Sámepolitihkka

15.6 Sámi kulturviesuid investemat

Sámi kulturviesuide gullet visttit ja lanjat sámi kulturdoaibmabijuide nugo teáhterii, musihkkii, govvadáidagii, museaide, sámi girjerádjosiidda ja arkiivvaide. Dál eai gávdno makkárge erenoamáš stádalaš doarjjaortnegat sámi kulturviesuid investeremiidda. Kulturdoaibmabijuide maidda Sáme­dikkis lea ovddasvástádus, de lanjaid jođiheapmi ruhtaduvvo jahkásaš doarjagiiguin mat juolluduvvojit Sámediggái. Sámi arkiivva jođiheapmi gokčojuvvo jahkásaš ruhtajuolludemiiguin Arkiivadoaimmahahkii.

Kultur- ja girkodepartemeanta hálddaša osiid stáhtalaš spealuid badjebáhcagis regionála deaivvadanbáikkiid ja kultuvrra gaskkustanbáikkiid doarjjaortnegii. Dán ortnegis leat addojuvvon doarjagat kulturviesuide ja kulturguovddážiidda. Sáhttá addojuvvot gitta goalmmádas oasi ruhtadandoarjja dákkár viesuid investerengoluide. Reasta šaddá ruhtadit iežasosiin, priváhta ruđaiguin dahje báikkálaš ja regionála doarjagiiguin. Ii leat ohccojuvvon dán doarjjaortnegis doarjja ruhtadit sámi kulturviesuid.

Stáhtabušeahta kap. 320 poasttas 73:s Nationála kulturviesut, juolluduvvo doarjja ásahusaid viesuide ja lanjaide ja doaibmabijuide main lea nationála bargu, riikaviidosaš doaibma dahje dehálaš riikaoassedoaibma. Váldonjuolggadus lea ahte stáhtalaš ruhtadanoassi ii galgga leat eanet go 60 proseantta almmolaš doarjagis. 1990-logus addojuvvui doarjja kap. 320 poasttas 73:s dáid sámi kulturviesuide:

• árran julevsáme guovdásj: 9,9 milj. ruvnno

• Várjjat Sámi Musea: 12,2 milj. ruvnno.

Dasa lassin addojuvvui plánendoarjja ája sámi guovddáža viiddideapmái.

Departemeanta bidjá Sámedikki vuoruhemiid vuođđun go meannuda doarjjaohcamiid sámi kulturviesuide kap. 320 poasttas 73:s. Huksenprošeavttaid plánejit ovttas guoskevaš sámi ásahus, Sámediggi, Statsbygg, Kultur- ja girkodepartemeanta ja vejolaš báikkálaš ja regionála ruhtadanbealálaččat. Departemeanta ovdanbidjá Stuoradiggái juohke čavčča kulturviesuid investerenplána. Plána sisttisdoallá prošeavttaid main lea doarjja boahtte bušeahttajagis; vuoruhuvvon prošeavttat lagamus jagiin; ja eará prošeavttat mat eai erenoamážit vuoruhuvvo.

15.6.1 Ođđa sámi kulturviesuid prošeavttaid ja plánaid stáhtus

Sámi arkiiva: Vuođđogeađgi Sámi Arkiivva ođđa lanjaide biddjojuvvui eatnamii 2007:s, ja huksemat leat álggahuvvon. Lanjat šaddet oassin Sámi dieđavisttis Guovdageainnus. Statsbygg čađaha prošeavtta. Investeremat vistái ruhtaduvvojit Statsbygga ruhtajuolludemiin Ođastan- ja hálddahusbušeahta vuolde. Plána mielde galgá visti gárvvistuvvot 2009:s. Arkiivadoaimmahat galgá láigohit lanjaid Stáhtabyggas, ja máksá viessoláiggu mii gokčá goluid dan rájes go fárrejit ođđa lanjaide.

Nuortalaš musea Njávdámis Mátta-Várjjagis: Lea ođđa doaibmabidju ja danin das eai leat dál heivvolaš lanjat. Musea huksen álggahuvvui 2007:s ja galgá plána mielde gárvvistuvvot 2008:s. Visti šaddá nuortalaš kultuvrra ja historjjá gaskkustanbáikin. Doppe šaddet earret eará čájáhusat, bádji ja hálddahuslanjat. 37 miljovnna ruvdnosaš gol­lorámma oažžu ruhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta kap. 320 poasttas 73 ovdáneami ja máksinnákcadárbbu mielde. Čujuhuvvo Sd.prp. nr. 59:i (2007–2008) Lassejuolludeamit ja ođđasisvuo­ruheamit mas evttohuvvo ahte gollorámma lasihuvvo 42 milj. ruvdnui. Eaktuduvvo ahte Mátta-Várjjaga gielda addá doarjaga musea jođi­heapmái. Stáhtalaš doarjja jođiheapmái ruhtaduvvo kap.320 poastta 53 siskkobealde, Sámi kul­turulbmilat.

Riikalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš ál-bmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii Oslos: Riikalávdi lea vuođđudus man juoigiid Searvi, Landslaget for Spelemenn, Norsk Folkemusikk- og Danselag, Noregs Ungdomslag ja Samspill International Music Network álggahedje 2007:s. KLP Eiendom AS hukse lanjaid, ruhtada ja eaiggáduššá daid. Kultur- ja girkodepartemeanta lea dahkan láigošiehtadusa lanjaide mat earret eará galget geavahuvvot juoigamii. Plána mielde galget lanjat leat gárvásat 2009:s.

