2.3.6 ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra
ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra mearriduvvui ONa dievasčoahkkimis čakčamánu
13. beaivvi 2007. Julggaštus
ii leat álbmorievttálaš čadni
dokumeanta, muhto dat lea deaŧalaš láidesteaddjin viidáset
barggus go galgá celkojuvvot makkár
vuoigatvuođat álgoálbmogiin
leat. Julg-gaštus mearkkaša
erenoamáš ollu
daidda riikkaide main álgoálbmogat
orrot, ja main eai leat dohkkehan ILO-konvenšuvnna nr.
169.
Julggaštusbargu lea bistán máŋga
jagi. Jagi 1993 bijai Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
bargojoavku álgoálbmogiid
várás
ovdan álgoálbmot-julggaštusevttohusa. Dan
evttohusa meannudii muhtin bargojoavku Kommišuvnnas
dassážiigo bođii
loahpalaš evttohus guhkilmas šiehtadallamiid
maŋŋel
ja de dat mearriduvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis
jagi 2006. Dievasčoahkkin
mearridii álgoálbmotjulggaštusa
stuora eanetloguin. 4 riik-ka, Austrália,
Kánada, Ođđa Zealánda
ja USA jienastedje julggaštusa vuostá.
álgoálbmogiid
ovddasteaddjit ja ONa miellahttoriikkat barge lahkalagaid ovttas
dainna teavsttain. Norgga sáttagottis
dan bargojoavkui mii barggai julggaštusteavsttain,
leat leamaš Norgga eiseválddit
ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Norgga eiseválddit leat ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin leamaš aktiivvalaččat
oččodit áigái
julggaštusa.
Miehtá máilmmi
leat álgoálbmogat
eanemus marginaliserejuvvon joavkkut servodagas. Go dohkkeha álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid muhtin ON-dokumeanttas,
de lea dat deaŧalaš reaidun
nanneme álgoálbmogiid sajádaga.
Vaikko julggaštus ii leat
ge rievttálaččat čadni,
de das lea goit garra ávžžuhus
stáhtii ahte dat galgá dohkkehit álgoálbmogiid eanan-
ja riggodatvuoigatvuođaid.
Sámit garrasit deattuhit álgoálbmogiid
vuoigatvuođajulggaštusa
barggu. Vaikko máŋga
dain vuoigatvuođain mat
leat julggaštusas leat čađahuvvon
Norggas ovdamearkka dihte finnmárkkulága bokte
ja gulahallanšiehtadusa
bokte mii lea šihttojuvvon
gaskal ráđđehusa ja
Sámedikki miessemánu
11. beaivvi 2005, de lea julggaštus
deaŧalaš signálan
das makkár oaidnu stáhtas lea
oppalaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid
hárrái.
Julggaštusas čállojuvvo máilmmi álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Julggaštusas
leat mearrádusat sihke dan
birra go lea sáhka vuođđodárbbuin
nu go biepmus, dearvvašvuođas
ja oahpus, ja mearrádusat
das movt galgá geavahit árbevirolaš resurssaid
ja eatnamiid. Julggaštus
duođašta álgoálbmogiid
eanan- ja luondduriggodagaid maid sii árbevirolaččat
leat oamastan, váldán
dahje atnán. Diet vuoigatvuođat
leat ráddjejuvvon guoskat dan
vuoigatvuhtii ahte oamastit, atnit, ovddidit ja mearridit daid eatnamiid
ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte.
Julggaštusa mearrádusat
eananvuoigatvuođaid birra,
artihkkal 26:s ja muđui
sáhttet dulkojuvvot iešguđetlágan
vugiin. álgoálbmogiid
eananvuoigatvuođat Norggas
leat definerejuvvon ILO-konvenšuvnna
169:s. .
