Sámepolitihkka

12.6 Gelbbolašvuođanannen

Máhttoloktema atnuiváldima oktavuođas sirddii ráđđehus 2 milj. ruvnno Sámediggái, oahpahed­djiid gelbbolašvuođanannemii geat oahpahit sámegillii ja sámegielas. Dasa lassin sáhttet oahpaheaddjit geat oahpahit sámegillii ja sámegielas maid geavahit ruđaid mat leat juolluduvvon «Ovdáneami gelbbolašvuohta – vuođđooahpahusa gelbbolašvuođanannen» doaimmas.

12.6.1 Gávnos

Go galge implementeret oahppoplánaid Máhttoloktemii de leat hui ollu ohcalan nationála oahppoplánain resursamaterieallaid mat muitalit sámi sisdoalu birra. Sámi allaskuvla lea ráhkadan bagadallama sámi sisdoalus nationála oahppoplánain go riikka oahppoeiseválddit sin dáhtto dan bargat. Bagadallan galgá leat oassin muhtin diehto- ja movttidahttinpáhkas sámi sisdollui mii lea čadnojuvvon liigeohppui ja fágabargiid oahpaheapmái. Gávnos lea ovddimustá daidda oahpaheddjiide geat oahpahit riikka oahppoplánaid mielde, muhto dat veadjá maid leat ávkkálaš veahkkeneavvun daidda oahpaheddjiide geat oahpahit Máhttolokten – Sámi oahppoplánaid mielde.

Resursamaterieallan lea resursagirji Gávnos mii galgá doaibmat fágalaš resursan oahpaheddjiide go sii galget bargat sámi sisdoaluin riikka oahppoplánain ovttas nehttii vuođđuduvvon oahpporesurssaiguin. Gávnos deaddiluvvui ja sáddejuvvui buot skuvlaeaiggádiidda ja skuvllaide skuvlaálgimii borgemánu 2007:s. Resursagirjjis leat duogáš dieđut, duohtadili teavsttat ja jurdagat čađaheapmái. Ii dat leat metodalaš bagadallan, muhto «vuosttašveahk-ki» mas leat ovdamearkkat maidda oahpaheaddji sáhttá lasihit dan maid hálida. Dat ásahusat mat leat ráhkadan bagadallama áigot ovttas «Skuvlaneahtain» ráhkadit nehttii vuođđuduvvon oahpporesurssaid mat leat čadnon Gávnos girjái ja dat galgá leat «resursabáŋku» báikkis www.skolenettet.no/gavnos.

12.6.2 Lassioahppofálaldagaid ráhkadeapmi

Sámi sisdoallu boahtá čielgaseappot ovdan riikka plánain ja dat bidjá ođđa gáibadusaid gealboloktemii. Dál jáhkket ahte bohtet dárbbut oažžut eambbo rievddadeaddji ja guvlui heivehuvvon liigeoahppofálaldagaid, ja gártá maid hástalussan oainnusin dahkat sámi perspektiivvaid váldo rámmaplánain ja ásahusaid iežaset fágaplánain sihke ovdaskuvllaoahpu ja oahpaheaddjeoahpu várás. Dasa lassin lea deatalaš láhčit dili nu ahte oahpaheaddjeoahppoásahusat maid ráhkadit gelbbolašvuođa mii lea mielde das ahte sámi perspektiiva boahtá mielde vuođđooahpu fágain.

Oahpahusdirektoráhtta lea atnán vuođđun Gávnos girjji vai šattašii gelbbolašvuođalokten riikkas ja lea bidjan Sámi allaskuvlii bargun ráhkadit liige­oahpahusa oahpaheddjiide vai besset oahppat Máhttoloktema sámi sisdoalu. Leat bivdán alla­skuvlla čalmmustahttit muhtin guovddáš sisdoalloosiid vai movttidahtáše oahpaheddjiid bargat sámi gelbbolašvuođa mihttomeriiguin ja vai livčče mielde buori máhttoovdánahttimis. Fálaldat váldojuvvo atnui 2007 čavčča.

Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis, fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah­pahusfálaldagaid ráhkadit. Romssa ja Nordlándda fylkkamánnit maid leat doallan semináraid sámi sisdoalu birra 2007 giđa.

Lea skuvlaeaiggádiid duohken árvvoštallat lea go dárbu liigeohppui mii livččii dan bargui čadnojuvvon mii dahkkojuvvo sámi gebbolašvuođa mihttomeriid ektui. Jus leat gelbbolašvuođa ovdánahttindárbbut, de besset skuvlaeaiggádat váldit oktavuođa allaskuvllaiguin vai besset álggahit ovttasbarggu dien suorggis. Diekkár ovttasbarggu sáhttá ovda­mearkka dihte regiunála dásis organiseret.

12.6.3 Sámi lohkanguovddáš

Sámi allaskuvla ásahii 2007 giđa Sámi lohkan­guovddáža sierra doaibman. Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii, ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu, ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas, ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii. Departemeanta oaivvilda ahte Sámi lohkanguovddáš berre árvvoštallat ásahit ovttasbarggu fágabirrasiiguin mat juo gávdnojit, gos earet eará barget lohkanoahpahemiin ja dutkamiin, vai sáhttá viiddidit ja atnit ávkki goabbat­guoimmis gelbbolašvuođa ja vásáhusaid.

12.6.4 Strategiijat ja doaibmabijut

• Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii, de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra. Vuolggabáikin dán bargui lea Gávnos.

• Departementta mielas lea dehálaš nannet sámegiel lohkanoahpahusa ja áigu ovttasráđiid Sámi allaskuvllain árvvoštallat movt dien buoremusat sáhttá áimmahuššat.