1.9.5 Boazodoallu
Dán jagi boazodoallošiehtadusas
(2006/2007 boazodoallošiehtadus) šadde oasálaččat
ovttaoaivilii ahte ásahuvvo
stáhtalaš bargojoavku
mii galgá árvvoštallat
makkár váikkuhusat
1982 nuppástusas leat dalle go
divatluvvema sadjái biddjojuvvui
eanet doarjja boazodoallošiehtadusas.
Dát joavku galgá buktit árvvoštallamiiddis
buori áiggis ovdal go 2007/2008
boazodoallošiehtadallamat álget.
Sámedikkis lea beroštupmi
ahte boazodoallu oažžu
daid seamma eavttuid njeallje- ja guovttejuvllat mohtorsyhkkeliid
ja skohtera oastima ja bajásdoallama
oktavuođas go eanadolliin
leat go ostet traktora ja eará bargoreaidduid,
go gearddi mohtorsyhkkel ja skohter leat boazodoalus deaŧa-leamos
bargoreaiddut. Boazodoalus leat viehka stuorra doaibmagolut investeremiid,
bajásdoallama ja dárbbašlaš bargoreaidduid dárbbu
geažil ealáhusas.
Ekonomalaš lávdegoddi
lea raporttas
Reindriften – skatter
og avgifter, meroštallan
ahte jahkásaččat
seasttášii
boazodoallu oktiibuot 31,5 miljon ruvnno jos ealáhus
ii dárbbašivččii máksit
geardedivada go investere bargoreaidduid ja jos dat luvvejuvvošii
bensindivadis.
Sámediggi oaivvilda ahte
boazodollui lea stuorámus ávkin
individuála divatluvvenortnet,
iige dat oppalaš buhtadus
boazodoallošiehtadusa bokte.
Boazodoalu vearro- ja divatortnet berre dollojuvvot eret boazodoallaošiehtadusa
rámmain nugo eará vuođđoealáhusaid šiehtadusarámmain
ge lea geavahus.
Sámediggi lea dan vuođul
mii bajábealde daddjo ávžžuhan Finánsadepartemeantta
njulget skužilvuođaid
vearro- ja divatortnegiin ja sihkkarastit ahte vuođđoealáhusat meannuduvvojit
dássálága. Sámediggi áigu
dán ain čuovvolit.
Sámedikki eará árvalusat
2007/2008 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit
hástalusaide dásseárvvu
ektui boazodoalus, rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide
mat gusket árvobuvttadeapmái
boazodoalus, boazodoalu ovddidanfondii, goluidvuolidan ja njuolga
doarjagii, roassofondii, areálasuodjaleapmái
ja čálgoortnegiidda.