2.6 Kultuvra
Kultureallin lea hui deaŧalaš identitehta nannemii
seammás go dat ealáskuhttá báikegottiid
dainna lágiin ahte olbmot
háliidit ássat doppe.
Go sámi kultuvra lea nanus,
de addá dat oadjebasvuođa
ja deaŧalaš riekkisváikkuhusaid
loaktima ja eallinkvalitehta dáfus.
Kultuvrii gullet maiddái
dakkár arenat ja deaivvadansajit gos
dáidda ja kultuvra gaskkustuvvo,
ja viidáset áddejumis
gullet dasa maid valáštallan,
museat, bibliotehkat ja media.
Báikkálaš,
guovllulaš ja nationála
sámi ásahusat
ja kultuvrralaš arenat ja
deaivvadansajit leat deaŧalaččat
sámi servodaga ovddidanbarggus.
Dat mii boahtá ovdan filmmaid,
musihka, girjjálašvuođa, dáidaga
ja teáhtera bokte lea mielde
buktimin oidnosii sámi kultuvrra.
2.6.1 Kultuvrra ovdanbuktin
Sámi musihkka lea mielde
buktimin oidnosii ja loktemin sámi
kultuvrra sihke sámi álbmogii
ja muđui máilbmái. Deaŧalaš lea
nannet ja ovddidit sámi musihkkabirrasa
ja addit vejolašvuođa gaskkustit
sámi musihka. Ovttasbargošiehtadusaid
bokte fylkkagielddaiguin galgá Sámediggi
leat mielde láhčimin
sámi musihka buvttadeami ja
gaskkusteami. Sámediggi áigu árvvoštallat
etnomusihkkaguovddáža ásaheami,
ja áigu aktiivvaččat
bargat luđiid ja eará sámi
musihka gaskkustemiin.
Sámediggi vuordá buoret rámmaeavttuid
sámi filmmaid ovddideapmái.
Jos galgá eanet áŋgiruššat
sámi filmmaid ovddidemiin
ja buvttademiin, de dárbbašuvvojit
sámi filmmaid ovdánahttimii
buoret ekonomalaš rámmat
ja eanet arenat. Dien oktavuođas oaidná Sámediggi
hui positiivalažžan
daid plánaid mat leat ráhkaduvvon
riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža ásaheamis
Guovdageidnui. Dán lágan
filbmaguovddáža
olis buorránivčče sámi
filmmaid ovdánanvejolašvuođat, šattašii
buoret ovttasbargu riikarájiid
rastá ja ođđa
vejolašvuođat
filmmaid ovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas.
Guhkkit áigge lea leamaš nu
ahte rámmaeavttut
sámi čáppagirjjálašvuođa
almmuheapmái ja doaibmadoarjja
sámi lágádusaide leat
leamaš unnán dohkálaččat.
Sámedikkis lea dattetge
leamaš vejolašvuohta
guovtti maŋimuš jagis
vuoruhit dan badjelii, muhto leat ain ollu gárvves
manusat čáppagirjjálašvuođas
mat leat gárvásat
almmuheami váste. Sámediggi áigu
geavahit muhtun oasi sámiálbmotfoandda
ruđain muhtun dáid
prošeavttaid gárvvisteapmái.
Dát lea maid čuovvoluvvon 2008
bušeahtas.
Sámi teáhterat
leat hui deaŧalaš arenat
lávdedáidaga gaskkusteami
ja vásiheami oktavuođas. Sámedikkis
lea ulbmilin sihkkarastit teáhteriidda
buoret ekonomalaš rámmaeavttuid,
nu ahte dat sáhttet addit fálaldagaid
olles sámi ássanguovllus. Sámediggi
lea vuoruhan nannet Beaivváš Sámi
Teáhtera doaibmaruhtadeami.
Sámediggeráđis
leat leamaš čoahkkimat
Girko- ja kulturdepartemeanttain sámi
nationála lávddi
huksema birra Guovdageidnui.