ája sámi guovddáš Gáivuonas: Guovddážis leat eanet suohkanlaš doaimmat ja lanjat earret eará NRK Sámirádioi ja Sámediggái. Dat leat huksejuvvon máŋgga vuorus. Maŋimus huksen gárvvistuvvui 2005:s Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki doarjagiin. Dál plánejuvvojit ođđa lanjat museai ja sámi girjerádjui. 22 milj. ruvdnosaš gollorámma ruhtaduvvo doarjagiin kap. 320 poasttas 73. Kultur- ja girkodepartemeanta lea addán Statsbyggii bargun plánet ja čađahit prošeavtta. áigeplána ii leat mearriduvvon, muhto Statsbygg jáhkká ahte viiddideapmi sáhttá gárvvistuvvot 2010:s.

Saemien Sijtes Snoasas lea museii gullevaš ovddasvástádus lullisámi kultuvrii. Dán oktavuođas dárbbaša ásahus stuoridit viesu earret eará ođđa bistevaš čájáhuslanjain ja auditoriain. Dasa lassin plánejuvvo ođasmahttit dálá lanjaid dahje hukset ođđa lanjaid maid eará sámi ásahusat sáhttet láigohit. Davvi -Trøndelága fylkkasuohkan lea mearridan addit 10 miljovnna ruvdnosaš ruhtajuolludeami investerendoarjagii ja Snoasa suohkan lea mearridan addit 1,5 – 2,5 miljovnna ruvdnosaš doarjaga ođđa geidnui ja lanjaide eará vuođđostruktuvrra. Kultur- ja girkodepartemeanta lea njukčamánus 2008 bivdán Statsbygga čielggadit ovdaprošeavtta.

Sámi dáiddamusea Kárášjogas: Davveoarji museasiida lea ráhkadan sámi dáiddamuseai latnja- ja funkšuvdnaprográmma. Plánaide gullet čájáhusat, kafea, auditoria, kantuvrrat ja magasiinnat. Davveoarji museasiida lea ohcan, muhto ii leat ožžon doarjaga kap. 320 poasttas 73. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) daddjojuvvo prošeavtta birra ahte dat gullá «lagamus jagiid vuoruhuvvon prošeavt­taide» vuolde.

Departemeanta lea ožžon doarjjaohcamiid plánet ođđa vistti Várdobáikki sámi guovddážii Evenáššis ja ođđa teáhtervistti Guovdageidnui Beaivváš Sámi Teáhterii. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008) muitaluvvo dáid prošeavttaid birra «eará prošeavttaid vuolde»

15.6.2 Viessoláigoruhtadeami viiddiduvvon geavaheapmi

Sámi arkiivva ođđa lanjat ruhtaduvvojit stáhta viessoláigoortnega siskkobealde, mas Arkiiva­doaimmahat galgá máksit viessoláiggu Statsbyggii go lanjat váldojuvvojit atnui. Departemeanta áigu dán váldit vuhtii jahkásaš doaibmajuolludemiin Arkiivadoaimmahahkii. Riikalávddi lanjaid ruhtada priváhta huksejeaddji ja departemeanta áigu jahkásaš doaibmadoarjagiin Riikalávdái gokčat viessoláiggu dan rájes go lanjat váldojuvvojit atnui.

Ráđđehus evttoha ahte váldonjuolggadussan váldojuvvojit atnui dakkár viessoláigoortnegat ođđa kulturviesuid stáhtalaš ruhtadeapmái maid Sámediggi vuoruha, ja ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa vuoruhit guovdilis huksenprošeavttaid gaskkas. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida. Jus Sámediggi iežas ođđa vuoruheamis ii sáhte ruhtadit ollásit viessoláiggu ja doaibmagoluid rievdatkeahtes bušeahttarámmaid siskkobealde, ferte Sámediggi váldit ovdan gažaldaga Kultur- ja girkodepartemeanttain lassedoarjaga birra viessoláiggu ja lassánan doaibmagoluid oasseruhtadeapmái. Ovdalgo Sámediggi álggaha ođđa prošeavttaid mat gáibidit lasi stáhtadoarjaga, fertejit juohke prošeavtta sisdoalu, viidodaga ja ekonomiija rámmat ja boahtteáiggi viessoláigu ja doaibma čielggaduvvot Kultur- ja girkodepartemeanttain. Vejolaš lassánan doarjja ferte juolluduvvot jahkásaš doai­bmajuolludemiid siskkobealde mat bohtet stáhtabušeahta kapihttalis 320 poasttas 53 Sámi kulturulbmilat. Kultur- ja girkodepartemeanta áigi bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide ovdalgo viessoláigoortnet vejolaččat biddjojuvvo doibmii.

Dán ortnega ovdamunni lea ahte ásahuvvo dakkár ortnet mii fuolaha daid goluid ruhtadeami maid viesuid hálddašeapmi, doaibma ja ortnegisdoallan dagahit. Almmolaš hálddašeami máŋgga suorggis oaidná olmmoš dan ahte doaimmahusat mat eaiggáduššet iežaset viesuid ja main lea eará váldoul­bmil, illá vuoruhit ulmmálaš árvoseailluheaddji ortnegisdoallama ja baicce geavahit resurssaid doaimmahusaid váldoulbmilii. Stáhtahálddašeami siskkobealde lea dábálaš ahte lea organisatuvrralaš erohus viesuid eaiggádiid, hálddašeddjiid ja geavaheddjiid gaskkas. Geavaheaddjit mákset viessoláiggu opmodathálddaseaddjiide, geain lea ovddasvástádus geavahit dáid ruđaid earret eará árvobisuheaddji ortnegisdoallamii. Dát veahkeha čielggasmahttit bargamušaid, ovddasvástádusa ja eará rámmaeavttuid opmodathálddašeaddjiide.