1.5 Kultuvra
Kultuvra lea árvvut,
norpmat, kodat ja symbolat maid olbmot váldet
atnui ja gaskkustit viidáseappot
buolvvas bulvii. Danne bidjá sámi
kultuvra vuođu eanaš bargguide
maiguin Sámediggi bargá.
Kultuvra buktojuvvo čielgaseamosit
albmosii iešguđet
dáiddahámiid
bokte nugo girjjálašvuođa, lávdedáidaga,
govvadáidaga/duoji
ja musihka bokte. Kultuvra lea maid dat arenat ja deaivvadanbáikkit
gos dáidda gaskkustuvvo,
nugo kulturviesut ja festiválat.
Kultuvra siskkilda dasa lassin viidáset áddejumis valáštallama,
museaid, mediaid ja girku.
Sámi kultuvrra johtui
bidjan ja ovddideapmi viidáset
lea nášuvnnalaš ovddasvástádus.
Norgga stáhta lea iešguđet
lágaid, láhkaásahusaid
ja konvenšuvnnaid bokte
geatnegahttojuvvon váldit ovddasvástádusa
sámi gielas, kultuvrras,
historjjás ja servodateallimis. Dán
ovddasvástádusa
ferte Norgga stáhta hálddašit
gulahallama bokte Sámedikkiin,
ja Sámedikki čanastusat
dat fertejit biddjojuvvot vuođđun
barggus.
Sámediggi addá doarjaga
Sámi kulturfoanddas hálddahusmearrádusaiguin
ja Doarjjastivrra mearrádusaiguin. Maŋimuš jagiid
leat registreren hui ollu doarjjaohcamiid Sámi
kulturfoanddas, ja doarjjaohcamiid earenoamážit girjjálašvuhtii
ja musihkkii. Stáhta ekonomalaš juolludusaid
sámi kultuvrii ja otnáš sámi
servodaga duohta dárbbuid
gaskavuohta lea hui skužil.
1.5.1 Kulturovdanbuktimat
Okta doaibmabijuin máŋgga
ovttasbargošiehtadusas Sámedikki
ja guoskevaš fylkkagielddaid
gaskka lea láhčit
sámi musihkkagaskkusteami. Finnmárkkus
lea Norgga kulturráđđi
lea juolludan 1,5 miljon ruvnno prošektii
Musikk i Finnmark, ja Sámediggi
ja fylkkagielda addet guovllulaš oasi.
Sámediggeráđi
ja guoskevaš sámi
dáiddárorganisašuvnnaid
ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat
geahčadan dihte movt sámi
dáiddárorganisašuvnnat
buoremus lági mielde sáhttet
searvat bargui prošeavttain. Sámediggi
háliida nannet sámi
musihka gaskkusteami vel eanet ja áigu
bargat dan badjelii ahte ásahuvvošii
etnomusihkkaguovddáš.
Sámediggi lea registreren
ahte sámi filbmadoaimmat
leat lassánan oalle ollu maŋimuš jagiid,
man oktavuođas earenoamážit
nuorra sámi filbmadahkkit
leat beaggigoahtán sihke nášuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš dásis.
Lagašvuohta birrasii ja
sámi giela, kultuvrra ja
servodaga dovdan váikkuha positiivvalaččat
filbmaprošeavttaid sisdollui
ja hápmái.
Sámediggi registrere ahte
sámi filmmaid lassánan
aktivitehta ii leat čuovvoluvvon dohkálaččat
rámmaeavttuid láhčimiin
sámi filmmaid buvttadeami
várás.
Sámedikkis lea beroštupmi
buoridit dán dili, ja dien
oktavuođas áigu
Sámediggi geahčadit
livččii
go vejolašvuohta ásahit
sierra davviriikkalaš sámi
filbmaguovddáža.
Ollu jagiid lea leamaš nu
ahte rámmaeavttut sámi čáppagirjjálašvuođa
almmuheapmái eai leat leamaš nu
dohkálaččat. Sámediggi
lea duhtavaš go 2006s lea leamaš vejolaš loktet
juolludusaid mealgat čáppagirjjálašvuođa buvttadeapmái
ja lasihit doaibmadoarjaga sámi
girjelágádusaide.
Liikká lea dárbu
ain vuoruhit veahkkeváriid dán
suorgái ovdal go sáhttá dadjat
ahte dat leat dohkálaččat.