Åarjelhsaemien Teatre lea deaŧalaš máttasámi
giela, kultuvrra ja identitehta nannemis. Jagi 2006 rájes
lea teáhter ožžon
fásta doaibmadoarjaga Sámedikki
bušeahta bokte. Dan ovttas ruhtadeapmi
lea guorahallojuvvon máttasámi
guovllu ovttasbargošiehtadusaid oasálaččaiguin.
Sáme-diggi lea duppalastán
doaibmadoarjaga teáhterii 2008
bušeahtas.
Jagi 2004 dagai Sámediggi
ovttasbargošiehtadusa Sámi Dáiddárráđiin/Samisk
kunstnerråd (SDR). Sámediggi
lea 2007:s čađahan šiehtadallamiid ođđa šiehtadusa
hárrái jahkái
2008. Dát šiehtadallamat
boatkanedje, ja danne lea rámma
mearriduvvon Sámedikki 2008
bušeahta bokte. Dáiddáršiehtadusa
rámma 2008:s lea 4 350 000
ruvnno, dat seamma mii lei 2007:s.
2.6.2 Kultuvrralaš arenat
ja deaivvadansajit
2.6.2.1 Sámi ásahusat
Sámediggi vuoruha sámi
kultuvrrain eanet áŋgiruššama
ja danne lea ulbmilin deaivvadit buot sámi
kulturásahusaiguin ja –organisašuvnnaiguin.
Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat
muhtun sámi ásahusaiguin. áššit
maid birra lea leamaš sáhka
leat ovttabargošiehtadusaid čuovvoleapmi
fylkkagielddaiguin, earret eará vejolašvuođaid
birra geavahit sámi čálamearkkaid
diehtovuođuin ja guovttegielalašvuođa goluid
ruhtadeapmi.
Várdobáiki
sámi guovddáš lea
ráhkadan latnja- ja doaibmaplána
sámi guovddáža/kulturviesu
várás.
Plána lea ráhkaduvvon
Sámedikki mearrádusa
vuođul mii guoská sámi
museadoaimma oassečielggadeapmái
Davvi-Norlánddas ja Romssas,
mas Sámediggi bijai vuođđun
ahte Várdobáikái
biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus
Mátta-Romssas/Davvi-Norlánddas.
Plánas lea hábmejuvvon
kulturviessu mas leat ollislaš musea,
kantuvrrat, čoahkkin- ja kursalanjat
ja lanjat oktasas doaimmaide.
Sámediggi bidjá vuođđun ahte
museadoaibma Romssas ja Davvi Norlánddas
galgá ovddiduvvot dáláš kulturguovddážiid oassin.
Dat mearkkaša ahte ája
sámi guovddážii
biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus
Davvi-Romssas ja davit Gaska-Romssas. Galgá ovddiduvvot
sámi musea mii biddjojuvvo
Sámedikki hálddašeami
vuollásažžan. Museahuksen šaddá leat
oassi plánejuvvon huksemis ája
sámi guovddáža
oktavuođas.
2.6.3 Valáštallan
Sámediggi háliida
movttiidahttit sámi nuoraid áŋgiruššat valáštallamiin.
Danne lea Sámediggi ásahan
valáštallanbálkkašumi
sámi valáštalliid
váste. Bálkkašupmi
geigejuvvui vuosttaš gearddi
2007:s Oda Utsi Onstadii luođovaláštallamis
ja Siv Anja Miennai taekwondos.
Sámediggi lea máŋggaid
jagiid bargan aktiivvalaččat
ekonomalaš rámmaid
buoridemiin sámi valáštallamii.
Dat lea deaŧalaš danne
vai sámi valáštallama sáhttá čađahit
ja viidáset ovddidit sihke
govdodat- ja njunušvaláštallandásis.
