8.7 Sámi kulturmuitohálddašeami organiseren
Kulturmuitohálddašeami
strategalaš ulbmil lea: «Kulturmuittuid
ja kulturbirrasiid šláddjiivuohta
galgá hálddašuvvot
ja seailluhuvvot geavahanresursan, ja dieđu,
muosáhusa ja árvoháhkama
vuođđun. Válljejuvvon
ovddasteaddji kulturmuittut ja kulturbirrasat galget seailluhuvvot
guhkilmas perspektiivii» (gč.
Birasgáhttendepartemeantta
Sd.prp.nr.1 (2007 – 2008)).
Sámi kulturmuittut leat
sámi historjjá ja
ovdahistorjjá dehálaš duođaštanávdnasat.
Go sámi kulturmuittuide
lea ásahuvvon sierra kulturmuitohálddašeapmi,
de leat maiddái dohkkehan
ahte lea sámi vássánáigi.
Ráđđhus
atná vuođđun
ahte lea viiddis ovttamielalašvuohta
ahte sámiin lea duohta dadjamuš sámi
kulturmuitopolitihkas ja -hálddašeamis.
Nu galgá leat beroškeahttá hálddašanválddi
juohkima formála vuođu
válljemis go čuovvola
ráđđehusa mearrádusa
rievdadit Sámedikki formála
sajádaga.
8.7.1 Sámi kulturmuitohálddašeami dálá organiseren
Jagi 1994 biddjojuvvui sámi
kulturmuittuid hálddašeapmi
Sámi kulturmuitoráđđái,
mii lei sámi kulturmuittuid
regionála hálddašaneiseváldi
ja dasa fápmuduvvui seamma hálddašanváldi
go dat mii lei fylkkagielddas. Dát
ortnet bisttii geahččalanáigodaga. Sámediggi ásahii
Sámi kulturmuitoráđi
man gaskavuohta Sámediggái
lei ahte Sámi kulturmuitoráđđi
sáddii jahkedieđáhusaid,
doaibmaplánaid Sámediggái
mii fas doaimmai bargoaddin ja bušeahttaovddasvástideaddjin,
muhto Sámi kulturmuitoráđđi
gulai Birasgáhttendepartemeantta
bagadanvejolašvuođa
vuollái kulturmuitolága
hálddašeamis. Ráđđi
lei organiserejuvvon nu ahte dan guovddášhálddahus
lei Vuonnabađas Finnmárkkus
mii doaimmai čanastahkan
gaskal ráđi
ja regionála hálddašankontuvrraid Romssa
fylkkas (Romssa gávpogis), Nordlándda
fylkkas (áiluovttas) ja
Trøndelágas (Snoasas).
Sámediggi mearridii ahte
Sámi kulturmuitoráđđi
galgá heaitit doaibmamis
jagi 2001 rájes. Sámi
kulturmuitoráđi
hálddahus ovttastuvvui Sámedikki
hálddahusain. Regionála juohku
bisui nu mo dat lei ovdal. Romssa gávpoga
kontuvra fárrehuvvui maŋŋil
Gáivutnii.
Birasgáhttendepartemeanta
mearridii geahččalit
dán ortnega, vuos eanemusat
golbma jagi, dan boddii go vurde Sámedikki
rolla prinsihpalaš čielggademiid.
Dárbu lei árvvoštallat málle
ja vásáhusaid
politihkalaš, juridihkalaš ja vuođđolágalaš čuolbmačilgemiid
ektui. Norsk institutt for by- og regionforskning árvvoštalai ortnega
jagi 2003. Hálddašeapmi
lea juovlamánu 20. beaivvi
2004-mannosaš reivves fápmuduvvon
Sámediggái
gaskaboddasaččat
ain ovddosguvlui, dasságo
ođđa hálddašanortnet
lea čielggaduvvon.
Kulturmuitolága § 28
vuođul, gč. guovvamánu
9. b. 1097-mannosaš gonagaslaš resolušuvnna § 19,
lea Birasgáhttendepartemeanta
ožžon válddi
mearridit gii lea rivttes váldi
ja addit dárkilet njuolggadusaid
lága čađaheami
birra. Departemeanta lea láhkaásahusain
addán válddi kulturmuitolága
vuođul Riikaantikvárii,
Sámediggái,
fylkkagildii ja riikaoassedávvirvuorkkáide/NIKUi.
Sámedikki váldi
kulturmuitolága vuođul čuovvu Fágalaš ovddasvástádusjuogu jd.
láhkaásahusas,
maid Birasgáhttendepartemeanta
mearridii 29.5.2000.
Sámediggi lea fágalaččat biddjojuvvon
Birasgáhttendepartemeantta
ja Riikaantikvára vuollásažžan. Mearrádusaid
maid Sámediggi dahká,
sáhttá guoddalit
Riikaantikvárii. Brasgáhttendepartemeanta sáhttá addit
oppalaš njuolggadusaid fápmuduvvon
válddi geavaheapmái.
Formála mearrádusgelbbolašvuođa
maid lea ožžon
kulturmuitolága vuođul,
lea Sámedikki ovddasvástádus
fuolahit sámi kulturmuittuid
vuhtiiváldima plána-
ja huksenlága áššiin
plána- ja huksenlága
vuođul. Sámediggi sáhttá ovddidit
vuosteákkaid go plána
gártá vuostálagaid
riikkalaš ja dehálaš regionála
kulturmuitoberoštumiiguin.
