21.6 Ealáhuspolitihkalaš ja guovllupolitihkalaš doaimmat
21.6.1 Fylkkagielddat ja regionála ovddidanbargu
Fylkkagielddat ovddasvástidit
eanaš regionála
ovdánahttinbarggu ja regionála-
ja guovllupolitihkalaš gaskaomiid
Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas.
Fylkkagielddat sáhttet buori muddui
ieža láhčit
dili ja doarjut regionála
ja báikkálaš ovdánahttima
iežaset fylkkain dáid guovllupolitihkalaš gaskaomiid
olis. Gaskaoamit galget áinnas
doarjut
árvoháhkama; šattu,
barggaheami ja riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš ealáhusaid ealáhusovdánahttima,
innovašuvnna ja entreprenoravuođa bokte
Rámmaeavttuid: buriid báikkálaš ja
regionála rámmaeavttuid
ealáhusaide ja ássiide
Geasuhusat: ovddidit ássiide
ja ealáhusaide geasuheaddji
regiovnnaid ja guovddážiid.
Gielda- ja guovlodepartemeanttas leat vuordámušat
dasa ahte fylkkagielddain lea doaibmi geavaheaddjifokus, ja bargá guoibmevuođa
ovdánahttimiin, nu ahte ealáhusa áirasat,
FoU-, universitehta-, ja allaskuvlabirrasat, gielddat ja eaktodáhtolaš searvvit
sáhttet ovttasbargat gaskaomiid
geavaheamis. Sámediggi ja sámi
ealáhusorganisašuvnnat
galget beassat searvái dán
bargui, dalle go dat lea ávkin.
21.6.2 Innovašuvdna Norga
Innovašuvdna Norga ulbmilin
lea miehtá riikka ovddidit
fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima,
ja luvvet iešguđet
regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid
innovašuvnna, internationáliserema
ja profilerema bokte.
Stáhta, Ealáhus-
ja gávpedepartemeantta bokte,
lea Innovašuvdna Norga oamasteaddji.
Fitnodat hálddaša ruđa
mii boahtá Ealáhus-
ja gávpedepartemeanttas,
Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Guolástus-
ja riddodepartemeanttsa ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas ja
juohke fylkkagielddas ja fylkkamánnis.
Earret váldokantuvrra mii
lea Oslos, lea Innovašuvdna
Norga kantuvrrat fylkkain ja badjel 30 riikkas.
Innovašuvdna Norga lea
dehálaš veahkkin
innovašuvdnii
ja ealáhusovdánahttimii
miehtá riikka. áinnas
Davvi-Norggas lea Innovašuvdna Norga
dehálaš sajádat.
Davvin lea ealáhusvuođđu
máŋgga sajis
leamaš hui ovttabealat.
Seammás leat ollu vejolašvuođat
ja hirbmat buorre potensiála
ealáhusovdánahttimii. Daid
gaskaomiid maid Innovašuvdna
Norga sáhttá fállat
leat ruhtadeapmi, gealbu, profileren, fierpmádat
ja ráddeaddin.
Juovlamánus 2006 almmuhii ráđđehus
davviguovllustrategiija, gč.
1.4.7 kap. Mátkeealáhus
lea davviguovlluin dađis
eanet barggaheami ja árvoháhkama
gáldun, gč.
20.5.4 kap. Buhtes ja rievddalmas luondu Davvi-Norggas geasuha ollu
turisttaid ja lea buorre luondduvuođđuduvvon
turismii. Davviguovllustrategiijas ovdanboahtá ahte ráđđehus áigu
láhčit dili
dasa ahte kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas
leat buorit ovdánahttinvejolašvuođat
Davvi-Norggas ja ahte riikaoassi galgá ovddiduvvot geasuheaddji
mátkerádján dálvejahkebealisge,
birrajagi bargosadjiid vuođul.
2008 stáhtabušeahtas várrejuvvo
5 milj. ruvnno čuovvolit davviguovllustrategiijas
dán čuoggá. Ruhta
addo Innovašuvdna Norga
bokte, ja galgá leat veahkkin
lasihit máhtu Norgga mátkeealáhusbuktagiid
birra ja dasa beroštumi,
ja mátkeealáhusain
lasihit doaimma ja gánnáheami.