Sámi teáhterat
leat deaŧalaččat
sámi dáiddá-
ja kulturovdanbuktimiid vásiheapmái
ja sámegiela geavaheapmái.
Sámedikkis lea leamaš mihttomearrin
sihkkarastit ahte sámi teáhterdoaimmas
lea dohkálaš ekonomalaš vuođđu
doaimma várás,
maiddái ahte Beaivváš Sámi
Teáhterii sihkkarastojuvvo
dohkálaš ekonomalaš vuođđu
doibmii sámi nášuvnnalašteáhterin.
Danne lea Sámediggi 2006s
vuoruhan lasihit doaibmadoarjaga teáhterii.
Sámediggi lea maid čoahkkimis
Girko- ja kulturdeparemeanttain váldán
ovdan ášši
ahte huksejuvvošii ođđa
teáhterviessu Beaivváš Sámi
Teáhterii.
Åarjelhsaemien Teatere/Lullisámi teáhter
lea deaŧalaš lullisámi kultuvrra,
giela, identitehta ja iešdovddu nanosmahttimii.
Teáhter lea 2006 rájes ožžon
fásta doaibmadoarjaga Sámedikki
bušeahtas.
Geahččalit
maid sihkkarastit teáhtera
doibmii eanet doarjaga ovttasbargošiehtadusa
bokte mii Sámedikkis lea
lullisámi guovllu fylkkagielddaiguin.
Teáhteroktavuođas
lea Sámediggi deattuhan
addit doarjaga mánáid
ja nuoraid amatorateáhterdoibmii
Sámi kulturfoandda bokte.
1.5.2 Dáiddáršiehtadus
Dáiddáršiehtadusa
ektui leat Sámediggi ja
Sámi dáiddárráđđi
dahkan šiehtadua jahkái
2007. Čuovvovaš vihtta
sámi dáiddársearvvi
leat lahttun Sámi Dáiddárrádis
(SDR): Sámi Girječálliid
Searvi (SGS), Sámi Dáiddačehpiid
Searvi (SDS), Juoigiid Searvi (JS), Sámi
Teáhtersearvi (STS), Foreningen
Samiske Komponister (FSK).
Sámi dáiddárráđđi juohká ekonomalaš rámma
ovttaskas organisašuvdnii
ja SDRii. Sámi dáiddárráđđi
dat 2007s ollásit administrere
dáiddárstipeandda.
Sámediggeráđđi dohkkeha
njuolggadusaid dáiddafoandda ruđaid
geavaheapmái dan maŋŋá go
bealit leat ráđđádallan
gaskaneaset.
Sámediggi lea miessemánus
dán jagi šiehtadallan šiehtadusa
mii gusto jagi 2007 ja rámma
dan ulbmilii lea 4 350 000 ruvnno. Dása
lea lasihuvvon 350 000 ruvnno šiehtadusa
ektui 2006s. Sámediggi áigu
dáinna buoridit sámi dáiddáriid
bargoeavttuid, ja dieinna lágiin
ovdánahttit sámi
dáidaga.
1.5.3 Kultuvrralaš arenat
ja deaivvadanbáikkit
1.5.3.1 Kulturviesut
Sámi kulturviesut leat
sámi servodaga deaŧalaš ovddidanarenat.
Dat doibmet sámi kulturbarggu
arenan, ja dat leat deaivvadanbáikkit
main lea stuorra mearkkašupmi
sámi giela ja kultuvrra suodjaleapmái
ja nannemii.
Sámediggi juolluda doaibmadoarjaga sámi
kulturviesuide bušeahtas
bokte. Eanet sámi kulturviesuin
lea dattetge dárbu maiddái
hukset go galget sáhttit
gozihit doaimmaset. Sámediggi lea
duhtavaš go Nuortasámi
musea ruhtadeapmi dál lea
sihkkarastojuvvon, ja go leat ožžon
signálaid ahte ája sámi
guovddáš,
Saemien Sijte ja Sámi dáiddamusea
leat vuoruhuvvon maiddái
Ráđđehusa
ja Stuorradikki beales.
Sámediggi deattuha ahte
sámi servodagas lea dárbu
eanet kulturviesuide. Várdobáiki
sámi guovddáš Evenáššis/Skániin
lea bures boahtán johtui
ođđavistti plánemiin.
Dán prošeavtta háliida
Sámediggi čuovvolit
ovddosguvlui.
