja sámi
butkagiin dollet kvalitehtalaš dási.
Sápmelaččat
leat čujuhan dasa ahte buktagat
mat eará riikkain leat ráhkaduvvon,
leat gohčoduvvon sámi
kultuvrra oassin, ja leat vuvdon sámi buktagin.
Dása livččii
buvttamerken hástalussan.
Mátkeealáhus
lea guhká geavahan sámi
kultuvrra márkanfievrrideamis ja
vuovdimis, áinnas Finnmárkku.
Vuovdaleamis geardduhuvvojit nugo gávttehassápmelaččat,
bohccot, sámeheajat ja muhtin
muddui vel duodji. Lea dehálaš ahte
vuovdaluvvo albma ja jáhkehahtti
vuogi mielde ja ahte sámi
servodagat dohkkehit dákkár
guovdilastima, ja ahte sámi
kultuvra ja ealáhusatge ožžot ávkki
dákkár
vuovdaleamis.
Sápmelaččaid
beales lea cuiggoduvvon ahte eai leat lágat
mat sáhttet gieldit dahje
heađuštit
sámi symbolárvvuid
kommersialiserema. Dát guoská gávttiide,
dujiide main lea sámi ornamentihkka,
sámi mytologiijai, luohtái
ja sullasaččaide.
Sámi kulturosiid geavaheamis
ja gaskkusteamis lea dehálaš ahte
dan dahket dakkár olbmot
ja ásahusat main lea kultuvrralaš máhttu
ja báikediehtu.
Sámediggi lea doarjjageavadis
bokte veahkkin ruhtadan kulturvuođđuduvvon ealáhusaid
ja máŋga
kommersiála mátkeealáhusfitnodaga, main
vásáhusat
leat guovddážis – ja
mat sáhttet leat safari,
sámi borramuš,
vuotnabivdu ja idjadeapmi, sáivaguollebivdu,
johkafanasmátkkit jna. Plánejuvvon árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaidege galggašii
nannet mátkeealáhusa sámi
guovlluin.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta
lea bivdán Innovasjon Norge
ovddidit
gealboprográmmamii
earret eará fuolaha vásáhusbuvttadeami,
distribušuvnna ja páhkkema,
ee. vai gidde fuomášumi
alladását ollislaš buktagiidda.
Dát gealboprográmma
guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide. Nationála
mátkeealáhusstrategiijas nannejuvvo
ahte ráđđehus
bidjá garrasat gáibádusa
dasa ahte prošeavttat mat
ožžot
doarjaga almmolašvuođas
Innovašuvdna Norga bokte,
leat ovttasbargo- ja/dahje fierpmádatprošeavttat,
mii fas mearkkaša ahte vuoruhuvvojit
prošeavttat main lea fierpmádatdimenšuvdna.
Mátkeealáhusbiras Finnmárkkus
lea 2006:s álggahan golmmajagáš prošeavtta
man áigumuššan
lea nannet innovašuvnna
ja gánnáheami
luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas
Finnmárkkus.
ReiselivsArena Finnmark lea ovttasbargoboađus
gaskal fylkka mátkeealáhusa,
Finnmárkku allaskuvlla,
Sámi allaskuvlla ja Norut
NIBR Finnmark, Origo Nord, Finnmárkku
fylkkagieldda ja Innovasjon Norge. Prográmmas
lea sámi vuoruhansuorgi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.2
ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.2.
21.5.5 árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide
Ráđđehus
lea várren 6,5 milj. ruvnno
jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaide, Soria
Moria-julggaštusa mielde.
Prográmma galgá vel
Soria Moria-julggaštusa
mihttomeriid dustet dan hárrái
ahte vuoruhuvvo sámi mátkeealáhusovdánahttin,
nu ahte ealáhusat sámi
guovlluin sihkarastojit ja nannejuvvojit. Ráđđehusa váldomihttomearrin árvoháhkanprográmmain
lea ovddidit birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimii sámi
servodagain.
Prográmma sisdoallu ja
ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiin
Sámedikkiin. Sámediggi
doaimmaha prográmma. Dárkilat
prográmmaválddahallama hábme
Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin.
Sámediggi meannudii árvoháhkanprográmma
dievasčoahkkimis guovvamánu
27.b. 2008 (10/08 áššis). árvoháhkanprográmma
mihttun lea lasihit árvoháhkama
vuoruhettiin ja ovdánattimiin
innovatiiva lotnolasealáhusaid
ja sámi mátkeealáhusaid.
Prográmma sisttisdoallá sihke
poasttaid main sáhttá ohcat
ruđa, ja prošeavttaid
maid Sámediggi lea vuolggahan,
dahje ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin. Muhtin vuoruheamit
Sámedikki dieđáhusas
meahcceealáhusaid ovdánahttimii,
mii meannuduvvui Sámedikki
dievasčoahkkimis skábmamánus
2007 (65/07 ášši),
leat váldon mielde árvoháhkanprográmmas. Sámediggi
galgá doaibmat prográmmastivran.
Jahkásaččat galgá dollot
stáhtusčoahkkin Sámediggeráđiin.
Dán čoahkkimii
galgá ráhkaduvvot stáhtusraporta
dán áigebotta árvvoštallama
vuođul, ja mii laktásuvvo
Sámedikki bušehttii. Dása
galgá ceggejuvvot Fágalaš Forum
masa Innovasjon Norge, fylkkamánni Eanadoalloossodat,
fylkkagielddat, Bioforsk, Sámi
allaskuvla ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta eará guoskevaš departemeanttaiguin bovdejuvvojit
searvat oktan Sámedikkiin.