Go Norgga mátkeealáhusain
nanne gealbbu, innovašuvnna,
hutkama ja ovttasbarggu, de duste dat daid lassi gáibádusaid
maid mátk-košteaddjit
bidjet kvalitehtii, vásáhusaide
ja buktagii.
Dat ollu kantuvrrat sihkarastet ahte Inno-vašuvdna
Norga mearrádusaid sáhttá dahkat
johtilit ja geavaheaddjiid lahka. Innovašovdna
Norga Finnmárkkus leat sierra
strategiijat dán bargui
sámi geavaheaddjiid ektui
Finnmárkkus. Go čoahkkáigeassá de
bargojuvvo ná:
Ođđa
bargosajiid ásaheapmi.Bargguin
galgá ásahit
bistevaš ođđa
bargosajiid, ja nuppástuhttit dálá fitnodagaid.
Nuppástuhttin galgá leat
márkaniid mielde.
Innovašuvdna
ja hutkan.Hutkandoaba galgá uhcimustá definerejuvvot regionála
diliid vuođul.
Prošeavttat
eai galgga doaibmat dárbbašmeahttun
gilvobotnjilin. Regionála
vejolašvuođaid
ferte garrasit deattuhit báikkálaš dárbbuid
ektuige.
Gielddaid mielde juohkin. Daid
gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN
garrasit ražastit, iige dát
galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide
mat gustojit jus galggaš bohtosiid
olahit.
Gaskaoamit maid galgá geavahit. Prošeavttat
ruhtaduvvojit doarjagiid bokte. Dábálaš ruhta
geavahuvvo daid prošeavttaide
mat ruhtaduvvojit loanaiguin.
Vai galgá sáhttit
oktiiordnet almmolaš bidjosa,
ja kvalitehtasihkarastit dan barggu politihkalaš diŋgojumiid
mielde, de ferte leat lagaš ovttasbargu
Sámedikkiin, allaskuvllaiguin,
ealáhusservviiguin ja gieldda
ealáhusossodagaiguin/eanadoallokantuvrraiguin.
Doaibmabijuid ovdamearkkat leat:
Lassi márkangealbu
borramuša ektui. Bohccobiergobuvttadeaddjit
servet borramušbuvttadeaddjiid
gealboprográmmii. Mihttun
lea ovddidit riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš nisjabuktagiid.
Lassi gávpemáhttu
easkaálgiide ja smávit
fitnodagaide.
Gealboprográmma
mas ásahuvvon ja smávit
fitnodagat main lea báikkálaš márkan
oalgguhuvvojit gilvalit regionála/riikkaidgaskasaš dásis.
Ovddidit ja kommersialiseret vásáhusfálaldagaid
mat leat vuođđuvuvvon
sieiva sámi kultuvrii. Ovttas
mátkeealáhusain ráhkaduvvo
prográmma mo sámi
kultuvrra galgá ovddidit
ja kommersialiseret vásáhusbuktagin.
Ođđaáigásaš fitnodagaid
main leat vásáhusat,
lávvobuvttadeapmi ja KIFT
(máhttointensiiva gávppálaš bálvalusat)
internationáliseret. Inno-vašuvdna
Norga fierpmádaga geavahettiin
olgoriikkas, sáhttá iskat
márkaniid ja almmuhit buktagiid
olgoriikkas daid sámi kundariidda
guđet leat gergosat gilvalit riikkaidgaskasaččat.
Sierra strategiijaid ráhkadanbarggutge
lea jođus sámi
geavaheaddjiide eará fylkkain.
IN Finnmárku ovddasvástida Sámedikkiin
oažžut áigái nationála
ovttasbargošiehtadusa ealáhusovdánahttimis. áiggan
lea beavttalmahttit ja buoridit dan barggu mii lea sámi
guovlluin. Šiehtadus vurdojuvvo boahtit
fápmui 2008 čavčča. Sámi
giella- ja kulturgealbu lea dehálaš,
go lagaš gulahallan kundariiguin
lea dehálaš bargovuohkin
Innovasjon Norgii.
21.6.3 SIVA
SIVA – Selskapet for Industrivekst SF – lea
veahkkin innovašuvnnas ja ealáhusovdánahttimis
opmodatdoaimma ja nana báikkálaš ja
regionála inno-vašun-
ja árvoháhkanbirrasiid bokte.
