20.6 Terminologiijaid ovddideapmi
Tearpmaid ráhkadeapmi
sámegillii lea dehálaš go
olmmoš lea áigumin bisuhit
ja nannet sámegiela geavaheami.
Jus sámegiela galggaš sáhttit
geavahit fágalaš oktavuođain,
de fertejit leat fágaterminologiijat
ja fágadoahpagat sámegillii.
Sámedikkis lea ovddasvástádus norbmet
sámegiela ja dohkkehit sámegiel
tearpmaid Norggas.
Sámi giellalávdegoddi
(gč. kap. 19.7.5) dat dohkkeha
sámegiel tearpmaid. Sámi
giellalávdegotti guhkesáigeplánas áigodahkii
2007 – 2009 lea tearbmabargu okta golmma váldoáŋgiruššan-suorggis. Giellalávdegotti
ulbmil lea oktiiordnet terminologiijaprošeavttaid,
riikkarájáid rastá ge,
nu ahte unnán resurssat
geavahuvvojit jierpmálaččat.
Dasto lea sániid oktiiheiveheapmi
ja kárten dehálaš amas šaddat
sátnemoivi. Riikkain sáhttet
leat guđege tearpmat seamma
doahpagiidda.
Sámediggi lea ásahan sátnebáŋkku
www.risten.no. Eanet go 14 000 sáni
leat dál registarastojuvvon diehtovuđđui.
Diehtovuođus lea vejolaš ohcat
dárogillii ja sámegillii. Sátnediehtovuođđu
sisttisdoallá sámegielat
tearpmaid oarjelsámegillii, julevsámegillii
ja davvisámegillii. Diehtovuođu
lassin sisttisdoallá risten.no maiddái
grammatihkkasiiddu mas leat dieđut
oarjelsámegiela, julevsámegiela
ja davvisámegiela giellaoahpa
birra. Norgga Sámediggi
dat hálddaša
risten.no.
Boksa 20.2 Oslo børs
sámegillii
Govus 20.3 Oslo børs sámegillii
Gáldu: Oslo Børs
Dán diehtojuohkingihppaga sámegielat
hámi ráhkadeapmi lea
geahččaleapmi
viiddidit sámegiela geavaheami
ođđa fágasurggiide.
Ekonomiijas lea dássážii
leamaš hui uhccán
tearbmaovddideapmi sámegillii.
Bargu lea leamaš organiserejuvvon
Finánsamárkanfoandda vuollásaš prošeaktan,
mii ruhtada dutkama ja álbmotčuvgehusa
finánsamárkansuorggi
siskkobealde.
Gáldu: www.forskningsradet.no/finansmarkedsfondet/
Terminologiijaovddideapmi ja norbmen lea dehálaš almmolaš eiseválddiide lágaid,
láhkaásahusaid
ja skoviid jna. jorgaleamis. Almmolaš hálddahussii
lea hástalus ahte sámegiel
tearpmaid dohkkeheapmi ovdána
njozet, erenoamážit
lágaid jorgaleami oktavuođas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat
mo buoremusat lea vejolaš kvalitehtasihkkarastit sámegiela
geavaheami láhkajorgalusain ja
eará almmolaš dokumeanttain.
20.6.1 Sámegiela juridihkalaš terminologiija
áimmahuššan
dihte sápmelaččaid
riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin
giellavealaid dihte. Sámilága § 3 – 2
vuosttaš oasi mielde galget
lágat ja njuolggadusat mat
leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide jorgaluvvot sámegillii.
Lea almmatge váttisvuohta ahte
ollu juridihkalaš tearpmat
eai gávdno sámegillii.
Buhtadan dihte dán serve
Justiisadeparteameanta, Gieldda- ja guovlodepartemeanta,
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta «Sámegiela
juridihkalaš terminologiija» man
ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii.
SEG (Sám ealáhus-
ja ovdánahttinguovddáš AS) jođiha
prošeavtta.
Ovddidit sámi tearpmaid
lea váttis ja áddjás
bargu. Dát guoská erenoamážit
juridihkalaš tearpmaide danne
go dakkár barggus gáibáduvvo
ahte olmmoš lea hirbmat deaivil.
Prošeakta «Sámegiel
juridihkalaš terminologiija» ovdánahtii
ollu tearpmaid sámegillii
earret eará ráŋggaštusrievtti, ráŋggaštusproseassa
ja siviilaproseassa birra. Dasa lassin čilgejuvvui
tearpmaid sisdoallu, ja čájehuvvui
mainna lágiin sáhttá geavahit
dadjanvugiid cealkagiin. Tearpmat biddjojuvvoojit neahttabáikái www.risten.no‘s
dađistaga go Sámi giellalávdegoddi
lea dohkkehan tearpmaid.
Deanu gieldda prošeakta «Sámi láhkagiella» lea
guovttejagáš prošeakta.
Vuosttaš oassi prošeavttas
lei gárvvis 2007 ja lea
ráhkaduvvon listu mas leat
691 sámi juridihkalaš tearpma.
Tearbmaovdánahttinbarggus
lea leamaš sihke giellafágalaš ja
juridihkalaš gelbbolašvuohta.
Deanu gielddas lea áigumuš ovddosguvlui
joatkit prošeavtta jagi
vel. Go prošeakta lea loahpahuvvon,
ovddiduvvojit tearpmat Sámi giellalávdegoddái
dohkkeheapmái.