Forum galgá fágalaš árvalusaid
ja máhcahemiid ovdanbidjat prográmma čađaheami
ektui. Dehálaš áiggan lea
ahte forum galgá lonohallat
dieđuid almmolaš doaimmaid
ja prošeavttaid birra, mat
soitet leat guoskevaččat árvoháhkanprográmmii.
Sii galget vel beassat oaidnit Sámedikki
stáhtusraportta. Foruma šaddá leat
dehálaš go
dat sihkarastá ahte prográmma
sáhttá eará doaimmain ávkki
atnit ja daidda heivehuvvot, ja vel digaštallat
man guvlui prográmma galgá jođihuvvot. Ovdánahttinforum
vel ceggejuvvo, masa sámi
ealáhussearvvit nugo Goahtegerret, Sámi
bivdo- ja meahcástansearvi, Duojáriid
ealáhussearvi, Sámiid Duodji
ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta
ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama
stuorát nuppástusain.
Dehálaš áigga Ovdánahttinforumain
lea ovdánahttinbarggus sihkarastit
sámi dimenšuvnna
ja sámi luondduáddejumi. árvoháhkanprográmma
ferte vel geahččat
ráđđehusa mátkeealáhusstrategiija
oktavuođas, ja áinnas
dan barggu oktavuođas mii
lea ReiselivsArena Finnmark olis. Prográmma galgá árvvoštallojuvvot
golmma jagi geahčen.
Sámedikki dievasčoahkkin
dohkkeha prográmma bušeahta
ja vuoruhemiid (gč. 10/08 ášši).
Sámediggi deattuha laktit
prográmma ealáhussii
ja gaskaomiide. Jahkái 2008
ja ovddasguvlui deattuha Sámediggi
ee. gealboloktendoaibmabijuid álggaheaddjiide
ja álggahuvvon doaimmaide,
sihke fitnodatekonomalaš máhtu,
uhcánmeari buktagiid kvalitehtasihkarastindoaibmabijuid,
ja ođđa
buktagiid ovdánahttima sámi
kultuvrra vuođul. Sámediggi
dáhtošii
cegget oaivadan- ja buvttadanbájiid
duodjái, mat galget báikkálaččat
doaibmat, sihkarastit ođđa
duojáriid ja veahkehit gealbo-
ja kvalitehtaloktemis.
Duoji oahpahalliortnet, ee. ođđa duojáriid
sihkarastit ealáhussii,
lea dakkár doaibmabidju
mii Sámedikki mielas lea
dehálaš.
Meahcceealáhusaid dáfus áigu
Sámediggi buoridit ealáhusa
rámmaeavttuid.
Gealbolokten meahcceealáhusainge,
ee. oahppodoaibmabijut, guolástanofelastimis
ovdánahttin, murjjiid ja
guliid náláštuhttin
ja buvttaovdánahttin, leat
oasit mat deattuhuvvojit árvoháhkanprográmmas. Geahča
maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.6.
21.5.6 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus
lea várren 6,5 milj. ruvnno
jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaide.
Váldomihttomearrin lea ovddidit
birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimis
sámi servodagain. Prográmma
ferte geahččat
moanaid eará prográmmaid
ja vuoruhemiid oktavuođas
mat leat ealáhusovdánahttimis
ja mátkeealáhusas.
Boksa 21.5 Lotnolasealáhusaid geavaheaddjiid
iskkadeapmi
Sámi guovlluin leat máŋggas
geahččalan
boahtogáldun ja ealáhusláhkin bargat
lotnolasat gaskal vuođđoealáhusdoaimma
ja turismma. Moanat hástalusat
leat dákkár
lotnolasheivehemiid oktavuođas.
Máŋggalágan
sivat sáhttet leat dasa
go buohkat eai lihkostuva. Dat sáhttet
leat kursema dahje oahpu váili,
váilevaš čuovvoleapmi
dahje fierpmádat, giellaváttisvuođat,
heajos infrastruktuvra, váttis ávdnasiid
ja náláštuhttima
meannudit, heajos márkkanfievrridanstrategiija, heajos
gulahallamat gaskal doaimmaheaddjiid ja almmolaš «doarjjaleaddjiid» jna.,
dahje lea váttis heivehit mátkeealáhusa
gáibádusa ealáhusaid
bargosyklusaide.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea 2007:s álggahahttán
geavaheaddjiiskkadeami mainna áiggošii gávnnahit
gokko gahkká ja gokko lihkostuvvet
ealáhusdoallit guđet sámi
guovlluin lotnolasat doaimmahit vuođđoealáhusdoaimma
ja turismma. áiggan lea
leamaš čohkket
oaiviliid ja evttohit doaibmabijuid dáid
lotnolasealáhusaid ovddideapmái,
ja buoridit dán ealáhusdoallejoavkku
dili.
Prográmma sisdoallu ja
ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiidda
Sámedikkiin. Sámediggi
doaimmaha prográmma. Dárkilat
prográmmaválddahallama hábme
Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin.
Ráđđehus
dáhttu dáid áŋgiruššamiid
oktavuođas digaštallat
Sámedikkiin guđe
strategiijat galget leat sámi
guovlluid meahcceealáhusaid ovdánahttimii
ja mo buoridit rámmaeavttuid
duodjeealáhussii,
ee. go áigu fidnet ođđa
duojáriid.
árbevirolaš duoji čielggadeamis maid
Kultur- ja girkodepartemeanta lea ožžon,
leat doaibmabijut maid guhkit áigái
berre geahččat
daid dárbbuid ektui mat
duodjeealáhusas leat. Čielggadeapmi
lea gulaskuddamis geassemánu
2008 rádjai.