1.5.3.2 Festiválat
Sámi festiválain
lea deaŧalaš rolla
sámi identitehta, giela
ja kultuvrra suodjaleames ja ovddideames. Dat leat deaivvadanbáikkit
gos sohkabuolvvat deaivvadit rastá riikkarájáid,
ja dat leat sámi mu-sihka,
dáidaga, kultuvrra ja filmmaid
gaskkustanarenat.
Sámediggi addá bissovaš vuođđodoarjaga
máŋgga sámi
festiválii. Daid gaskkas
lea Sámi Musihkkafestivála
Guovdageainnus, mii lea šaddan
daid deaŧaleamos kulturásahusaid
gaskii. Sámediggi lea ovttasráđiid
Romssa ja Norlándda fylkkagielddaiguin
veahkehan ahte Márkomeannu
dál lea ožžon
lávdehuksehusa.
Sámediggeráđđi
lea árvalan Kultur- ja Girkodepartementii
ahte Riddu Riđđu
festivála Gáivuonas šattašii guovddášásahussan.
Dát lea Sámedikki
2005 jahkedieđáhusa čuovvoleapmi.
Stáhtus guovddášfestiválan mearkkašivččii
dan ahte festivála oažžugoađášii fásta
doaibmadoarjaga stáhtabušeahtas.
Festivála ii ožžon
stáhtusa guovddášfestiválan
2007 stáhtabušeahtas.
Sámediggi šállosa
dán ja vuordá ahte
dat boahtá stáhtabušehttii
2008s.
1.5.4 Mediat
Mediaid rolla servodagas lea buktit dieđuid
ja čuoččaldahttit
oktasaš ipmárdusa.
Lassin dasa lea mediaid rolla ovddidit ja oidnosii buktit sámegiela
sihke njálmmálaččat
ja čálalaččat,
ja dainn lágiin doaibmat
giellamállen.
Dárbu lea oažžut beaivválaš ođđasiid sámegillii
maiddái áviisahámis vai
sihkkarastojuvvo govdadet ođasgaskkusteapmi
ja buoret vuođđu
sámi ja sámegielat
servodatdigáštallamii. Dasto
oaidná Sámediggi
ahte lea stuorra dárbu ovddidit
ja ásahit sierra fálaladagaid
julev- ja máttasámegillii,
ja oažžut
buori ja dohkálaš tv-fálaldaga
sámi mánáide
ja nuoraide.
Riikkaviidosaš dárogielalaš mediat
leat konsešuvdnaeavttuideaset geažil
geatnegasat addit fálaldaga sámi
veahkadahkii, sihke sámegielalaš prográmmaid
ja dahje prográmmaid main
lea sámi sisdoallu. Sámediggi
lea 2006s registreren ahte máŋga
konsešuvdnaeavttu leat rihkkojuvvon,
ja oaivvilda ahte dákkár
rihkkosiid berre moaitit garrasit.
1.5.5 Valáštallan
Sámi valáštallamis
lea nana identitehtahábmejeaddji
beaktu ja das lea deaŧalaš atnit
fuola ja ovddidit viidáseappot.
Ferte vuoruhit barggu ahte oažžut
sadjái rámmaeavttuid
vai sámi valáštallanjođiheaddjiin
ja valáštalliin
lea vejolaš bargat valáštallamiin
sihke amatora- ja njunušvaláštallandásis. Dán
geažil dárbbašuvvojit
mealgat eanet speallanruđat
sámi valáštallamii.
Sámiid Valáštallanlihttu/Samenes
idrettsforbund (SVL) ja Sámi Spábbačiekčanlihttu/Samisk
fotballforbund (SSL) organiserejit valáštallandoaimmaid
sámi álbmoga
váste dain guovlluin gos
sámit ásset, rájárastá perspektiivvain.
Go dát searvvit organiserejit
sámi meašttirgilvvuid
ja sámi riikkajoavkkuid,
de leat dat mielde nannemin ja ovddideamen gullevašvuođa
mii lea sámiid gaskka riikkarájáid
rastá. Dát
lea Sámedikki oainnu mielde
hui mávssolaš sámi álbmogii,
ja lea deaŧalaš láhčit
diliid nu ahte dán doaimma
sáhttá bisuhit
ja ovddidit. Deaŧalaš lea
oažžut sámi
valáštallamii
einnostahtti davviriikkalaš ruhtadeami.
