Sámepolitihkka

21.6 Ealáhuspolitihkalaš ja guovllupolitihkalaš doaimmat

21.6.1 Fylkkagielddat ja regionála ovddidanbargu

Fylkkagielddat ovddasvástidit eanaš regionála ovdánahttinbarggu ja regionála- ja guovllupolitih­kalaš gaskaomiid Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas. Fylkkagielddat sáhttet buori muddui ieža láhčit dili ja doarjut regionála ja báikkálaš ovdánahttima iežaset fylkkain dáid guovllupolitih­kalaš gaskaomiid olis. Gaskaoamit galget áinnas doarjut

• árvoháhkama; šattu, barggaheami ja riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš ealáhusaid ealáhusovdánahttima, innovašuvnna ja entreprenoravuođa bokte

• Rámmaeavttuid: buriid báikkálaš ja regionála rámmaeavttuid ealáhusaide ja ássiide

• Geasuhusat: ovddidit ássiide ja ealáhusaide geasuheaddji regiovnnaid ja guovddážiid.

Gielda- ja guovlodepartemeanttas leat vuordámušat dasa ahte fylkkagielddain lea doaibmi geavaheaddjifokus, ja bargá guoibmevuođa ovdánahttimiin, nu ahte ealáhusa áirasat, FoU-, universitehta-, ja allaskuvlabirrasat, gielddat ja eaktodáhtolaš searvvit sáhttet ovttasbargat gaskaomiid geavaheamis. Sámediggi ja sámi ealáhusorganisašuvnnat galget beassat searvái dán bargui, dalle go dat lea ávkin.

21.6.2 Innovašuvdna Norga

Innovašuvdna Norga ulbmilin lea miehtá riikka ovddidit fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima, ja luvvet iešguđet regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid innovašuvnna, internationáliserema ja profilerema bokte.

Stáhta, Ealáhus- ja gávpedepartemeantta bokte, lea Innovašuvdna Norga oamasteaddji. Fitnodat hálddaša ruđa mii boahtá Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Guolástus- ja riddodepartemeanttsa ja Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanttas ja juohke fylkkagielddas ja fylkkamánnis. Earret váldokantuvrra mii lea Oslos, lea Innovašuvdna Norga kantuvrrat fylkkain ja badjel 30 riikkas.

Innovašuvdna Norga lea dehálaš veahkkin inno­vašuvdnii ja ealáhusovdánahttimii miehtá riikka. áinnas Davvi-Norggas lea Innovašuvdna Norga dehálaš sajádat. Davvin lea ealáhusvuođđu máŋgga sajis leamaš hui ovttabealat. Seammás leat ollu vejolašvuođat ja hirbmat buorre potensiála ealáhusovdánahttimii. Daid gaskaomiid maid Innovašuvdna Norga sáhttá fállat leat ruhtadeapmi, gealbu, profileren, fierpmádat ja ráddeaddin.

Juovlamánus 2006 almmuhii ráđđehus davvi­guovllustrategiija, gč. 1.4.7 kap. Mátkeealáhus lea davviguovlluin dađis eanet barggaheami ja árvoháhkama gáldun, gč. 20.5.4 kap. Buhtes ja rievddalmas luondu Davvi-Norggas geasuha ollu turisttaid ja lea buorre luondduvuođđuduvvon turismii. Davviguovllustrategiijas ovdanboahtá ahte ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas leat buorit ovdánahttinvejolašvuođat Davvi-Norggas ja ahte riikaoassi galgá ovddiduvvot geasuheaddji mátkerádján dálvejahkebealisge, birrajagi bargosadjiid vuođul. 2008 stáhtabušeahtas várrejuvvo 5 milj. ruvnno čuovvolit davviguovllu­strategiijas dán čuoggá. Ruhta addo Innovašuvdna Norga bokte, ja galgá leat veahkkin lasihit máhtu Norgga mátkeealáhusbuktagiid birra ja dasa beroštumi, ja mátkeealáhusain lasihit doaimma ja gánnáheami. Go Norgga mátkeealáhusain nanne gealbbu, innovašuvnna, hutkama ja ovttasbarggu, de duste dat daid lassi gáibádusaid maid mátk-košteaddjit bidjet kvalitehtii, vásáhusaide ja buktagii.

