10.6 Mánáidsuodjalus
Ráđđehusa
ulbmil lea viidáseappot
ovddidit fágalaččat
buori mánáidsuodjalusa
gos lea buorre máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuohta
ja buorre máhttu sámi mánáidsuodjalusas
dain guovlluin gos sámit
orrot. Go galgá leat mánáidsuodjalus
mii lea mánnái buoremussan,
de ferte leat dakkár mánáidsuodjalus
gos sámi giella ja kultuvra
adnojuvvo deaŧalažžan
ja seammadássásažžan earáiguin.
Buot buoremus livččii
jus dakkár suohkana mánáidsuodjalusain
gos leat sápmelaččat
lea máhttu go galget váldit
vuhtii sámi oaidninvuogi
ovttasdoaimmadettiin geavaheddjiin go leat mearridanproseassain
ja go mearridit/bidjet doaibmabijuid johtui. Ráđđehus maid
bidjá vuođđun
iežas mánáidsuodjalanpolitihkkii
ahte váhnemat leat mánáid
deaŧaleamos fuollaolbmot,
ja ahte nu guhkas go leažžá vejolaš galgá fállojuvvot
veahkki bearraša siskkobealde
ja/dahje lagaš birrasis.
Dakko gokko váhnemat eai
nagot doaibmat, dakko galgá servodat
sihkkarastit mánáide ja
nuoraide buriid fuollabálvalusaid
ja bajasšaddaneavttuid.
Mánáidsuodjalussii
galgá gilvojuvvot gelbbo-lašvuohta
kulturperspektiivvas go barget mánáidsuodjalusain sámi
guovlluin. Veahkkin dan bargui juolluduvvo Mánáid-
ja dásseárvodepartemeantta
bušeahtas doaibmadoarjja Davvi
Norgga Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddážii. Guovddážii
lea deatalaš bargu leat mielde
ovddidit dieđu das go mánáidsuodjalus
deaivvada máŋggakultuvrralaš servodagain, mas
deattuhuvvo sámi mánáidsuodjalus.
Davvi Norgga Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddáš almmuhii 2006:s
máŋga
oahpahusgirjjáža mánáidsuodjalusa
kulturperspektiivva birra, main ledje vuođđun mánáidsuodjalanbarggut
sámi guovlluin. Girjjit
leat dan birra makkár teorehtalaš ja
praktihkalaš vuođđu mánáidsuodjalusa
kulturperspektiivvas galgá leat.
Daid fáddágirjjážiid
sáhttá atnit
vuođđooahpu
ja joatkkaoahpu studeanttaide ja mánáidsuodjalusa
bargiide. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
lágidii 2007 geassemánu nationála
konferánssa sámi
kultuvrra ja bajásšaddama
birra ja fáddá kultuvra
ja mánáidsuodjalusbargu
buktojuvvui ovdan dan konferánssas.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta ásahuvvui
jagi 2004, ja das leat mielde Mánáid-,
nuoraid-, ja bearašdirektoráhtta
ja vihtta regiuvnna. Etáhtas
lea ee. ovddasvástádus bearašsuodjalussii
ja ovttaseallindoaimmaide, mánáidsuodjalanásahusaide,
biebmoruoktobálvalussii,
bearaš- ja lagaš birrasii
vuođđuduvvon
bálvalusaide ja dat galgá maid
addit fágalaš veahki suohkaniidda
mánáidsuodjalanáššiin,
adopšuvnnain jna. Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhtas
leat 26 fágajoavkku mat
barget lahka ovttas suohkanlaš mánáidsuodjalusain
vai buoremus doaibma válljejuvvošii
ovttaskas mánáidsuodjalanáššiin. Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta
bargu lea addit mánáide,
nuoraide ja bearrašiidda mat
dárbbašit
veahki ja doarjaga dakkár
doaibmabijuid main lea alla ja buorre kvalitehta gos dal de ain
orožit Norggas. Etáhta
bargun lea maid leat veahkkin ovddidit máhttui
vuođđuduvvon mánáidsuodjalusa
mii váldá vuhtii
kultuvrra.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhtas,
davvi regiuvnnas (álttás),
lea erenoamáš ovddasvástádus
addit sámi álbmogii
buori mánáidsuodjalanbálvalusa.