Sápmi searvvai valáštalliiguin
ja kulturbargiiguin Arctic Winter Games (AWG) nammasaš doaluide
mat lágiduvvojedje Alaskas
njukčamánus
dán jagi. AWG lea valáštallandoalut
ja kulturdoalut árktalaš guovlluid
nuoraid váste ja dat lágiduvvojit
juohke nuppi jagi. Sámediggi
ruhtadii mealgat Sámi searvama
AWGs. Sámi oasseváldit,
sihke valáštallit
ja kulturbargit ovddastedje sámi ál-bmoga
dakkár vugiin maid Sámediggi
atná árvvus.
Sámedikki mihttomearrin
lea láhčit
diliid nu ahte sámi nuorat
maiddái boahtteáiggis
ožžot vejolašvuođa
leat mielde dáin árktalaš dálvevalaštallamiin. Valáštallandoaimmat
leat buorrin ovdamearkan ovttasbargui ii dušše sámiid
gaskka, muhto maiddái eará eamiálbmogiid
gaskka, ja dat lea geavatlaš davveguovlopolitihkka.
Sápmi searvvai ja vuittii
2006 VIVA World Cupa, mii lágiduvvui
Occitanias Frankriikkas. Dát
leat máilmmemeašttirgilvvut spábbačiekčamis
daid guovlluid ja našuvnnaid
váste mat eai leat ožžon
lahttovuođa FIFAs. Searvan ruhtaduvvui
earret eará Bargo- ja searvadahttindepartemeantta,
Sámedikki ja soames fylkkagieldda
doarjagiin. Sámedikki mielas dát
lea positiivvalaš doaibmabidju,
vaikko meašttirgilvvuide
serve ge unnán.
Sámediggi doarju Romssa
ohcama lágidit dálve-OG
2018s. Sámediggi oaivvilda
ahte dálve-OG davvin sáhttá mearkkašit
ollu sámi servodat- ja identitehtahuksemii.
Jos Romsa čujuhuvvo ohcangávpogin,
de áigu Sámediggi
searvat riikkaidgaskasaš kampánjai
vai Romsa vuoittášii
gilvvu beassat lágidit dálve-OG
2018s. Sámediggái
lea mearrideaddji deaŧalaš ahte
OG-prošeakta goziha sámi
beroštumiid. Sámediggi
oaivvilda ahte dán sáhttá gozihit
dainna lágiin go ohccisearvvi
hálddahusas ja iešguđet
mearrádusjoavkkuin lea áššáiguoski
sámi gelbbolašvuohta,
ja ahte dasa vuoruhuvvojit siskkáldas
resurssat prošeavtta buot muttuin.
1.5.6 Girku
Girkoeallimis lea ja lea leamaš guovddáš sadji
ollu sámiid gaskkas. Dasa
lassin go girku lea oskuservodat, de leat dat maiddái
kultuvrralaš ja oskkoldatlaš árbevieruid
deaŧalaš guoddi,
mii lea čohkken olbmuid
iešguđet
eallinmuttuin. Stuorra oassi sámi álbmogis gullá Norgga
girkui, ja gažaldagat nugo stáhtagirkoortnega
boahtteáigi ja eará guovddáš girkoáššit
leat danne deaŧalaččat
sámi servodahkii. Dalle
go Sámediggi meannudii NOU
2006:2 Staten og Den norske kirke, de doarjjui stuorra eanet-lohku
Sámedikkis dan ahte stáhtagirkoortnet
galgá bisuhuvvot.
Beroškeahttá das
makkár oktavuohtahápmi
stáhta ja girku gaskka galgá leat
boahtteáiggis, de lea Sámedikkis
beroštupmi fuolahit ahte sámi
dimenšuvdna gozihuvvo. Sámi dimenšuvnna
goziheapmái fertejit ovddiduvvot
earret eará girkolaš ávdnasat, ovdamearkka
dihte sálbmágirjjit
ja biibbalat, buot golmma sámegillii
Norggas, ja fertet oažžut
eanet sámegielat báhpaid
ja earáid geat barget girkolaš áššiiguin.
1.5.7 Museat
Sámediggi lea dan rájes
go válddii badjelasas sámi
museaid hálddašanovddasvástádusa
ja go museaođastus álggahuvvui, álggahan
sámi museaid gaskkas stuorát
nannenproseassa. 2006 lea dát bargu čájehan
bohtosiid, earret eará go
leat ásahuvvon vuođđudusat
Saemien Sijte lullisámi
guovllus ja Davveoarjesámi
museasiida davvesámi guovllus.