Stuorámus digaštallan julggaštusbarggu áiggi
lea leamaš álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra. Váldočoahkkima
jienasteamis buvttii Norga dulkonjulggaštusa álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra mas deattuhuvvo ahte dat vuoigatvuohta galgá geavahuvvot
stáhta territoriealla integritehta
siskkobealde, ja ahte Norggas dat adnojuvvo leat vuhtii váldojuvvon gustovaš ortnegiid
ja vuoigatvuođaid bokte
mat čuvvot Norgga lága.
Go dohkkeha iešmearridanrievtti
sámiide, de dat čuovvu
dan oainnu mii Norggas lea leamaš máŋga
jagi, ee. guovtti ovddit váldo
stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka
birra (Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001)
ja Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002)).
Čujuhus
lea maid árvalussii S. nr.
110 (2002 – 2003), čuoggái
5.2.1 iešmearrideami doahpaga
birra.
Julggaštusas boahtá čielgasit ovdan
ahte iešmearrideapmái
gullá maid dat ahte álgoálbmogiin
lea vuoigatvuohta friddja bargat iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdánahttimiin.
Dan seammás de ii sáhte iešmearridan
vuoigatvuođa geavahettiin doaibmat
ON-lihtu ja ONa olmmošvuoigatvuođakonvešuvnnaid
vuostá.
álgoálbmogiin
lea, go sii atnet iežaset
iešmearridanvuoigatvuođa, riekti
autonomiijii dahje iešmearrideapmái
dakkár áššiin
mat gusket sin siskkáldas
ja báikkálaš áššiide,
ja sis lea maid riekti oažžut
ruhtadanvuogádaga iežaset
iešmearridandoaimmaide gč.
art. 4. Go dohkkeha dien rievtti iešmearrideamis
nu movt lea čállojuvvon
julggaštussii, de gáibiduvvo
ahte álgoálbmogiin
lea ollislaš ja beaktilis oassálastin
demokráhtalaš servodagas,
ja dakkár mearrádusproseassain
mat leat sidjiide relevánta.
Mii lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
konkrehtalaččat
ii leat vel áibbas čielggaduvvon. Ráđđehus
bidjá vuođđun
dan ahte iešmearridanvuoigatvuođa
digaštallamis mas ferte
leat dat digaštallan mii
doahpaga sisdoallu lea, ja movt iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá čađahuvvot
praktihkalaš politihkkan.
Go muhtin álbmogis lea riekti
iešmearrideapmái,
de dat ii iešalddis sisttisdoala
dan seamma dain diliin gos vuoigatvuohta sáhttá čadnojuvvot
muhtin álbmogii mii orru
okto muhtin geográfalaččat
ráddjejuvvon guovllus, ja
gos vuoigatvuohta lea čadnojuvvon
muhtin álbmogii mii orru
bieđgguid ja dakkár
guovlluin gos orrot maid eará čearddalaš joavkkut. Sápmelaččaid
mieldemearridanvuoigatvuođa ásaheami
ferte maid árvvoštallat
vejolaš riikkaidgaskasaš presedeansaváikkuhusaid
ektui. Go lagat galgá mearridit
sámiid rievtti iešmearrideapmái,
de dat lea miellagiddevaš go álgoálbmogiid iešmearridanriekti
galgá hábmejuvvot
eará stáhtain.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.1.
álgoálbmotjulggaštusa álggus
daddjojuvvo ahte álgoálbmogiid
dilli lea iešguđetlágan
guovllus guvlui ja riikkas riikii, ja ahte nationála
ja guovllu iešvuođaid
mearkkašupmi ja erohusat
historjjálaš ja
kultuvrralaš duogážis
galget váldojuvvot mielde árvvoštallamiin.
Dat mearkkaša ahte vuoigatvuođat
mat čužžot julggaštusas
fertejit čađahuvvot dakkár
vugiin mii lea heivehuvvon ovttaskas álgoálbmogii.
Sámi iešmearrideapmi
lea, norgalaš oktavuođas, gažaldat
das n·kcego min demokr-htalaš vuog·dat
addit s·mi veahkadahkii doarv·i v·ikkuhanf·mu
riikkagott·laš politihkalaš proseassaide
ja mearr·dusaide mat gusket sidjiide.