SIVA lea miehtá riikka doaibma,
muhto das lea erenomáš ovddasvástádus
veahkehit ovddidit návccaid
boaittobeal guovlluin. SIVA innovašundoaimmat
galget láhčit
dili vai ceggejuvvojit nana báikkálaš ja regionála árvoháhkanbirrasat miehtá riika.
2007 ceggejuvvui ealáhusgárdi
Deanus, Gáisá næringshage.
Gáisá næringshage galgá šaddat
hutki gealbobirrasin ja deaivvadanbáikin
sidjiide guđet jerret, fállet
ja gaskkustit gealbbu. Sámi ealáhus-
ja guorahallanguovddáš, SEG,
lea vuolggahan ealáhusgárddi
Deanus. SEG oaivvilda leat mearrideaddjin ealáhusaide
Deanus ja sámi guovlluide ahte
oažžu
sadjái lassi ja dynamalaččabut
ealáhusaid, vai galgá sáhttit
oažžut áigái
nu ollu go vejolaš ráđđehusa
strategalaš davviguovllubarggus.
Gáisá lea
ovdánahttinfitnodat mii galgá leat
duvddan Deanu gieldda ovdánahttimii.
Dán barggu váimmusfaktorat
leat ealáhusovdánahttin
mas meahcci ja meahccevuođđuduvvon
resurssat leat guovddážis,
fierpmádathuksen miellahtuide
ja prošeaktaovdánahttin
surggiid ja giliid rastá.
Gáissás
lea buorre fierpmádat sámi
birrasis ja dan mielas lea gealbbu sirdin/juohkin dehálaš oassin smávva
sámi servodagažiid ealáhusovdánahttimis.
21.6.4 Govdafierbmi ja Høykom
Høykom lea gitta 1999 rájes
leamaš IT-politihka strategalaš gaskaoapmin. Váldoguovdilastin
lea leamaš veahkehit lávdadit
govdafierpmi dan láhkai
ahte doarju ruđalaččat
ovdánahttinprošeavttaid
mat leat almmolaš doaimmaid
olis, ja gos govdafierpmi galgá atnigoahtit.
Su. 470 prošeavtta earret
eará skuvla-, dearvvasvuođa-,
teknalaš-, ja kultursuorggis
leat dorjojuvvon badjel 700 milj. ruvnnuin 1999 rájes.
Høykomprošeavttat
sisttisdollet nana iežasruhtadeami
ja prográmma lea ollislaččat
veahkehan oažžut áigái
badjel 1,7 miljárdda ruvnno árvosaš prošeavttaid.
Guovlluid dahje joavkkuid vuoruheapmi Norggas lea eanaš leamaš nu
ahte lea sirren gaskal Høykom dábálaš ja
Høykom guovlu. Høykom guovlu lea gielddat mat
leat guovllupolitihkalaš gaskaomiid
doaibmaguovllus. Dat guovllut mat leat gaskaoapmebiiriin leat erenomážit
vuoruhuvvon prošeaktaruđa
juolludeamis. Sierra doarjjaortnet lea vel leamaš dán
oahpposuorgái (Høykom
skuvla). Ii leat addon eará geográfalaš vuoruheapmi prošeaktadoarjaga
juolludeamis, dahje vuoruheamis eará eavttuid
ektui. Prošeavttat main
leat čuolmmat sámi
diliid ektui, leat árvvoštallon
seammaláhkai go eará prošeavttat
Høykom-pro-šeavttaid
oppalaš eavttuid ektui.
Høykom lea earret eará addán
doarjaga Kárášjoga
gildii ovddidit skuvlaverráha
sámegillii ja -kultuvrii.
Dán prošeavtta
bokte lea vuođđoskuvladássái
ráhkaduvvon gáiddusoahppofálaldat
davvisámegielas, ja dát lea
lávkin dasa ahte sáhttá deavdit oktagaslaš vuoigatvuođa
beassat oahpahuvvot sámegillii.
Høykom-prográmma
oalgguhii álgojagiid govdafierbmelávddu
eahpenjuolga,go oalgguhii ohcalit govdafierpmi.
Dát ráđđehus
lea fas dál botnjan Høykom-
prográmma nu ahte dat
njuolgadoarju ásahit
govdafierbmeinfrastruktuvrra daid guovllui-de gos ii leat dát
fálaldat. Dát
lea vai doarju Soria Moria-julggaštusa mihtu
ahte galgá leat govdafierbmefálaldat
miehtá riikka.
