2.10.5 Boazodoallu
Ođastuvvon boazodoalloláhka
dohkkehuvvui 2007 giđa.
Ovdalaš dohkkeheami lei
Sámedikkis čoahkkin
Stuorradikki ealáhuslávdegottiin
rabas gulaskuddančoahkkima
oktavuođas álttás.
Vuđolaš vuoigatvuođagažaldagat
eai galgan ođastuvvot. Dát
vuođustuvvui dainna ahte sámi
vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta
lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga
rievttálaš dilis das
mii guoská vuoigatvuhtii
eatnamiidda ja čáziide,
ja daid disponeremii ja geavaheapmái,
sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku
fylkka. Earenoamážit galge
boazodoalu areálageavaheapmi
ja vuoigatvuođat árvvoštallojuvvot.
Sámediggi oaivvilda ahte
sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami konklušuvnnat
addet vuođu vel eanet rievdadusaide
boazodoallolágas. Dát guoská earret
eará boazodoalu areálagáhttemii,
boazodoalu buhtadusovddasvástádussii
ja boazodoalu boahtteáigge
hálddašeapmái. Sámediggi
doaivu ahte proseassa ráhkadit
ođđa
ja ollislaš boazodoallolága álggahuvvo
farggamusat. Láhka doaibmagođii
suoidnemánu 1.
b. 2007 ja stáhta eiseválddit áigot easkka
2008:s doallat diehtojuohkinčoahkkimiid
boazodoalloealáhussii. Dasa
lassin ii leat láhka vuos
jorgaluvvon sámegillii. Váilevaš diehtojuohkin
ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii.
Boazodoallošiehtadallamiin
lea Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvi (NBR) iežas
gáibádusain,
ja Sámediggi iežas árvalusain, máŋgga
háve bivdán
ahte divatortnega váilevašvuođat
boazodollui eanandoalu ektui njulgejuvvojit. Stáhta
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bokte lea vástidan
ahte divatgažaldagaid ii sáhte čielggadit
jahkásaš boazodoallošiehtadallamiin.
Dán vuođul lea
Sámediggi, ovttasráđiid
NBR:in, ráhkadan árvalusa
prinsihppadieđáhussii
mii guoská boazodoalu divatortnegiidda.
Dálá divatortnet
lea vealaheaddji, go eanandoalus lea buoret divatortnet go boazodoalus
doaibmafievrruid oastima ja doallama dáfus
ealáhusas. Eanadolliin ja boazodolliin
fertejit leat ovttalágan
divatortnegat. Sámediggi
lea duhtavaš dainna go Stuorradiggi
Sámedikki jahkedieđáhusa
2005 meannudeamis ovdanbuktá ahte
dát maiddái
lea Stuorradikki ulbmil.
Sámediggi oassálastá dialogaprošeavtta
stivrenjoavkkus man ulbmil lea láhčit
dili oktasaš politihkkii
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku várreguovlluin.
Dán guovllus leat áiggiid čađa
leamaš stuora soahpatmeahttunvuođat
boazodoalu ja eananeaiggádiid
gaskkas meahcceareálaid
geavaheami alde. Prošeakta
galgá hukset stuorát
ipmárdusa nubbi nuppi ealáhusberoštumiin
ja dárbbuin, ja nannet dialoga
boazodoalu ja hálddahusa/suohkaniid
gaskkas. Buot bealit maidda guoská leat
bures dohkkehan dán prošeavtta
ja dan lea mávssolaš fievrridit
eará guovlluide/riikaosiide
jus prošeakta lihkostuvvá.
Sámediggi lea nammadan
boazodoalu guovllustivrraid jagiide 2008 – 2011.
Dán proseassas lea Sámediggeráđđi deattuhan
ja álggahan ahte nammadeapmi galgá dáhpáhuvvat ovttasráđiid
guoskevaš fylkkasuohkaniiguin
vai stivrraid čoahkádusas
lea legitimitehta ealáhusas.
Sámediggi atná deaŧalažžan
ahte boazodoalu stivrenorgánain
lea boazosámi eanetlohku
ja jođiheapmi.
Sámediggi lea čalmmustahttán daid
hástalusaid mat Trollheimena
boazodoalus leat. Trollheimena boazodoallu doaimmahuvvo guovllus
mii ii leat regulerejuvvon boazodoalloulbmiliidda boazodoallolága mearrádusaid
mielde. Boazodoallu lea sorjavaš šiehtadusain
eananeaiggádiiguin, dahje
ahte stáhta bággolotnu
boazodoallovuoigatvuođa.
Sámediggi áigu bargat
dan ala ahte boazodoalu areálavuođđu
Trollheimenis sihkkarastojuvvo.
Sámediggi oaidná máŋga eará hástalusa
boazodoalloealáhussii. Dát
guoská ovdamearkka dihte
boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái
ja erenoamážit
lea stuora deaddu oktasašguohtun
guovlluin. Dan ođđa boazodoallolága
olis, sáhttá guovllustivra
mearridit ahte soabadallan galgá čađahuvvot
guovtti beali gaskka mat ovttas eaba nagot čoavdit
gičču.