Sámepolitihkka

3.7 Gávpotsámit

Miehtá riikka vuhtto ahte olbmot fárrejit giliin gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide oahpu gazzat ja barggu fidnet. Máŋggabealat oahppofálaldagat, bargo- ja astoáigefálaldagat dahket gávpogiidge geasuheaddjin ollu sápmelaččaide. Eamiálbmogin Norggas lea sápmelaččain vuoigatvuohta ja gáibádus beassat ovdánahttit kultuvrraset ja gielaset. Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin.

Oslo ja Romsa leat gávpogat gos ollu sápmelaččat ásset. Dáid gávpogiid sápmelaččat leat boahtán buot osiin Sámis, ja ovddastitge diekko bokte stuorra sámi máŋggabealatvuođa. Dađistaga leat eará gávpogat ja guovddážatge, erenomážit davvin, ožžon arvat ollu sámi ássiid.

Ráđđehusas lea stuorra beroštupmi heivehit buriid ja oadjebas bajásšaddan- ja oahppodiliid mánáide ja nuoraide, ja vel sihkkarastit buot ássiide Norggas buriid ja dásseárvosaš čálgofálaldagaid. Lea dehálaš ahte gielddat láhčet dili vai sápmelaš ássit gávpogiin ožžot oahppo- ja čálgofálaldagaid mat duhtadit sin dárbbuid. Dát sáhttet leat sámi mánáidgárdefálaldat, sámegieloahpahus skuvllas, dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat ja boarrásiidfuolla mat áimmahuššet sámi geavaheaddjiid, ja arenat gos sáhttá geavahit sámi giela ja kultuvrra.

Oslo gielda fállá oahpahusa sámegielas buot oahppiide guđet dan dáhttot. Sámegieloahpahusa ordnen lea biddjon Kampen skuvlii. Fálaldat lea lassin dábálaš oahpahussii ja gokčá olles gávpoga dien dáfus. Sámi biras Oslos leat máŋggaid logiid jagiid bargan sápmelaš ássiid ovddas sosiálalaš, kultuvrralaš ja ekonomalaš vuoigatvuođaid dáfus. Sámi mánáidgárddi Oslos, Cizáš, ásahii Oslo gielda 1986:s go Oslo sámesearvi ovddidii jurdaga. Mánáidgárdi lea leamaš ja lea ain dehálaš ásahus sámiide Oslos. Samisk hus-searvi ásahuvvui juovlamánus 2004 ja sápmelaččat Oslos ožžo dán ásaheami bokte oktasaš deaivvadanbáikki guovddáš Oslos. Sápmelaččat Oslos leat váldán oktavuođa Oslo gielddain ja bivdán ahte ráhkaduvvo sámepolitihkalaš plána Osloi, gos ee. vuođđoskuvlaoahpahusa heiveheapmi lea dehálaš oassin. Sámediggi lea cealkán dáhtu soahpat ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain.

Romssas leat ollu sámi sisafárrejeaddjit. Gávpot lea guovdu árbevirolaš sámi ássanguovllu, ja lea guhkes áiggi leamaš dehálaš guovddáš mearrasápmelaččaide ja boazosápmelaččaide Davvikalohtas. Dáppe lea sámi skuvlafálaldat sihke vuođđoskuvlladásis ja joatkkaskuvlladásis. Ovtta vuođđoskuvllas lea sierra sámi luohkká, seammás go sámegieloahpahus lea eará skuvllainge gielddas. Romssas leat guokte sámi mánáidgárddi. Romssa Universitehtas fállet oahpahusa sámegielas buot dásiin (gč. vel 12.2 kap.). Romssa gielda ja Romssa sámesearvi leat ovdalis soahpan oččodit Romssa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin, mii lea čállon Romssa fylkkagieldda ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadussii. Go dovddasta Romssa eamiálbmotgávpogin, de oažžu oidnosii ja čielgasit gávpoga ja regiovnna historjjá ja dálá áiggi sámi kultuvrra, eallima ja giela ektui. Romssa universitehttii lea jurddašuvvon dehálaš rolla áimmahuššat riikkaidgaskasaš dimenšuvnna «Tromsø som internasjonal urfolksby» (Romsa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin) prošeavttas. Sápmelaččat Romssas leat guhká bargan oččodit sámi čoahkkananbáikki/kulturviesu.

Dál diehtit uhcán gávpotsápmelaččaid birgenlági ja eallindili birra. Dán birra lea dutkan leamaš dušše Oslo birrasiin.