1.6 Giella
Ealli giella eaktuda ahte dat lea aktiivvalaččat
geavahusas, sihke priváhta ja
almmolaš oktavuođain. Maŋimuš jagiin
lea sámegiela geavaheapmi
almmolaččat
ovdánan eanet positiivvalaččat.
Sámegielas leat viehka nana
rámmaeavttut almmolaččat
lágaid ja láhkaásahusaid
bokte. Sámediggái
lea deaŧalaš ahte sámegiela
geavaheapmi siviila sámi
servodagas nannejuvvo. Deaŧalaš lea
ahte sámegiella
gullo, oidno ja geavahuvvo beaivválaš oktavuođain
ja priváhta arenain.
Sámediggi lea loahpahan viđajagáš giellamovttidahttinprošeavtta
máttasámegielas
Elgå bajásšaddanguovddážis. Dán
prošeavttas leat ožžon buriid
bohtosiid ja dat lea mielddisbuktán
dan ahte sámegiella fas
lea ealáskan dien guovllus.
Prošeavtta joatkima oktavuođas lea
deaŧalaš ahte
Elgå bajásšaddanguovddáš sáhttá joatkit
bargguinis, ja ahte prošeakta
ovddiduvvo bissovaš ortnegin. Sámediggi
lea ságastallan Máhttodepartemeanttain
ja Hedmárkku fylkkagielddain
dan birra ahte doibmii sihkkarastojuvvošii
ain ruhtadeapmi. Deaŧalaš lea
ahte máhtolašvuohta
mii boahtá dán
prošeavttas, fievrriduvvo
eará sámi
guovlluide.
Sámediggi lei 2006s várren
badjel 3,7 miljon ruvnno giellaprošeavttaide
giellahálddašanguovllu
siskkobealde ja olggobealde. Prošeaktaruđaid
juolludemiid oktavuođas
lea Sámediggi vuoruhan dakkár
doaibmabijuid mat váikkuhit tearpmaid čohkkema,
ovddideami ja registrerema lassáneami,
sámi báikenamaid čohkkema,
sámegielat arenaid ovddideami
mánáide
ja nuoraide ja sámegiela
geavaheami eanet njálmmálaččat.
1.6.1 Sámegiela hálddašanguovlu
Norggas lea Sámelága
giellanjuolggadusaid bokte sihkkarastojuvvon sámegielagiid vuođđo
vuoigatvuohta geavahit sámegiela.
2006s laktojuvvui Divdasvuona suohkan ja Norlándda
fylkkasuohkan sámegiela hálddašanguvlui.
Dalle gullet ge čieža
gieldda ja golbma fylkkagieldda dán
hálddašanguvlui.
Divdasvuona suohkana laktin hálddašanguvlui
lea mielddisbuktán ahte
julevsámegiela geavaheaddjiide
leat sihkkarastojuvvon vuođđo
vuoigatvuođat Sámelága
giellanjuolggadusaid ektui. Dainna lea Sámediggi
duhtavaš. Sámediggi
oaivvilda ahte gielddat mat leat hálddašanguovllus,
fertejit leat dihtomielalaččat
ovddasvástádusaset ektui
Sámelága
giellanjuolggadusaid ulbmila ollašuhttima
oktavuođas.
Sámedikkis lea mihttomearrin oažžut
eanet gielddaid sámegiela hálddašanguvlui.
Sámediggi lea doallan čoahkkimiid
Storfjord, álttá ja
Snåase suohkaniiguin dainna áigumušain
ahte laktit daid maid áiggi
mielde hálddašanguvlui. Boahtteáiggis
lea erenoamáš deaŧalaš ahte
gielddat maid lullisámi guovllus
laktojuvvojit sámegiela hálddašanguvlui.
Dát sáhttá leat
mielde nannemin ja ovddideamen lullisámegiela
geavaheami. Danne lea hui buorre go Snåase suohkan juovlamánus 2006
lea mearridan ahte ohcet laktojuvvot hálddašanguvlui.