Dat ollu kantuvrrat sihkarastet ahte Inno-vašuvdna Norga mearrádusaid sáhttá dahkat johtilit ja geavaheaddjiid lahka. Innovašovdna Norga Finnmárkkus leat sierra strategiijat dán bargui sámi geavaheaddjiid ektui Finnmárkkus. Go čoahkkáigeassá de bargojuvvo ná:

• Ođđa bargosajiid ásaheapmi.Bargguin galgá ásahit bistevaš ođđa bargosajiid, ja nuppástuhttit dálá fitnodagaid. Nuppástuhttin galgá leat márkaniid mielde.

• Innovašuvdna ja hutkan.Hutkandoaba galgá uhcimustá definerejuvvot regionála diliid vuođul.

• Prošeavttat eai galgga doaibmat dárbbašmeahttun gilvobotnjilin. Regionála vejolašvuođaid ferte garrasit deattuhit báikkálaš dárbbuid ektuige.

• Gielddaid mielde juohkin. Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit, iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit.

• Gaskaoamit maid galgá geavahit. Prošeavttat ruhtaduvvojit doarjagiid bokte. Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin.

Vai galgá sáhttit oktiiordnet almmolaš bidjosa, ja kvalitehtasihkarastit dan barggu politihkalaš diŋgojumiid mielde, de ferte leat lagaš ovttasbargu Sámedikkiin, allaskuvllaiguin, ealáhusservviiguin ja gieldda ealáhusossodagaiguin/eanadoallokantuvrraiguin. Doaibmabijuid ovdamearkkat leat:

• Lassi márkangealbu borramuša ektui. Bohccobiergobuvttadeaddjit servet borramušbuvttadeaddjiid gealboprográmmii. Mihttun lea ovddidit riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš nisjabuktagiid.

• Lassi gávpemáhttu easkaálgiide ja smávit fitnodagaide.

• Gealboprográmma mas ásahuvvon ja smávit fitnodagat main lea báikkálaš márkan oalgguhuvvojit gilvalit regionála/riikkaidgaskasaš dásis.

• Ovddidit ja kommersialiseret vásáhusfálaldagaid mat leat vuođđuvuvvon sieiva sámi kultuvrii. Ovttas mátkeealáhusain ráhkaduvvo prográmma mo sámi kultuvrra galgá ovddidit ja kommersialiseret vásáhusbuktagin.

• Ođđaáigásaš fitnodagaid main leat vásáhusat, lávvobuvttadeapmi ja KIFT (máhttointensiiva gávppálaš bálvalusat) internationáliseret. Inno-vašuvdna Norga fierpmádaga geavahettiin olgoriikkas, sáhttá iskat márkaniid ja almmuhit buktagiid olgoriikkas daid sámi kundariidda guđet leat gergosat gilvalit riikkaidgaskasaččat.

Sierra strategiijaid ráhkadanbarggutge lea jođus sámi geavaheaddjiide eará fylkkain. IN Finnmárku ovddasvástida Sámedikkiin oažžut áigái nationála ovttasbargošiehtadusa ealáhusovdánahttimis. áiggan lea beavttalmahttit ja buoridit dan barggu mii lea sámi guovlluin. Šiehtadus vurdojuvvo boahtit fápmui 2008 čavčča. Sámi giella- ja kulturgealbu lea dehálaš, go lagaš gulahallan kundariiguin lea dehálaš bargovuohkin Innovasjon Norgii.