Doaimmas lea mihttomearri ahte mánáidsuodjalus
galgá áimmahuššat
sámi perspektiivva go bargá sámi
mánáiguin ja
bearrašiiguin. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
lea juolludanreivve bokte deattuhan ahte stáhta mánáidsuodjalus
galgá vuhtiiváldit
sámi perspektiivva ja das galgá leat
máhttu mánáidsuodjalusa
birra sámi oktavuođas.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta,
davvi regiuvdna galgá geahččat
bearrái go háhká fágaolbmuid
ahte guovllukantuvrras, fágajoavkkuin
ja eará válljejuvvon ossodagain
leat bargit geain lea sámi duogáš,
geat leat sámegielagat ja geain
maid lea buorre kulturmáhttu. Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta
galgá maid fuolahit ahte
etáhta sáhttá addit
sámi váhnemiidda
heivehuvvon eastadeaddji bálvalusaid.
Etáhta galgá doaimmahit
differensierejuvvon fáladaga
suohkaniid mánáidsuodjalussii
go lea nu ahte muhtin máná ferte
bidjat earásadjái
go ruoktot, ja das galget biebmoruoktočovdosat deattuhuvvon.
Sámi mánáid áššiin
galgá deattuhuvvot dat oppalaš gáibádus
ahte álggus iskat leago
vejolaš bidjat máná bearraša
fulkkiid lusa ja máná fierpmádahkii.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta,
davvi regiuvdna, galgá maid
leat mielde háhkame eambbo máhtu
ja leat veahkkin metodaid ovdánahttimis.
Guovllukantuvra, fágajoavku áltá ja
etáhta Finnmárkku
biebmoruoktobálvalus dadjet
alddiineaset leat ollu davvisámegielagiid
geain maid lea kulturmáhttu.
Fágajoavku áltá doaibmá resursajoavkun
guovllu eará fágajoavkkuide.
Davvi regiuvnnas leat golbma institušuvnna,
guokte Finnmárkkus ja okta
Romssas, main lea erenoamáš ovddasvástádus
heivehit orrundili daidda nuoraide geain lea sámi
duogáš. Finnmárkku
biebmoruoktobálvalus lea háhkan
ollu biebmoruovttuid ja ovtta vuostáiváldinruovttu.
Dat sáhttet vuhtiiváldit
sámi mánáid
identitehta ja giellaovdáneami.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta
lea addán Davvi Norgga Mánáidsuodjalan
ovdánahttinguovd-dážii
bargun ráhkadit «Kunnskapsstatus
og kunnskapsbehov for barnevernet i samiske områder av
Norge» ( Norgga sámiid
guovlluid mánáidsuodjalusa máhttostáhtus
ja máhttodárbu). Loahpparapporta
lea gárvvis 2008 njukčamánu.
Ulbmil máhttostáhtusiin
lea háhkat ollislaš gova ee.
dain metodain ja doaibmabijuin mat galget doaibmat bures sámi
mánáide, nuoraide
ja bearrašiidda. Boahttevaš metodaovdánahttin
galgá huksejuvvot dán
prošeavtta bohtosiidda ja
raporta galgá adnojuvvot
oassin máhttovuođus
vai sáhtášii
dakkár metodaid buorebut
dasa implementeret mat váldet
vuhtii kultuvrra.
10.6.1 Hástalusat
Ovdalaš stáhta
dokumeanttat leat čájehan
mánáidsuodjalusas dakkár
gova mii sáhttá buorebut
heivehuvvot sámi geavaheddjiide
vai sáhtášii
addit rievttes veahki rievttes áigái
sámi mánáide
ja nuoraide buorrin. Dat guoská ee.
gillii, báikkálaš kultuvrii
ja jurddašanvuohkái,
sámi árbevieruide
ja bajásgeassinvugiide jna.
(gč. NOU 1995: 6
Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i
Norge (Dearvvasvuođa- ja
sosiálabálvalusaid plána
Norgga sámi veahkadahkii), Sd.dieđ.
nr. 55 (2000 – 2001) Sámepolitihka
birra ja Sd.dieđ. nr. 40
(2001 – 2002) Om barne- og ungdomsvernet).
Maŋimus jagi lea boahtán
ovdan jearaldat ahte váldojit
go sámi mánáid
vuoigatvuođat doarvái
bures vuhtii otná mánáidsuodjalanbálvaluslágas ja
ahte váldá go
mánáidsuodjalus
doarvái bures vuhtii mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa.