Davveoarjesámi museasiida
lea maiddái ožžon ovddasvástádusa
nášuvnnalaš sámi
museafierpmádaga fierpmádatoktiiordnejeaddjin.
Ođđa-sis
organiserema geažil lea
Sámediggi nannen doaibmadoarjaga
dien guovtti museasiidii.
Romssa ja Davvi-Norlándda
sámi museadoaimma
oassečielggadus lea maid musea-ođastusa
oassi. Čielggadus galgá maid
guorahallat beliid čielggadusguovllus
ja evttohit strategiijaid museadoaimma huksemii ja fierpmádatásaheapmái. Sámediggi
lea bargan dainna 2006s lávga ovttasbargguin
fágalaš referánsajoavkkuin
maid Sámediggi, Romssa fylkkasuohkan
ja Norlándda fylkkasuohkan
leat nammadan. Čielggadus
galgá meannuduvvot Sámedikki
dievasčoahkkimis guovvamánus
2007.
Boahtteáiggi sámi
museapolitihka vuođđun
lea ahte sámi museaid ekonomalaš dilli
nannejuvvo mealgat dálá dili
ektui, ja ahte sámi museat searvadahttojuvvojit
nášuvnnalaš museaođastussii.
Sámediggi lea 2006s bargan
hui ollu sámi museaid organisatuvralaš hástalusaiguin.
Fágalaš hástalusat
leat ollu, muhto lea váttis álggahit
doaibmabijuid mat eaktudit čuovvoleami
ekonomalaččat. Dát
orru leamen hástalussan maiddái
2007s. Sámedikkis leat leamaš 12 483 000
ruvnno juolludusat sámi
museaide 2006s. Sámediggi
lea ođastusa álggaheami
rájes cealkán
ahte ovdal go ođastus loahpahuvvo,
de berre ollislaš stáhtadoarjja sámi
museaide leat unnimusat 20 miljon ruvnno. Nugo 2006 doarjja čájeha,
de lea guhkki dassážii
go dát mihttomearri juksojuvvo.
2006 stáhtabušeahta
bokte juolluduvvui 1 miljon ruvnno Sámediggái ásahit
rádjaofelaččaid
dutkan- ja duođaštandoaimma
Divdasvuonas. ášši
meannuduvvui Sámedikki čakčamánu
2006 dievasčoahkkimis. Dán
oktavuođas lea árran julevsámij
guovdásj ožžon ovddasvástádusa ásaheamis,
mii galgá dáhpáhuvvat
Sámedikkiin gulahallamiin.
Vuolggasadji galgá váldojuvvot
rádjaofelaččaid
barggus Divdasvuonas ja guovlluin dan birra, dasto galgá viidáset
leat fokusis oppalaš rádjaofelašbargu
eai ge ovttaskas olbmot galgga seaguhuvvot dasa.
Sámediggi lea bargan
Recalling Ancestral Voices – Repatriation of Sámi
Cultural Heritage Interreg-prošeavtta
ollásit ruhtademiin. Prošeavtta
ul-bmilin lea kártet sámi
kulturárbbi mii gávdno ásahusain
Davviriikkain ja Eurohpas. Dát lea
ovttasbargoprošeakta Várjjaga Sámi
museain, Anára Siida-museain Suoma
bealde ja ájttein Ruoŧa
bealde, ja mii álggahuvvui
giđđat
2006. Sámediggi lea prošeavtta
stivrenjoavkkus, go dat lea deaŧalaš prošeakta mii
guoská gažaldahkii
mainna Sámediggi lea bargamin.
Buot riikkat leat ollásit
ruhtadan prošeavtta, ja
Norgga bealde dan leat dorjon ABM-utvikling, Norgga kulturráđđi,
Sámediggi ja EU-ruđat.
Sámediggi sávvá fásta jahkásaš čoahkkimiid
ABM-utvikling nammasaš ásahusain,
sihke ovttasbarggu, dieđuidlonohallama
oktavuođas ja vai oččošeimmet
buoret áddejumi daid erenoamáš dárbbuide
mat gávdnojit sámi
servodagas. Ovttasbargu galgá bidjat
vuođu dasa ahte sámi museat
searvadahttojuvvojit eanet nášuvnnalaš museaođastusas. Dien
oktavuođas dollojuvvui čoahkkin hálddahusa
dásis Sámedikki
ja ABM-utvikling gaskka juovlamánus
2006. ABM-utvikling lea maid bovdejuvvon Sámediggái
guovvamánu 2007 dievasčoahkkima
oktavuođas.