21.6.3 SIVA

SIVA – Selskapet for Industrivekst SF – lea veahkkin innovašuvnnas ja ealáhusovdánahttimis opmodatdoaimma ja nana báikkálaš ja regionála inno-vašun- ja árvoháhkanbirrasiid bokte. SIVA lea miehtá riikka doaibma, muhto das lea erenomáš ovddasvástádus veahkehit ovddidit návccaid boaittobeal guovlluin. SIVA innovašundoaimmat galget láhčit dili vai ceggejuvvojit nana báikkálaš ja regionála árvoháhkanbirrasat miehtá riika. 2007 ceggejuvvui ealáhusgárdi Deanus, Gáisá næringshage. Gáisá næringshage galgá šaddat hutki gealbobirrasin ja deaivvadanbáikin sidjiide guđet jerret, fállet ja gaskkustit gealbbu. Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš, SEG, lea vuolggahan ealáhusgárddi Deanus. SEG oaivvilda leat mearrideaddjin ealáhusaide Deanus ja sámi guovlluide ahte oažžu sadjái lassi ja dynamalaččabut ealáhusaid, vai galgá sáhttit oažžut áigái nu ollu go vejolaš ráđđehusa strategalaš davviguovllubarggus.

Gáisá lea ovdánahttinfitnodat mii galgá leat duvddan Deanu gieldda ovdánahttimii. Dán barggu váimmusfaktorat leat ealáhusovdánahttin mas meahcci ja meahccevuođđuduvvon resurssat leat guovddážis, fierpmádathuksen miellahtuide ja prošeaktaovdánahttin surggiid ja giliid rastá. Gáissás lea buorre fierpmádat sámi birrasis ja dan mielas lea gealbbu sirdin/juohkin dehálaš oassin smávva sámi servodagažiid ealáhusovdánahttimis.

21.6.4 Govdafierbmi ja Høykom

Høykom lea gitta 1999 rájes leamaš IT-politihka strategalaš gaskaoapmin. Váldoguovdilastin lea leamaš veahkehit lávdadit govdafierpmi dan láhkai ahte doarju ruđalaččat ovdánahttinprošeavttaid mat leat almmolaš doaimmaid olis, ja gos govda­fierpmi galgá atnigoahtit. Su. 470 prošeavtta earret eará skuvla-, dearvvasvuođa-, teknalaš-, ja kultur­suorggis leat dorjojuvvon badjel 700 milj. ruvnnuin 1999 rájes. Høykomprošeavttat sisttisdollet nana iežasruhtadeami ja prográmma lea ollislaččat veahkehan oažžut áigái badjel 1,7 miljárdda ruvnno árvosaš prošeavttaid.

Guovlluid dahje joavkkuid vuoruheapmi Norggas lea eanaš leamaš nu ahte lea sirren gaskal Høykom dábálaš ja Høykom guovlu. Høykom guovlu lea gielddat mat leat guovllupolitihkalaš gaskaomiid doaibmaguovllus. Dat guovllut mat leat gaskaoapmebiiriin leat erenomážit vuoruhuvvon prošeaktaruđa juolludeamis. Sierra doarjjaortnet lea vel leamaš dán oahpposuorgái (Høykom skuvla). Ii leat addon eará geográfalaš vuoru­heapmi prošeaktadoarjaga juolludeamis, dahje vuor­uheamis eará eavttuid ektui. Prošeavttat main leat čuolmmat sámi diliid ektui, leat árvvoštallon seamma­láhkai go eará prošeavttat Høykom-pro-šeavttaid oppalaš eavttuid ektui.

Høykom lea earret eará addán doarjaga Kárášjoga gildii ovddidit skuvlaverráha sámegillii ja -kultuvrii. Dán prošeavtta bokte lea vuođđoskuvladássái ráhkaduvvon gáiddusoahppofálaldat davvisámegielas, ja dát lea lávkin dasa ahte sáhttá deavdit oktagaslaš vuoigatvuođa beassat oahpahuvvot sámegillii.

Høykom-prográmma oalgguhii álgojagiid govdafierbmelávddu eahpenjuolga,go oalgguhii ohcalit govdafierpmi. Dát ráđđehus lea fas dál botnjan Høykom- prográmma nu ahte dat njuolgadoarju ásahit govdafierbmeinfrastruktuvrra daid guovllui-de gos ii leat dát fálaldat. Dát lea vai doarju Soria Moria-julggaštusa mihtu ahte galgá leat govda­fierbmefálaldat miehtá riikka.

