15.6 Sámi kulturviesuid investemat
Sámi kulturviesuide gullet
visttit ja lanjat sámi kulturdoaibmabijuide
nugo teáhterii, musihkkii,
govvadáidagii, museaide, sámi
girjerádjosiidda ja arkiivvaide. Dál
eai gávdno makkárge
erenoamáš stádalaš doarjjaortnegat
sámi kulturviesuid investeremiidda.
Kulturdoaibmabijuide maidda Sámedikkis
lea ovddasvástádus,
de lanjaid jođiheapmi ruhtaduvvo
jahkásaš doarjagiiguin mat
juolluduvvojit Sámediggái.
Sámi arkiivva jođiheapmi
gokčojuvvo jahkásaš ruhtajuolludemiiguin
Arkiivadoaimmahahkii.
Kultur- ja girkodepartemeanta hálddaša
osiid stáhtalaš spealuid
badjebáhcagis regionála
deaivvadanbáikkiid ja kultuvrra
gaskkustanbáikkiid doarjjaortnegii.
Dán ortnegis leat addojuvvon
doarjagat kulturviesuide ja kulturguovddážiidda.
Sáhttá addojuvvot
gitta goalmmádas oasi ruhtadandoarjja dákkár
viesuid investerengoluide. Reasta šaddá ruhtadit
iežasosiin, priváhta
ruđaiguin dahje báikkálaš ja
regionála doarjagiiguin.
Ii leat ohccojuvvon dán
doarjjaortnegis doarjja ruhtadit sámi
kulturviesuid.
Stáhtabušeahta
kap. 320 poasttas 73:s Nationála
kulturviesut, juolluduvvo doarjja ásahusaid
viesuide ja lanjaide ja doaibmabijuide main lea nationála
bargu, riikaviidosaš doaibma
dahje dehálaš riikaoassedoaibma.
Váldonjuolggadus lea ahte stáhtalaš ruhtadanoassi
ii galgga leat eanet go 60 proseantta almmolaš doarjagis. 1990-logus
addojuvvui doarjja kap. 320 poasttas 73:s dáid
sámi kulturviesuide:
árran
julevsáme guovdásj:
9,9 milj. ruvnno
Várjjat Sámi
Musea: 12,2 milj. ruvnno.
Dasa lassin addojuvvui plánendoarjja ája sámi
guovddáža
viiddideapmái.
Departemeanta bidjá Sámedikki
vuoruhemiid vuođđun
go meannuda doarjjaohcamiid sámi
kulturviesuide kap. 320 poasttas 73:s. Huksenprošeavttaid
plánejit ovttas guoskevaš sámi ásahus, Sámediggi,
Statsbygg, Kultur- ja girkodepartemeanta ja vejolaš báikkálaš ja regionála
ruhtadanbealálaččat. Departemeanta
ovdanbidjá Stuoradiggái juohke čavčča
kulturviesuid investerenplána.
Plána sisttisdoallá prošeavttaid
main lea doarjja boahtte bušeahttajagis;
vuoruhuvvon prošeavttat lagamus
jagiin; ja eará prošeavttat
mat eai erenoamážit
vuoruhuvvo.
15.6.1 Ođđa
sámi kulturviesuid prošeavttaid
ja plánaid stáhtus
Sámi
arkiiva: Vuođđogeađgi Sámi
Arkiivva ođđa
lanjaide biddjojuvvui eatnamii 2007:s, ja huksemat leat álggahuvvon.
Lanjat šaddet oassin Sámi dieđavisttis
Guovdageainnus. Statsbygg čađaha
prošeavtta. Investeremat vistái
ruhtaduvvojit Statsbygga ruhtajuolludemiin Ođastan-
ja hálddahusbušeahta vuolde.
Plána mielde galgá visti gárvvistuvvot
2009:s. Arkiivadoaimmahat galgá láigohit
lanjaid Stáhtabyggas, ja
máksá viessoláiggu
mii gokčá goluid
dan rájes go fárrejit
ođđa
lanjaide.
Nuortalaš musea
Njávdámis Mátta-Várjjagis:
Lea ođđa doaibmabidju
ja danin das eai leat dál
heivvolaš lanjat. Musea
huksen álggahuvvui 2007:s
ja galgá plána
mielde gárvvistuvvot 2008:s.
Visti šaddá nuortalaš kultuvrra
ja historjjá gaskkustanbáikin.
Doppe šaddet earret eará čájáhusat,
bádji ja hálddahuslanjat.
37 miljovnna ruvdnosaš gollorámma
oažžu
ruhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta kap. 320 poasttas 73 ovdáneami
ja máksinnákcadárbbu
mielde. Čujuhuvvo Sd.prp.
nr. 59:i (2007–2008) Lassejuolludeamit ja ođđasisvuoruheamit
mas evttohuvvo ahte gollorámma
lasihuvvo 42 milj. ruvdnui. Eaktuduvvo ahte Mátta-Várjjaga gielda
addá doarjaga musea jođiheapmái.
