2.3.5 Sámi eana- ja resursavuoigatvuođaid
dohkkeheapmi ja láhkii čatnan
Go Stuorradiggi mearridii finnmárkkulága
2005:s, de lei dat guhkes ja deaŧalaš lávki
sámi eana- ja resursavuoigatvuođaid
dohkkeheamis. Oasit lágas
heivehuvvojedje suoidnemánus 2006.
Dan oktavuođas lei dárbu ráhkadit
njuolggadusaid rievdan meahcceávkkástallamii
Finnmárkkku fylkkas. Go
lei unnán áigi čađahit
viiddis gulaskuddanproseassa dáin
njuolggadusain, de šadde
dat dušše
gaskaboddosaččat
ja galge leat fámus ovtta
jagi. Loahpalaš njuolggadusaid
mearridii Sámediggi miessemánus
2007 maŋŋá guokte viiddis
gulaskuddanvuoru, 7 álbmotčoahkkima
ja sierra gulaskuddančoahkkimiid
Finnmárkku fylkkagielddain.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dohkkehii njuolggadusaid geassemánu
11. b. 2007. Njuolggadusaid hábmemis
bijai Sámediggeráđđi vuođđun
prinsihpa mii dál ovdanboahtá ON álgoálbmot��julggaštusas
ahte rievdadusaid dahje lihkahallamiid sáhttá dušše
dahkat jos dasa eaktodáhtolaččat mieđihuvvo
buori diehtojuohkima vuođul,
ja šiehtadallojuvvon eavttuid vuođul.
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid Justiisa-
ja politiijadepartemeanttain ja lea šaddan
ovttaoaivilvuohta Finnmárkkukomišuvnna
ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu láhkaásahusa
hárrái. Láhkaásahus
dievasmahttá njuolggadusaid
finnmárkkulága
kapihttalis dáláš vuoigatvuođaid kártema
ja dohkkeheami ektui. Lága
5. kapihtal lea dattetge dáláš vuoigatvuođaid
kártema ja dohkkeheami ektui gessojuvvon.
Sámediggi oaidná deaŧalažžan
ahte komišuvdna nammaduvvo
jahkemolsumis 2007/2008.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii árvalusas
juovlamánus 2007. Dán árvalusa
geigemiin lea Sámedikki
mielas loahpahuvvon áigodat
goas stuorra čielggadeamit
sámerievtti ja sámepolitihka
hábmemis čađahuvvojedje
Norggas. Sámediggi oaidná deaŧalažžan
dan ahte dál čađahuvvo
vuđolaš ja ulbmillaš bargu
dan ektui ahte lágas sihkkarastojuvvojit
oamastan-, geavahan- ja searvanvuoigatvuođat
eatnamiidda ja resurssaide. Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
lea evttohan golbma ođđa
lága mat leat kárten-
ja dohkkehanláhka, hålogalánddaallmennetláhka
ja áššemeannudan-
ja konsultašuvdnaláhka.
Dasa lassin evttoha sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
rievdadusaid várrelágas, báktelágas,
luonddusuodjalanlágas, plána-
ja huksenlágas, boazodoallolágas
ja astoáigelágas.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lea maid árvvoštallan
dárbbu rievdadit lágaid
riddo- ja vuotnabivddu ektui, muhto diktá riddoguolástanlávdegotti
evttohit konkrehta doaibmabijuid dán
suorggis. Riddoguolástuslávdegoddi
geige árvalusas guovvamánus
2008. Departemeantta ja Sámedikki
gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon
konsultašuvnnat mat gusket
rievdadusaide ođđa minerálalágas
ja luondduriggodatlágas.
Konsultašuvnnat plána-
ja huksenlága rievdadusaid
ektui leat loahpahuvvon ja Birasgáhttendepartemeantta
ja Sámedikki gaskka lea šaddan
ovttaoaivilvuohta rievdadusaid ektui.
Iešguđet
láhkaproseassaid oktasaš bohtosis
oktan Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin
dat oidno šaddet go sámi
vuoigatvuođat dohkálaččat
gozihuvvot. Danne oaidná Sámediggi deaŧalažžan
ahte iešguđet láhkaevttohusat
meannuduvvojit ollislaččat,
ja ahte sámerievttálaš bealit
ollásit olles árbevirolaš sámi
guovllus gozihuvvojit dain mearrádusproseassain
mat leat jođus. Dasto lea
vuordá Sámediggi ahte áigumuš ovddidit ášši sámiid
ja earáid guolástusvuoigatvuođain
Stuorradiggái dán áigodagas čuovvoluvvo.