Mediat leat ee. váldán
ovdan áššiid
main sámi mánát
leat sirdojuvvon dakkár
biebmoruovttuide mat eai leat sámi
ruovttut.
Vuođđolága § 110
a mielde lea stáhta geatnegahttojuvvon
láhčit
dili dainna lágiin ahte
sámi álbmot beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela, kultuvrra
ja servodateallima. ONa mánáidkonvenšuvnna
artihkkal 30 mielde ii galgga dakkár
mánná,
gii gullá dakkár
minoritehtii dahje álgoálbmogii
biehttaluvvot ovttas iežas
joavkku eará miellahtuiguin
eallit iežas kultuvrras,
dovddastit ja doaimmahit iežas
oskku ja geavahit iežas
giela. Mánáidsuodjaluslágas
leat dárkilet njuolggadusat
das maid galgá váldit
vuhtii go muhtin mánná biddjojuvvo
biebmoruktui, institušuvdnii
dahje oahpahus-/dikšuninstitušuvdnii.
Dat báiki gosa mánná galgá sirdojuvvot
galgá § 4 – 15
vuođul válljejuvvot
dainna lágiin ahte máná iešvuohta
váldojuvvo vuhtii ja gos
su fuolla ja oahpahusdárbu
váldojuvvo vuhtii stáđis
birrasis. Ja galgá maid váldojuvvot
doarvái bures vuhtii dat sávaldat
ahte galgá leat kontinuitehta máná bajásgeassimis
máná čearddalaš,
oskkoldatlaš, kultuvrralaš ja
gielalaš duogážis.
Go bidjá máná biebmoruktui,
de galgá mánáidsuodjalanbálvalus álo árvvoštallat
sáhttá go muhtin
máná bearrašis
dahje lagaš fierpmádagas
válljejuvvot biebmoruoktun
(gč. láhkaásahusa
fuollaruovttuid várás
mii mearriduvvui juovlamánu
18. b. 2003 ja suoidnemánu
15. b. 2004 mannosaš njuolggadusaid
main leat lagat njuolggadusat fuollaruovttuid válljema
birra máná várás).
Ráđđehusa árvvoštallama
mielde váldojuvvojit mánáid vuoigatvuođat
bures vuhtii Vuođđolága,
mánáidkonvenšuvnna
ja dálá mánáidsuodjalanlága
bokte. Lágaid ja politihkalaš čujuhusaid
ferte čuovvolit buriid doaimmaguin
vuogádatdásis
ja maid ovttaskas áššis.
Hástalus sáhttá leat
dat go mánáidsuodjalusbálvalusas
váilu gelbbolašvuohta árvvoštallat
kultuvrralaš, gielalaš ja
oskkoldatlaš gullevašvuođa
mearkkašumi ja das sáhttá váilut
máhttu iešguđetlágan báikkálaš (ođđaáigásaš ja
dološ) árbevieruin
sámi báikkálaš birrasiin,
ja sáhttá maid
váilut máhttu
sámi árvvuid
ja guottuid birra. Muhtin eará hástalus sáhttá leat
dat ahte oažžut dakkár
bargiid mánáidsuodjalussii geain
lea kulturgelbbolašvuohta
ja geat dasa lassin hupmet sámegiela
ja ipmirdit sámegiela gielalaš meark-kašumi. erenoamáš hástalus
leat dat go Norggas leat máŋga
sámegiela anus. Hástalus
sáhttá maid
leat gávdnat dakkár
doaibmabijuid mat sihke váldet
vuhtii máná gielalaš ja kultuvrralaš čanastumi
ja mat dan seammás adnojit
leat buoremus doaibmabidjun dan ektui makkár
dárbbut mánás
muđui leat. Ovdamearkka dihte
lea álo váttis
gávdnat biebmoruovttu, ja
muhtin áiggiid sáhttá leat erenoamáš váttis
gávdnat biebmoruovttu dakkár
mánáide
geain lea sámi dahje unnitlogučeardda duogáš.
Davvi regiuvdna lea maŋemus
jagi (2007) erenoamážit áŋgiruššan
gávdnat sámi
biebmoruovttuid. Sii raporterejit buriid bohtosiid ja dál
gávdnojit eambbo biebmoruovttut
go dan maidda lea dárbu.