2007:s addojuvvui sámi valáštallamii
oassi speallanruđain mii
lei 500 000 ruvnno. Ruđaid
hálddaša
Sámediggi ja Sámediggi
lea addán ruđaid Sámiid
valáštallanlihtu-Norga/Samenes
idrettsforbund-Norge (SVL-N) geavahussii. Ulbmilin dainna lea láhčit dilálašvuođaid
sámi valáštalliide,
erenoamážit mánáide
ja nuoraide.
Sámiid Valáštallanlihttu/Samenes
idrettsforbund (SVL) organisere valáštallandoaimmaid
sámi ássanguovlluin,
rájárastá perspektiivvain.
SVL-N ja Sámi spábbačiekčanlihttu/Samisk
fotballforbund (SSL) leat mielde SVL:s mii organisere doaimma Norggas.
SVL organisere sámi meašttirgilvvuid
ja sámi riikkaservviid,
ja dieinna lágiin dat lea
deaŧalaš ja mávssolaš dan
gullevašvuođa nannemis
ja ovddideamis mii sámiin
lea riikkarájiid rastá. SVL
vállje oasseváldiid
Arctic Winter Games doalui-de mat lágiduvvojit
juohke nuppi jagi. Dat lea positiivvalaš arena
gos valáštallan
ja álgoálbmotnuorat
besset deaivvadit riikkaidgaskasaš dásis.
Guovvamánus 2007 fokuserejuvvui sámi
valáštallan
SVL olis Romssas, gos ledje spábbačiekčamat
nissonolbmuide Sámi ja Ålandda
gaskka, čuoigamat/njoarostangilvu,
valáštallangálla
ja NM heargevuodjin.
2.6.4 Girku
Sámedikkis lei čoahkkin
Sámi girkoráđiin
guovvamánus 2007, gos Sámi
girkoráđđi
dieđihii doaimmas birra
ja deaŧalaš áššiid
birra maid ráđđi meannuda.
Girkoeallin lea hui mávssolaš ollu
sámii-de, ja danne lea sámi
girkoeallin deaŧalaš Sámediggái. Sámediggi áigu
dađistaga doallat oktavuođa
Sámi girkoráđiin áigeguovdilis áššiin.
2.6.5 Museat
Sámedikkis lea leamaš fokus museaođastussii
2007:s. 2006:s ásahuvvojedje
Saemien Sijte máttasámi
guovllus ja Davveoarjesámi
museasiida davvisámi guovllus
nannejuvvon ovttadahkan. 2007:s leat návccat
leamaš čohkkejuvvon
bargat Deanu ja Várjjaga
museasiiddaiguin. Romssas ja Davvi Norlánddas
lea ráhkaduvvon sierra oassečielggadus
das movt ođastus galgá čađahuvvot.
Dát mearriduvvui dievasčoahkkimis
guovvamánus 2007. Ollislaš sámi
perspektiivva vuođul lea
Sámediggi bargan dan ala
ahte sámi museadoaibma
ovddiduvvo guovllu dáláš kulturguovddážiid oassin.
Kulturguovddážat
galget dattetge ieža ráhkadit
vuođu museadoibmii, ja Sámediggi
lea dien oktavuođas addán
doarjaga ovddidanprošeavttaide árran
julevsámi guovddážii, Várdobáiki
sámi guovddážii
ja ája sámi guovddážii.
Davveoarjesámi museasiida oaččui
2006:s ovddasvástádusa nationála
sámi museafierpmádaga fierpmádatoktiiordnejeaddjin.
Dien oktavuođas ráhkaduvvui
ja vuolláičállojuvvui fierpmádatšiehtadus
Sámedikki ja Davveoarjesámi
museasiidda gaskka, mas boahtá ovdan
makkár ovddasvástádus,
rolla ja geatnegasvuođat
das leat fierpmádaga ektui.
Davveoarjesámi museasiiddas
lei ovddasvástádus
lágidit álggahanseminára
nationála sámi
museafierpmádaga ektui juovlamánus
2007. Sámediggi searvvai
seminárii ja doalai sáhkavuoru.