2007 várrejuvvui Gielda- ja guovlodeparte­meantta ja Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta bušeahtain oktiibuot 377 milj. ruvnno govdafier­bmehuksemii. Daid 155 milj. ruvnnuin mat juolluduvvo Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas govdafierbmehuksemii, oaččui Finnmárku 14,24 milj. ruvnno. Ruhta juolluduvvui fylkkagildii hukset fylkkas fievrridanneahta ja beassanneahta. Dál vurdojuvvo ahte 99 pst. dállodoaluin Norggas besset fásta govdafierbmái, go dát ruhta lea ollásit geavahuvvon. 2008 lea ráđđehus várren 188 milj. ruvnno govdafierbmegokčama buorideapmái. Dán supmis lea 158 milj. ruvnno biddjon fylkkagielddaid háldui. Daid fylkkain gos buohkat besset govdafierbmái man nu láhkai, sáhttá dán ruđa atnit eará infrastruktuvrii ja ealáhusdoaibmabijuide Gielda- ja guovlodepartemeantta šiehtadusa mielde. Dát ruhta dahká ahte govdafierbmefálaldaga mihttu miehtá riikii lea olámuttus.

21.6.5 Interreg

Interreg lea dat EO prográmma mii galgá ovddidit sosiála ja ekonomalaš integrašuvnna riikarájáid rastá regionála ovttasbarggu bokte. EO ođđa strukturfoandaáigodagas 2007 – 2013 lea EO territoriála ovttasbargu, Interreg, joatkkašuvvon sierra mihttoprográmman.

Regionálapolitihkka lea dakkar suorgi mas riikkaidgaskasaš elemeanta lea guovddážis. Eu-rohpas leat máŋgga regiovnnas seammalágan hástalusat. Ovttasbargu riikarájáid rastá regionálapolitihkalaš hástalusaid dáfus, sáhttá leat ávkkálaš oahpaheami, gealboovdánahttima, vásáhuslonohallama ja fierpmádathuksema dáfus. Norgga beale searvan sáhttá leat veahkkin regionála ovdánahttimii Norggas ja dássidis ovdánahttimii eurohpalaš kontinentii ja min lagašguovlluide go ovttasbargá riikarájáid rastá. Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut, oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga.

Norga oassálastá njeallje rádjaregionála prográmmas (Interreg IVA), golbma transnationála prográmmas (Interreg IVB) ja interregionála prográmmas (Interreg IVC). Rádjaregionála prográmma Ruoššain joatkkašuvvo EU guoibmevuođaprográmma rámmaid siskkobealde, mii lea ovttasbargu ravdarájáin (ENPI). Earret dan oassálastá Norga dáin; URBACT II, ESPON ja Ineract. Stáhta oassi dán áigodagas šaddá sullii 730 milj. ruvnno, dainna eavttuin ahte Stuorradikki daid jahkásaččat juolluda.

Gielda- ja guovlodepartmeanta juohká jahkásaččat 2,1 milj. ruvnno čađahit sámi prográmma Interregas. Sámi prográmma, Sápmi, lea oasseprográmma Interreg IVA Nordas. Prográmma rasttildeaddji ulbmil lea lasihit regiovnna doaibmavuođa ja nanosvuođa ealáhusaid ja infra­stuktuvrra ovttsbarggu bokte ja ovddidit spesiála­gealbbu ja identitehtaásaheaddji barggu. Sámi oasse­prográmmii Sápmi lea erenomážit giddejuvvon fuomášupmi oažžut áigái máŋggalágan servodagaid sámi kultuvrra, ealáhusaid, árbevieruid, identitehta ja giela vuođul. Ruhta ruhtada rádjaregionála prográmmain dan stáhta oasi. Sámediggi lei sámi oasseprográmma čállingoddi 2006 rádjai. Čállingoddedoaibma juogaduvvo dál gaskal Romssa fylkkagieldda ja Davvi-Trøndelága fylkkagieldda.