Sámedikkis leat leamaš diehtojuohkinčoahkkimat máŋggain
gielddain dan birra makkár
vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat álbmogis
ja gielddain leat dalle go gielda gullá hálddašanguvlui.
Sámediggái
lea deaŧalaš doallat
lávga oktavuođa
daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui
ja čilget makkár
oktasaš hástalusat
dain leat go guoská sámegiela
geavaheami ovdánahttimii.
Dien oktavuođas dollojuvvui čoahkkin
ođđajagimánus masa
Sámediggi lei bovden sámegiela hálddašanguovllu
gielddaid ja fylkkagielddaid. Dasto lei Snåase suohkan
ja Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkan bovdejuvvon čoahkkimii. Čoahkkimis
ovddidedje gielddat ja fylkkagielddat plánaideaset
ja áigumušaid
ja hástalusaid mat leat ovddabealde
sámegiela geavaheami ektui. Sámediggi čilgii čoahkkimis guovttegielalašvuođa
ruđaid geavaheami raporterema,
njuolggadusaid evaluerema ja vejolaš geahččoortnega ásaheami
birra sámegiela váste.
1.6.2 Sámi giellaguovddážat
Sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš arenat
ja dat barget ollu sámegiela
ovdánahttimiin ja suodjalemiin.
Sámediggi sávvá ahte ásahuvvoše
eanet giellaguovddážat,
ja ahte ain ovdánahttit dálá giellaguovddážiid.
2006s ásahuvvui sámi
giellaguovddáš áltái,
ja lea mielde ortnegis mas Sámediggi
addá bissovaš doarjaga sámi
giellaguovddážiidda.
Dál ožžot
ovcci giellaguovddáža bissovaš doarjaga
Sámedikkis, daid gaskkas
leat njeallje giellaguovddáža
olggobealde sámegiela hálddašanguovl-lu.
1.6.3 Sámedikki giellastivra
Sámediggi lea 2006s nammadan ođđa
giellastivrra. Sámediggeráđis
lea leamaš čoahkkin giellastivrrain
ja dat lea ságastallan stivrra boahtteáiggi
strategiijaid birra.
1.6.4 Terminologiijabargu
Bargu sámegiela terminologiijain
lea lassánan mealgat danne
go eanet ásahusat ja earát
leat aktiivvalaččat
geavahišgoahtán
sámegiela. Sámedikki
sátnevuorkkás
Risten.no leat muhtun dihtorteknihkalaš hástalusat maiguin
leat bargamin, vuorká lea
sámi álbmogii
veahkkin go geavahit sámegiela.
Dan geažil vai oččošeimmet
oktasaš terminologiija iešguđet
sámegielaid váste
riikkarájiid rastá,
lea Sámediggi 2006s searvan
oktasaš davviriikkalaš tearbmajoavkkuid
nammadeapmái. Tearbmajoavkkut čoahkkanit dárbbu
mielde geahčadit tearbmalisttuid maid
iešguđet
oasálaččat mat
geavahit sámegiela iežaset
doaimmas ráhkadit. Tearbmalisttut
maid joavkkut dohkkehit almmuhuvvojit ja biddjojuvvojit sátnevuorkái
Risten.no.
1.6.5 Sámi báikenamat
Bargu sámi báikenamaiguin
Sámedikki nammanevvohagas
báikenammalága ektui
lea almmolašvuođa
ja earáid várás
geat dárbbašit
rávvagiid movt čállit
báikenamaid. Dát
ráđđeaddin
lassána juohke jagi, mii čájeha
ahte sámegiella dađistaga
váldojuvvo eanet ja eanet almmolaš geavahussii. Ráđđeaddima
várás adnošii
maid sámi báikenammaarkiiva
vuođđun
nammahámiid duogášdieđuide, čilgehussan movt
namat daddjojuvvojit jna., muhto bargu báikenammaarkiivvain
ii leat biddjojuvvon johtui resursa váilivuođa
geažil. 2006s lea leamaš hui
viiddis bargu báikenammalága
láhkaásahusaiguin
ja dát bargu ii leat vel
loahpahuvvon.