Leat beahtahallan go sámi
museat eai leat ekonomalaččat
nannejuvvon seamma láhkai
go norgalaš museat leat.
Sámi museat leat ožžon
2 miljon ruvdnosaš lasáhusa áigodagas
2002 – 2007, maid ferte gohčodit
dušše symbolalaš submin.
Dát lasáhus
ii leat doarvái daid stuorra
dárbbuid ja hástalusaid
ektui mat sámi museain leat ovddabealde.
Museaásahusat ja Sámi museasearvi
leat erenoamážit váldán
ovdan museaođastusa ja sámi
museaid ekonomalaš eavttuid. Sámediggi ádde
hui bures manne sámi museat
leat fuolastuvvan, ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis
Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus.
Sámediggi lea bivdán čoahkkima stáhtaráđiin
gos ságastallat sámi
museaid ekonomiija birra. Dát čoahkkin
dollojuvvo ođđajagimánu
22. b. 2008.
Sámedikkis eai leat sierra
ruđat sámi
kulturviesuid ja museaid huksemii. Sámediggi
bargá dattetge ovttasráđiid
huksejeaddjiiguin politih-kalaččat
juolludeaddji eiseválddiid ektui.
2007:s álggahuvvui viimmat
Nuortasámi musea huksen
Njávdámis, sámi
duhátjahkebáikin.
Museavistti huksen doalvu barggu nuortasámi
servodaga nannemiin ođđa
muddui. Sierra nuortasámi ásahusa ásaheapmi
lea deaŧalaš eaktu
go galgá sáhttit bargat
nuortasámiid giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja vuoigatvuođaid nannemiin. Sámediggi
lea ovttasráđiid Mátta-Várjjaga
gielddain addán doaibmadoarjaga
museaprošektii jagi 2003 rájes.
Saemien Sijte lea okta eará huksenprošeakta
maid Sámediggi lea vuoruhan. 2007:s čielggai
ahte Saemien Sijte galgá stuoriduvvot.
Sámediggi hálii-da rámiidit
Davvi-Trøndelága
fylkkagieldda, mii lea bargan sihke politihkalaččat
ja addán dáhkádusaid
vistti ruhtadeapmái. Máttasámi
servodat dárbbaša
nana kulturguovddáža.
Dát galgá doaibmat deaivvadansadjin
ja gaskkustit historjjá,
dutkama, kultuvrra ja servodateallima. Jáhkkit ahte
Saemien Sijte deavdá dán
rolla.
Sámediggi lea dorjon
sámi dáiddamusea
huksenprošeavtta. Ovddasvástádus
das lea biddjojuvvon Davveoarjesámi
museasiidii, mii lea sádden
plánenruhtaohcamuša
Kultur- ja girkodepartementii (KGD). Dattetge eai leat juolluduvvon
ruđat 2008 stáhtabušeahta
oktavuođas. ášši
hoahpuheami dihte lea Sámediggi
juolludan ruđaid ovdaprošektii
2008:s. Sámediggi lea ávžžuhan
sihke guovllulaš ja guovddáš eiseválddiid
váikkuhit ovdaprošeavtta
ollásit ruhtadeami.
Sámediggi lea juolludan
3 miljon ruvnno ája sámi
guovddáža
huksenprošektii. Sámedikkis
lea áigumuš doaibmat
guovddážis láhčimin
sámi ásahushuksema. Dainna
vuolggasajiin go Sámediggi
várra gártá leat
doaimma stuorámus doarjjaaddi
huksema maŋŋá,
lea lunddolaš ahte Sámedikkis
lea hálddahuslaš ovddastus
prošeavtta oktavuohtajoavkkus.
Sámediggi vuordá ahte Várdobáiki
sámi guovddáš ollašuhttojuvvo
maŋŋá go
huksemat mat leat jođus ája
sámi guovddážis
lea gearggahuvvon.