2007 várrejuvvui Gielda-
ja guovlodepartemeantta ja Ođasmahttin-
ja hálddahusdepartemeantta bušeahtain
oktiibuot 377 milj. ruvnno govdafierbmehuksemii. Daid
155 milj. ruvnnuin mat juolluduvvo Gielda- ja guovlodepartemeantta
bušeahtas govdafierbmehuksemii, oaččui
Finnmárku 14,24 milj. ruvnno.
Ruhta juolluduvvui fylkkagildii hukset fylkkas fievrridanneahta
ja beassanneahta. Dál vurdojuvvo
ahte 99 pst. dállodoaluin Norggas
besset fásta govdafierbmái,
go dát ruhta lea ollásit
geavahuvvon. 2008 lea ráđđehus
várren 188 milj. ruvnno
govdafierbmegokčama buorideapmái.
Dán supmis lea 158 milj.
ruvnno biddjon fylkkagielddaid háldui.
Daid fylkkain gos buohkat besset govdafierbmái
man nu láhkai, sáhttá dán
ruđa atnit eará infrastruktuvrii
ja ealáhusdoaibmabijuide
Gielda- ja guovlodepartemeantta šiehtadusa
mielde. Dát ruhta dahká ahte
govdafierbmefálaldaga mihttu miehtá riikii
lea olámuttus.
21.6.5 Interreg
Interreg lea dat EO prográmma
mii galgá ovddidit sosiála
ja ekonomalaš integrašuvnna
riikarájáid
rastá regionála
ovttasbarggu bokte. EO ođđa
strukturfoandaáigodagas 2007 – 2013
lea EO territoriála ovttasbargu, Interreg,
joatkkašuvvon sierra mihttoprográmman.
Regionálapolitihkka lea
dakkar suorgi mas riikkaidgaskasaš elemeanta
lea guovddážis.
Eu-rohpas leat máŋgga
regiovnnas seammalágan hástalusat.
Ovttasbargu riikarájáid rastá regionálapolitihkalaš hástalusaid
dáfus, sáhttá leat ávkkálaš oahpaheami,
gealboovdánahttima, vásáhuslonohallama
ja fierpmádathuksema dáfus. Norgga
beale searvan sáhttá leat
veahkkin regionála ovdánahttimii
Norggas ja dássidis ovdánahttimii
eurohpalaš kontinentii ja
min lagašguovlluide go ovttasbargá riikarájáid
rastá. Ovttasbargu sáhttá vel
veahkehit ovddidit ollislaččabut,
oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka
váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema
dakkár surggiin mat gusket
Norgii nuolga.
Norga oassálastá njeallje
rádjaregionála
prográmmas (Interreg IVA), golbma
transnationála prográmmas (Interreg
IVB) ja interregionála prográmmas
(Interreg IVC). Rádjaregionála
prográmma Ruoššain joatkkašuvvo
EU guoibmevuođaprográmma
rámmaid siskkobealde, mii
lea ovttasbargu ravdarájáin (ENPI).
Earret dan oassálastá Norga dáin;
URBACT II, ESPON ja Ineract. Stáhta
oassi dán áigodagas šaddá sullii
730 milj. ruvnno, dainna eavttuin ahte Stuorradikki daid jahkásaččat
juolluda.
Gielda- ja guovlodepartmeanta juohká jahkásaččat
2,1 milj. ruvnno čađahit
sámi prográmma
Interregas. Sámi prográmma,
Sápmi, lea oasseprográmma
Interreg IVA Nordas. Prográmma
rasttildeaddji ulbmil lea lasihit regiovnna doaibmavuođa
ja nanosvuođa ealáhusaid
ja infrastuktuvrra ovttsbarggu bokte ja ovddidit spesiálagealbbu
ja identitehtaásaheaddji
barggu. Sámi oasseprográmmii
Sápmi lea erenomážit
giddejuvvon fuomášupmi
oažžut áigái
máŋggalágan
servodagaid sámi kultuvrra,
ealáhusaid, árbevieruid,
identitehta ja giela vuođul. Ruhta
ruhtada rádjaregionála prográmmain
dan stáhta oasi. Sámediggi
lei sámi oasseprográmma čállingoddi
2006 rádjai. Čállingoddedoaibma
juogaduvvo dál gaskal Romssa
fylkkagieldda ja Davvi-Trøndelága
fylkkagieldda.