2.3.7 Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohus
Davviriikkalaš áššedovdi
joavku geigii iežas davviriikkalaš sámekonvenšuvnna čállosa
oktan evttohusain čakčat
2005. Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat
leat ovttaoaivilis das ahte bargat viidáseappot
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain, álggus
vuos dakko bokte ahte ain bargat našuvnnalaččat
mas čuovvolit gulaskuddancealkámušaid
ja maid váikkuhusguorahallamiid.
Muhtin bargojoavku mas leat áirasat
Bargo- ja searvádahttindepartemeanttas,
Justiisadepartemeanttas, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis
lea bargan nationála čuovvolemiin
konvenšuvdnačállosa
hárrái,
ja dat geigii iežas raportta
golggotmánu 3. beaivvi 2007.
Jurdda lea ahte sámeministarat ja
sámediggepresideanttat boahtte oktasaš čoahkkimii
mii lea čakčat
2008, leat čielggadan iežaset
posišuvnnaid.
Konvenšuvdnačálus,
maid muhtin davviriikkalaš áššedovdi joavku
lea ráhkadan, atná vuođđun
ahte sápmelaččat leat álgoálbmogat
Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Čállosa
leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš veahkkeneavvuid
bokte maidda dat golbma riika leat čadnojuvvon. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna mihttomearrin
evttohuvvo «
duođaštit
ja nannet dakkár vuoigatvuođaid sámi álbmogii
vai dat beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra, iežaset ealáhusaid
ja servodateallima dainna lágiin
ahte riikkarájit hehttejit
nu unnán go vejolaš»,
gč. ekspeartajoavkku evttohusa
1. artihkkala.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusas lea sápmelaččaid
iešmearridan riekti mearriduvvon
3. artihkkalis. Dasa lassin de sisttisdoallá konvenšuvdnaevttohus mearrádusaid
maiguin leat jurddašan konkretiseret
iešmearrideami rievtti sisdoalu. erenoamáš guovddážis
leat dat mearrádusat mat
leat sámedikki válddi
birra mearridanproseassain. Sámekonvenšuvnna
evttohusas lea Ruoŧa, Suoma
ja Norgga sámedikkiide addojuvvon
váldi dahje sierramuddosaš mieldemearrideapmi,
mii lea dan duohken man deaŧalaš dat
ovttaskas ášši lea
sápmelaččaid
beroštumiide (artihkkal
14 jna.). álggus vuos mearriduvvo Sámediggái
riekti okto mearridit dakkár áššiin
main Sámedikkis lea nationála
dahje riikkaidgaskasaš rievtti
bokte váldi dan dahkat (artihkal
15). Viidáseappot lea nu
ahte almmolaš eiseválddit
galget šiehtadallat Sámedikkiin
dakkár áššiin mat
leat hui deaŧalaččat sápmelaččaide
(artihkal 16). Evttohusas maid daddjojuvvo ahte galgá leat
cealkinriekti ja riekti Sámedikkis
leat ovddastuvvon almmolaš ráđiin
ja lávdegottiin (artihkal
17). Muđui de galgá Sámediggái
addojuvvot vejolašvuohta
deaivvadit nationála čoahkkimiin
gos besset čilget iežaset
oainnu dakkár áššiin
main lea mearkkašupmi sápmelaččaide
(artihkal 18). Sámedikkiin
lea riekti ovddastit sápmelaččaid
riikkaidgaskasaččat,
ja dat lea mearriduvvon evttohusa 19. artihkkalis. Joatkkabargu álgoárvalusain
sáhttá leat deaŧalaš go áigumuš lea
ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
ja mearridit dan sisdoalu.