2.6.6 Recalling Ancestral Voices – Sámi kulturárbbi
ruovttoluotta fievrrideapmi
Interreg-prošeakta «Recalling
Ancestral Voices – Sámi
kulturárbbi ruovttoluotta
fievrrideapmi» loahpahuvvui 2007:s. Prošeavtta ulbmilin
lea leamaš kártet
sámi kulturárbbi
mii gávdno ásahusain
Davviriikkain ja Eurohpas. Prošeakta
lea leamaš Várjjat
sámi musea, Suoma beale
Siida-musea ja Ruoŧa beale ájtte musea
gaskasaš ovttasbargoprošeakta. Sámediggi
lea bargan prošeavtta ollásit
ruhtademiin. Prošeavtta
oktavuođas dollojuvvui golggotmánus
riikkaidgaskasaš konferánsa
Anáris Suoma bealde. Sámediggi
doalai sáhkavuoru
konferánssas mas deattuhuvvui
ahte Sámedikkis
dat ferte leat ovddasvástádus
sámi dávvirávdnasiid
hálddašeamis. Konferánssas
bođii maid ovdan ahte Norgga álbmotmusea
lea mearridan ahte áigot
miehtat sámi dávvirávdnasiid
ruovttoluotta fievrrideapmái.
2.6.7 Rádjaofelaččat
Guhká lea bargojuvvon
dainna ahte rádjaofelaččat
Divttasvuonas galget oažžut
buhtadusa. 2006 stáhtabušeahtas
juolluduvvojedje ruđat Sámediggái
dutkan- ja duođaštandoaimma ásaheami váste
go guoská rádjaofelaččaide
Divttasvuonas, árran julevsámi
guovddáža
oktavuhtii. Dien oktavuođas
mearridii Sámedikki dievasčoahkkin áššis,
ja ahte árran julevsámi
guovddážii addojuvvo
ovddasvástádus ásaheamis,
stuorradiggeprosišuvdnii
nr 1 (2005 – 2006) dávistettiin.
2007:s lea várrejuvvon 1
miljon ruvnno árranii dán
ulbmila váste. Mearrádusa vuođul
ráhkaduvvui šiehtadus Sámedikki
ja árrana gaskka 2007:s, šiehtadusas
válddahallojuvvo movt doaibma
galgá čađahuvvot.
2.6.8 Ovttasbargu Sámedikki
ja ABM-utvikling gaskka
Sámediggi lea 2007:s
bargan dan ala ahte ásahuvvošii
formaliserejuvvon ovttasbargu ABM-utvikling:in (stáhta
arkiiva-, bibliotehka- ja museaguovddáš). Sámediggeráđis
lea njukčamánus
leamaš čoahkkin ABM-utvikling:in,
ja dat čuovvoluvvui ođđa
ovttasbargočoahkkimiin skábmamánus.
ABM-utvikling:s lea guhkes vásihus
ja nana fágalaš máhttu
fágafealttaid nugo bibliotehka
ja musea siskkobealde. Dán
geažil háliida
ge Sámediggi ásahit fásta
jahkásaš čoahkkimiid
daiguin.
2.6.9 Mediat
Mediat leat deaŧalaččat
sámi servodagas. Buori mediafálaldaga
sihkkarastimis leat rámmaeavttut deaŧalaččat.
Sámegielat mediat leat erenoamáš deaŧalaččat sámi čállingiela
oidnosii buktimis ja dat doibmet dábálaččat
giellamállen. Sámediggi
lea duhtavaš go vihtta miljon
ruvnno leat lasihuvvon sámi áviissaide,
man geažil lea vejolaš ásahit
sámi beaiveáviissa. Čoahkkimis
Kulturdepartemeanttain dovddahii Sámediggi
ahte sámegiel áviissaid
stuorát golut berrejit buhtaduvvot. Dán
berre vuhtii váldit ruđaid
juogadeamis.