Stáhtalaš doarjja jođiheapmái
ruhtaduvvo kap.320 poastta 53 siskkobealde, Sámi
kulturulbmilat.
Riikalávdi
nationála ja riikkaidgaskasaš ál-bmotmusihkkii,
luohtái ja álbmotdánsumii
Oslos: Riikalávdi lea
vuođđudus
man juoigiid Searvi, Landslaget for Spelemenn, Norsk Folkemusikk-
og Danselag, Noregs Ungdomslag ja Samspill International Music Network álggahedje
2007:s. KLP Eiendom AS hukse lanjaid, ruhtada ja eaiggáduššá daid.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea dahkan láigošiehtadusa
lanjaide mat earret eará galget
geavahuvvot juoigamii. Plána
mielde galget lanjat leat gárvásat
2009:s.
ája
sámi guovddáš Gáivuonas:
Guovddážis
leat eanet suohkanlaš doaimmat
ja lanjat earret eará NRK
Sámirádioi
ja Sámediggái. Dat
leat huksejuvvon máŋgga
vuorus. Maŋimus huksen gárvvistuvvui
2005:s Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki
doarjagiin. Dál plánejuvvojit
ođđa
lanjat museai ja sámi girjerádjui.
22 milj. ruvdnosaš gollorámma
ruhtaduvvo doarjagiin kap. 320 poasttas 73. Kultur- ja girkodepartemeanta
lea addán Statsbyggii bargun
plánet ja čađahit prošeavtta. áigeplána
ii leat mearriduvvon, muhto Statsbygg jáhkká ahte viiddideapmi
sáhttá gárvvistuvvot 2010:s.
Saemien Sijtes Snoasas lea museii
gullevaš ovddasvástádus
lullisámi kultuvrii. Dán
oktavuođas dárbbaša ásahus
stuoridit viesu earret eará ođđa
bistevaš čájáhuslanjain
ja auditoriain. Dasa lassin plánejuvvo ođasmahttit
dálá lanjaid
dahje hukset ođđa
lanjaid maid eará sámi ásahusat
sáhttet láigohit.
Davvi -Trøndelága
fylkkasuohkan lea mearridan addit 10 miljovnna ruvdnosaš ruhtajuolludeami
investerendoarjagii ja Snoasa suohkan lea mearridan addit 1,5 – 2,5
miljovnna ruvdnosaš doarjaga
ođđa
geidnui ja lanjaide eará vuođđostruktuvrra.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea njukčamánus 2008
bivdán Statsbygga čielggadit
ovdaprošeavtta.
Sámi
dáiddamusea Kárášjogas:
Davveoarji museasiida lea ráhkadan
sámi dáiddamuseai latnja-
ja funkšuvdnaprográmma. Plánaide
gullet čájáhusat,
kafea, auditoria, kantuvrrat ja magasiinnat. Davveoarji museasiida
lea ohcan, muhto ii leat ožžon doarjaga
kap. 320 poasttas 73. Sd.prp. nr. 1:s (2007 – 2008)
daddjojuvvo prošeavtta birra
ahte dat gullá «lagamus
jagiid vuoruhuvvon prošeavttaide» vuolde.
Departemeanta lea ožžon
doarjjaohcamiid plánet ođđa
vistti Várdobáikki
sámi guovddážii
Evenáššis
ja ođđa
teáhtervistti Guovdageidnui Beaivváš Sámi
Teáhterii. Sd.prp. nr. 1:s
(2007 – 2008) muitaluvvo dáid prošeavttaid
birra «eará prošeavttaid vuolde»
15.6.2 Viessoláigoruhtadeami viiddiduvvon
geavaheapmi
Sámi arkiivva ođđa
lanjat ruhtaduvvojit stáhta
viessoláigoortnega siskkobealde,
mas Arkiivadoaimmahat galgá máksit
viessoláiggu Statsbyggii
go lanjat váldojuvvojit
atnui. Departemeanta áigu dán
váldit vuhtii jahkásaš doaibmajuolludemiin
Arkiivadoaimmahahkii. Riikalávddi
lanjaid ruhtada priváhta
huksejeaddji ja departemeanta áigu jahkásaš doaibmadoarjagiin
Riikalávdái
gokčat viessoláiggu dan
rájes go lanjat váldojuvvojit
atnui.