10.6.2 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehusas
lea oppalaččat luohttámuš dasa
ahte mánáidsuodjalus
rahčá mearridit mearrádusaid
buori fágalaš ja
juridihkalaš vuođu
alde, ja ahte mánáidsuodjalus
ipmirda man mávssolaš lea
buorre máŋggakultuvrrat
gelbbolašvuohta. Muhto ain
lea dárbu nannet ja integreret
máŋggakultuvrrat
gelbbolašvuođa
ja sámi perspektiivva sihke
stáhta ja suohkan mánáidsuodjalussii.
Muhto vel buoremus diliin nai dáidet
leat hástalusat ja váttis
válljemat ee. danne go mánáidsuodjalusáššit dávjá leat
máŋggabealagat
ja váddásat,
ja danne go soitet leat iešguđetlágan
oaivilat das mii lea buoremussan mánnái.
Dien hástalusa maid lea
deaŧalaš bidjat dohko
gosa dat gullá.
Mánáid-,
nuoraid- ja bearašetáhta
galgá ain čalmmustahttit
oččodit
dakkár mánáidsuodjalusa
mas lea máhttu ja mii váldá vuhtii
kultuvrra. Galgá maid čalmmustahttit
dan ahte addit sámi álbmogii buori
mánáidsuodjalusfálaldaga
ee. lágaid ja politihkalaš neavvagiid
mielde. Olles riikkas ferte deaŧalažžan
atnit gelbbolašvuođa
ovdánahttima go sámi álbmot
orru miehtá riikka. Go lea
dárbu ságastallat
ja nevvojuvvot sámi mánáid
oktavuođas, de sáhttá Bufetáhta
davvi regiuvdna veahkehit eará regiuvnnaid. áigot
maid guorahallat lagabui ahte váldojuvvojit
go dálá organiseremiin
doarvái bures vuhtii dat
erenoamáš dárbbut
mat leat julev- ja lullisámiguovlluin.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
máŋggajagát máhtto-
ja gelbbolašvuođaprográmma
bokte, mii álggahuvvui 2007:s,
leat mielde nanneme suohkaniid gelbbolašvuođa
ee. Sámi guovlluid mánáidsuodjalusas.
Raporta «Norgga sámiid
guovlluid mánáidsuodjalusa
máhttostatus ja máhttodárbu»,
gárvejuvvo 2008 njukčamánu,
ja dat galgá adnojuvvot oassin
máhttovuođus
ráhkadit implementerema
muhtin kulturhearkkes metodain. Mánáid-,
nuoraid- ja bearašdirektoráhta áigu čuovvolit
dan. 2008 čavčča álggahuvvo
lassioahppofálaldat
mas lea namman «Mánáidsuodjalus
unnitloguálbmotperspektiivvas» ja
lea Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
mii dan lea álggahan. Diet
fálaldat álggahuvvo
Lillehammer, Finnmárkku, Oslo
ja Telemárkku allaskuvllain,
ja lohkama sisdoallu lea huksejuvvon NIBR raportii 2007:10 «Máŋggakultuvrrat
mánáidsuodjalus – máhttolistu».
Bearašráđđi
lea modealla maid leat viežžan
das go barge Ođđa Zealándda álgoálbmogiin,
maoriiguin. Dan modealla sáhttá atnit
máŋggalágan áššiin,
ja dat álkit heivehuvvo iešguđetlágan
kultuvrralaš referánsarámmaide.
Modealla atná ávkin
fierpmádaga go mánáidsuodjalusas
galget dahkkojuvvot mearrádusat. Modealla
lea hui áigeguovdil implementeret, ja
leat juo leamaš čađahuvvon máŋga
bearašráđi sámi
bearrašiin. Modellii lea
ráhkaduvvon implementerenmodealla,
ja máŋga
sámi suohkana galget 2008:s oažžut
fálaldaga beassat oahppat bearašráđi
geavahemiin. Modealla maid heive go galgá gávdnat
biebmoruovttuid mánáid
fierpmádagas. Gihppagiid
leat jorgalahttán davvisámegillii.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
ságastallat Sámedikkiin
boahttevaš strategiijaid
birra nannen várás
mánáidsuodjalusa
gelbbolašvuođa
sámi mánáidsuodjalusas.