1.10.6 Dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttat
Sámediggi hálddaša
ruđaid čuovvolit
ráđđehusa dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
doaibmaplána «Máŋggabealátvuohta
ja ovttadássášavuohta» sámi álbmoga
várás. Ruđat
juolluduvvojit vuosttažettiin dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
ohcama vuođul. Dat ruđat
mat Sámediggái
lea fievrriduvvon dán ulbmilii,
leat bisson sullii seamma dásis
1999 rájes. Prošeaktaruđat
leat deaŧalaš veahkkin
dan barggus ahte addit dakkár
veahkkefálaldaga sámi
divššohasaide,
mii lea buorebut heivehuvvon sámi
gillii ja kultuvrii.
Máŋga
gieldda leat prošeaktaruđaid
olis bargan dakkár prošeavttaiguin,
maid ulbmil lea addit sámi
gárrenmirkogeavaheaddjiide dakkár
veahkkefálaldaga, mii bidjá sámi
giela ja kultuvrra vuođđun. Máŋga
prošeavtta leat maid čađahuvvon
main fokus lea biddjojuvvon dasa mo máináidsuodjalusbálvalusa metodat
leat heivehuvvon sámi mánáide.
Earret eará addá Sámediggi
ruđaid dakkár prošektii,
mii ovddida modeallaid mo bearrašiivuođđuduvvon sadjásašruovttuid
sáhttá geavahit
sámi guovlluin.
Sámediggi oaidná dárbbu
juolludit eanet ruđaid dásseárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
ovddideapmái sámi álbmoga várás.
Máttasámi ássanguovlluin
leat erenoamáš stuorra hástalusat.
Máttasámi álbmot ássá hui
bieđgguid máŋgga fylkkas
ja gielddas. Viidáseappot
lea Sámedikki ulbmil háhkat
eanet fágaolbmuid, ja Sámediggi
juohká dan oktavuođas
stipeanddaid sidjiide geat lohket veajuiduhttinfágaid.
Jagis 2006 lea Sámediggi
válljen joatkit áŋgiruššansuorgin
gárrendili eastadeami
ja daid divššohasaid
veahkeheami, geat leat leamaš gárrendivššus.
Sámediggi áigu
2007s evalueret dearvvašvuođa-
ja sosiála prošeaktaruđaid.