Norggas leat muhtin ráje
politihkalaš ášše-suorggit
relevánta ja dain lea stuora
mearkkašupmi sámiide. Dakkár áššiin
sáhttá iešmearridanrievtti
atnit dakkár riektin ahte
olbmuin lea dadjamuš ja
ahte lea riekti mieldemearridit, dakkár áššiin mat
gusket sápmelaččaide
dego okta joavku. Go diekkár
oassálastin- ja dadjamušrievtti
galgá čađahit,
de sáhttá bidjat
vuođđun
guovttelágan vuoigatvuođaid. álggus
vuos, de sáhttá leat
sáhka dakkár
rievttis ahte okto mearridit dakkár áššiin
mat dušše
gullet sápmelaččaide,
namalassii kultuvrralaš ja
gielalaš autonomiija. Ovdamearkkat
dasa sáhttet leat doaibmabijut
mat gusket sámegillii ja
Sámi ovdánahttinfondii
1.
Nubbi lea ahte sáhttá leat
sáhka dan rievtti birra
ahte galgá leat duohta,
beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin
sihke dakkáriin mat gusket
sápmelaččaide
ja dan servodahkii mas sii leat oassin, ovdamearkka dihte go lea sáhka
dakkár mearridemiin mat
gusket areála-plánemii
ja resursageavaheapmái.
Oassálastinrievt-ti sáhttá čađahit
ráđđádallamiid
bokte, ja geatnegasvuohta ráđđádallat
dainna álgoálbmogiin
mii lea namuhuvvon julggaštusas.
Norggas lea ráđđádallan
geatnegasvuohta implementerejuvvon ráđđádallanvugiid
bokte mat leat gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikkiid, ja dat lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 mielde. Riekti oassálastit
luondduriggodagaid hálddašeamis
sáhttá čađahuvvot
dakko bokte ahte Sámediggi
nammada áirasiid oktasaš stivrenorgánaide,
nu movt Finnmárkoopmodahkii
ja guovllu boraspirelávdegottiide.
Namuhuvvon vuoigatvuođat
galget geavatlaččat
ovddemustá čađahuvvot
Sámedikki čađa,
mii lea álbmotválljen orgána
ja mas lea mearridan- ja ráđđádallanváldi.
Vaikko iešmearridandoahpagis
ii leat čielga sisdoallu,
de leat ráđđehus
ja Sámediggi ságastallan
praktihkalaš doaibmabijuid birra
vai sáhttá čađahit sámi
mearridanválddi ja mieldemearrideami
dálá njuolggadusaid
siskkobealde. Muhtin doaibmabijut leat čađahuvvon
nu movt finnmárkkuláhka
ja ráđđádallanprosedyrat.
Muhtimat leat
ovddiduvvon Stuoradiggái,
dego ođđa
mearrádusat plána-
ja huksenláhkii mas lea čállojuvvon Sámedikki
cealkinválddi birra plánaáššiin.
Muhtin eará doaibmabijuid
leat árvvoštallame
dahje daid leat ráđđádallame,
nu go ovdamearkka dihte evttohusa mii lea boahtán Finnmárkku
riddoguolástanlávdegottis.
Evttohus lea Finnmárkku sáltečáhceguolásteami hálddašeapmái
oassálastit ja dat evttohusat
mat bohte Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II:s.
Lea dárbu viidáseappot
bargat dainna bargguin ahte mearridit maid sápmelaččaid
iešmearridanriekti konkrehtalaččat
sáhttá sisttisdoallat.
Muđui lea jáhkehahtti
ahte dat čovdosat maid Norggas
gávdnet sáhttet
deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovdáneamis
go lea sáhka álgoálbmogiid
iešmearridanrievttis. Ráđđehus
ovdeha ahte sámi iešmearrideami
gárgedeapmi vuosttažettiin
galgá dáhpá-huvvat
dálá sorjjasmeahttun
ja demokráhtalaš stáhta
siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid
siskkabealde.