8.6 Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoassi – Sámedikki
vuoigatvuohta ákkastit vuostá
Ráđđehus
ovddidii guovvamánus 2008
ođđa
plána- ja huksenlága
evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008)),
gč. kap. 20.2.1. Plána-
ja huksenlága njuolggadusat
ja mo láhka geavahuvvo,
leat hui dehálaččat
dasa mo sámi beroštusat
vuhtiiváldojuvvojit.
Dehálaš lea
sihkkarastit ahte sámi beroštusat
ge fuolahuvvojit vuosteákkastemiin.
Vuosteákkastanortnet
lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii
sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit
vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit
doarvái bures gielddaplánain,
ja ahte plánaáššit
loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái
go lea sierramielalašvuohta
eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid
birra.
Plánaláhkalávdegotti
evttohusa mielde galgá Sámedikkis
leat seamma rolla go stáhta
eiseválddiin plánema oktavuođas.
Lága § 5 – 4
nanne Sámedikki vuoigatvuođa
ovddidit vuosteákkaid gielddaplánaide.
Dát guoská álgoálggus
guovlluide Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas,
ja vel gielddain Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu,
Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen
ja Røros Lulli-Trøndelágas,
Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal gielddain Hedmárkku
fylkkas ja Surnadal ja Rindal gielddain Møre og Romsdal
fylkkas.
Mii lea «mearkkašahtti
dehálaš sámi
kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái»,
ferte Sámediggi ieš árvvu
mielde árvvoštallat. álot
ii leat čielggas mo plána
váikkuha sámi
beroštumiide. Sámi ál-bmogis
sáhttet leat iešguđetlágan
oaivilat dasa mo plána váikkuha
sidjiide, ja sáhttet leat
sierralágan beroštumit
sámiid gaskkas ge go muđui álbmogis. Dákkár
diliin lea Sámedikki ovddasvástádus
ollislaččat
vihkkedallat ja árvvoštallat
leat go ollašuhttojuvvon
eavttut ákkastallat vuostá,
ja lea go ášši
nu dehálaš ahte
vuosteákkat galget ovddiduvvot.
Dilli ferte leat hui dehálaš sámi álbmogii,
gč. sámelága § 2 – 1,
ovdalgo Sámedikkis lea vuosteákkastallanvuoigatvuohta.
Aiddostahttojuvvo ahte Sámedikkis
ii leat vuosteákkastallanvuoigatvuohta
dakkár diliid oktavuođas
mat leat seamma dehálaččat álbmogii
muđui ja gusket seamma láhkai álbmogii
oppalacččat.
Dakkár gažaldagaid hárrái
leat eará orgánat
rivttes vuosteággaeiseválddit.
Boazodoallofágalaš gažaldagaid dáfus
leat guovllustivrrat mat Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta instuksa
vuođul galget leat vuosteággaeiseválddit
plána- ja huksenlága áššiin. Sámedikkis
sámi álbmotválljen orgánan
sáhttet leat eará ollislaš sámi
deastagat ja vihkkedallamat vuhtiiváldit
go boazodoalu Guovllustivrras leat. Iešguđetlágan
deastagiid vihkkedallá go
boazodoalu dilálašvuođaid
geažil leat vuosteákkat,
galgá atnit vuođđun
ahte Guovllustivra buktá ealáhussii
guos-ki árvvoštallamiid
ja Sámediggi fas dovddaha
eanet oppalaš politihkalaš árvvoštallamiid.
Jus Sámediggi ja guovllustivrrat árvvoštallet vuosteággagažaldaga
goappatge láhkai, de dat
ii mearkkaš ahte ii sáhte
ovddidit vuosteákkaid, muhto
dat šaddaet dan vihkkedallama
oassin maid departemeanta ferte dahkat go departemeanta mearrida ášši.
Sámediggi mearrrida ieš ovddida
go vuosteákkaid dan geažil
go plána dagaha «mearkkašahtti
váikkuhusa sámi
kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái» ja
mo vuosteákkastallama hábme.
Go Sámediggi ovddida vuosteákkastallama
plánaide Finnmárkkus,
sáhttá dalle
leat lunddolaš geavahit
njuolggadusaid maid Sámediggi
ieš mearrida Finnmárkolága § 4
vuođul. Njuolggadusat geatnegahttet
muđui almmolaš eiseválddiid
go árvvoštallet sámi
deastagiid. Guovdil lea maiddái ráhkadit
stáhtalaš plánanjuolggadusaid
sámi kultuvrra luondduvuođu sihkkarastimii,
gč. NOU 2003:14, kapihttala 7.24.2.
Stáhtalaš plánanjuolggadusat
dán ulbmilii sáhttet
addojuvvot konsultašuvnnaid
vuođul Sámedikkiin
ja boazodoaluin.
Sámediggi lea odne eiseváldi
kulturmuitolága vuođul
ja dat fuolaha sámi kulturmuitoberoštumiid
plána- ja huksenlága
vuođul. Jagi 2006 oaččui
dán oktavuođas
sullii 650 plánaášši cealkámuššii,
ja jagi 2005 ledje eanebuš go
500 ášši. Ođđa
láhkamearrádusat
mat earret eará nannejit
Sámedikki vuosteákkastallanvuoigatvuođa, sáhttet
mielddiset buktit Sámediggái lasi
bargonoađi dannego áššesuorgi
maiddái viidána nu
ahte guoská gažaldagaide
mat leat mearkkašahtti dehálaččat sámi
kultuvrii ja ealáhusaide.