Ráđđehus
evttoha ahte váldonjuolggadussan
váldojuvvojit atnui dakkár
viessoláigoortnegat ođđa
kulturviesuid stáhtalaš ruhtadeapmái
maid Sámediggi vuoruha, ja
ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa
vuoruhit guovdilis huksenprošeavttaid
gaskkas. Evttohus guoská buot
ođđa
huksenprošeavttaide maid
Sámediggi mearrida. Jus
Sámediggi iežas
ođđa
vuoruheamis ii sáhte ruhtadit
ollásit viessoláiggu
ja doaibmagoluid rievdatkeahtes bušeahttarámmaid
siskkobealde, ferte Sámediggi
váldit ovdan gažaldaga Kultur-
ja girkodepartemeanttain lassedoarjaga birra viessoláiggu
ja lassánan doaibmagoluid
oasseruhtadeapmái. Ovdalgo Sámediggi álggaha
ođđa prošeavttaid
mat gáibidit lasi stáhtadoarjaga,
fertejit juohke prošeavtta
sisdoalu, viidodaga ja ekonomiija rámmat
ja boahtteáiggi viessoláigu
ja doaibma čielggaduvvot
Kultur- ja girkodepartemeanttain. Vejolaš lassánan
doarjja ferte juolluduvvot jahkásaš doaibmajuolludemiid siskkobealde
mat bohtet stáhtabušeahta kapihttalis
320 poasttas 53 Sámi kulturulbmilat.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigi
bovdet Sámedikki konsultašuvnnaide
ovdalgo viessoláigoortnet
vejolaččat
biddjojuvvo doibmii.
Dán ortnega ovdamunni
lea ahte ásahuvvo dakkár
ortnet mii fuolaha daid goluid ruhtadeami maid viesuid hálddašeapmi,
doaibma ja ortnegisdoallan dagahit. Almmolaš hálddašeami máŋgga
suorggis oaidná olmmoš dan
ahte doaimmahusat mat eaiggáduššet
iežaset viesuid ja main
lea eará váldoulbmil,
illá vuoruhit ulmmálaš árvoseailluheaddji
ortnegisdoallama ja baicce geavahit resurssaid doaimmahusaid váldoulbmilii. Stáhtahálddašeami
siskkobealde lea dábálaš ahte
lea organisatuvrralaš erohus
viesuid eaiggádiid, hálddašeddjiid
ja geavaheddjiid gaskkas. Geavaheaddjit mákset
viessoláiggu opmodathálddaseaddjiide,
geain lea ovddasvástádus
geavahit dáid ruđaid
earret eará árvobisuheaddji ortnegisdoallamii.
Dát veahkeha čielggasmahttit
bargamušaid, ovddasvástádusa
ja eará rámmaeavttuid
opmodathálddašeaddjiide.
Boksa 15.1 Stáda
viessoláigoortnet
Stáda viessoláigoortnet
mielddisbuktá ahte stáhtalaš doaimmat
main leat lanjat stáhtalaš visttiin,
maid Statsbygg eaiggáduššá,
galget máksit viessoláiggu.
Iešguđet
departemeanta lea ožžon
válddi ráhkadit láigošiehtadusaid,
muhto sáhttá maid
fápmudit dán
válddi viidáseappot
vuollásaš doaimmaide.
Ortnet váldojuvvui atnui
dađistaga ođđajagimánu
1. b. 1992 rájes. Váldooassi
láigodilálašvuođain
bođii fápmui
ođđajagimánu
1. b. 1993:s. Ortnet lea maŋŋil
viiddiduvvon máŋgii
go ođđa
visttit leat váldojuvvon fárrui.
Viessoláigui gullet hálddašeami,
jođiheami ja ortnegisdoallama
golut ja kapitálagolut.
Kapitálaelemeanta atná vuođđun
opmodagaid balánsačálihuvvon árvvu.
Láigu dain opmodagain
maid Statsbygg hálddaša
galget gokčat iežaset goluid.
Dehálaš elemeanta
ođđa
vistti viessoláiggu mearrideapmái
leat prošeavtta loahppagolut.
Statsbygg geavaha láigošiehtadusaid
mat čuvvot daid prinsihpaid
mat opmodatsuorggis dábálaččat
leat. Geavaheddjiid hálddus
doaibmagolut (oktasašgolut)
leat sirrejuvvon viessoláiggus ja
láigoheaddji šaddá daid máksit
duohta geavaheami mielde. Geavaheaddji hálddus
goluide gullet earret eará suohkanlaš divadat.
Viessoláigoortnega investeremat
biddjojuvvojit brutton stáhtabušeahtas
ja árvun čállojuvvojit
Statsbygga balánsii/kapitálarehketdollui.
Investerejuvvon kapitálas
gáibiduvvo vuoitu. Juohke
dábálaš huksenprošeakta
biddjojuvvo Stuoradikki ovdii oktan gollorámmaevttohusain
ja ruhtajuolludemiin vai sáhttá álggahit
huksenprošeavtta.
Go láigoheaddji nagoda
gokčat viessoláigogoluid
rievdatkeahttá bušeahttarámma
siskkobealde, de Statsbyggas lea fápmudus álggahit
nu gohčoduvvon dábálaš prošeavttaid.
Prošeavttat ruhtaduvvojit
viessoláigoortnega iežas
investerenpoasttaid siskkobealde ja earret dán
jagi ruhtajuolludeami galget ođđa
juolludeamit ja boares ovddasvástádusat
bissut 1,5 miljárdda ruvnno
rámma siskkobealde. Stuoradiggi
ii meannut juohke prošeavtta sierra.