Nu mo fylkkagielddas ge lea de lea Sámedikkis
oktiiordnenovddasvástádus
ja galgá mieldásahttit
hálddašandávvirvuorkkáid
ja Riikaantikvára bargui dárbbu
mielde. Riikaantikvára lea ásahan
bargovugiid dakkár dáhpáhusaid
várás
main Sámediggi ii ovddit
vuosteákkastallama vaikke
vel riikkaárvosaš kulturmuittut
ja kulturbirrasat leat áitojuvvon.
Dakkár dáhpáhusainn
galgá dieđihit
Riikaantikvárii nu ahte
direktoráhta sáhttá árvvoštallat
váldit badjelasas plána
ja vejolaččat
ovddidit vuosteákkaid.
Sámi hálddašanguovlu
kulturmuitolága vuođul
lea oppa riika, muhto lea ráddjejuvvon
gustot sámi kulturmuittuide.
Dát mielddisbuktá ahte
leat guokte bálddalas hálddašanvuogádaga sámi
guovlluin, ja dat mearkkaša
ahte doaibmaálggaheaddji
ferte vuhtiiváldit guokte
eiseválddi seamma váldeguovllus. Dát
mielddisbuktá maiddái
sierra hástalusa hálddašaneiseváldái
ja gáibida viiddis ovttasdoaibmama
ja buori ovttasbarggu. Sihke jagi 1998 ja jagi 2003
1 árvvoštallamat čájehit
ahte dat lea bures doaibman.
Sámediggi lea vuolláičállán
ovttasbargosoahpamuša guđain
fylkkagielddain (gč. kap.
7.3.1). Kulturmmuitohálddašeapmi lea
okta dain čuoggáin
mat váldojuvvojit ovdan,
ja dilálašvuođat láhččojuvvojit
dakkár ovttasbargui gaskal
Sámedikki ja fylkkagielddaid
mii lea viiddit go dat mii lea mearriduvvon kulturmuitolága
láhkaásahusain. áigumuš lea
oaččohit fágalaš lonohallama
ja buori gulahallama. Finnmárkkus
leat bealit ovttaoaivilis ovttasráđiid
ovddidit oktasaš plána
das mo buoremusat suodjalit ja hálddašit
fylkka kulturmuittuid ja kulturbirrasiid. Romssa fylkkas leat bealit
ovttamielas nannet ja ovddidit hálddašanmáhtu ja
kulturhistorjjálaš dieđu oktasaš prošeaktabargguin. Oarjelsámi
guovllus leat bealit soahpan ovttas bargat areálahálddašanáššiiguin
areálaplánaforuma
bokte.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.9.
8.7.2 Sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiseren
I Sd.dieđ. nr. 16 (2004 – 2005)
Eallit kulturmuittuiguin daddjojuvvo ná:
Gažaldaga sámi
kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiserema
birra galgá dakkár
bargojoavku čielggadit mas
leat mielde Birasgáhttedepartemeanta, Gielda-
ja guovlodepartemeanta, Riikaantikvára
ja Sámediggi. Bargu galgá leat
gárvvis jagi 2005 vuosttaš jahkebeali.
Geahččalanortnet
mas váldi lea biddjojuvvon
njuolgga Sámediggái,
jotkojuvvo dasságo loahpalaš organiseren
lea mearriduvvon.
Bargojoavkku bargomearrádusa ráhkadedje
departemeanttat ja Sámediggi
ovttasráđiid.
Bargomearrádus lei čielggadit boahtteáigásaš bistevaš hálddašanortnega
man váldi biddjojuvvui njuolgga
Sámediggái,
ja čielggadit válddi
ja bargamušaid vejolaš juogadeami
nu ahte váldi ja bargamušat biddjojuvvojit
njuolgga Sámediggái
ja ahte váldi ja bargamušat
biddjojuvvojit eará kulturmuitohálddašeapmái.
Bargojoavku galggai maiddái
geahčadit eará organiseren-
ja váldejuohkinmálliid
mat sihkkarastet sámi dadjamuša
sámi kulturmuittuid hálddašeamis.
Bargojoavkku raporta gárvánii
borgemánus 2007.
Bargojoavku lea árvvoštallan makkár
málliid mielde sáhtášii
organiseret sámi kulturmuitohálddašeami.
Bargojoavku lea geahčadan
sámi kulturmuitohálddašeami
lágalaš vuođu,
ja čujuhan diliide maid
lea vuođđu čuovvolit
viidáseappot, ja vel árvvoštallan
oktavuođa bajimus sámepolitihkalaš gažaldagaide. Guovddáš čuolbmačilgehusat čatnasit
earret eará bagadanvejolašvuhtii
ja váiddameannudeapmái,
ja vel dasa ahte ođđa hálddašanortnet
galgá ollašuhttit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ja leat daid rámmaid siskkobealde
mat čuvvot hálddašeapmái
ja váldegeavaheami gustojeaddji
njuolggadusaid.
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus
2007 (áššin
37/07). Sámediggi atná vuođđun
iežas mearrádusas
ahte sámit ieža
fertejit hálddašit
iežaset kulturárbbi. Sámediggi
deattasta dehálaš vuođđojurddan
ahte dan válddi maid Sámediggi
geavaha, lea dat ožžon Stuorradikkis,
dat mearkkaša lága
bokte. Sámediggi oaivvilda
viidáseappot ahte váidalusa
galget gieđahallat sámediggevuogádagas.
Sámediggi atná viidáseappot
vuođđun
ahte Birasgáhttendepartemeanta
ain lea dat fágadepartemeanta
mas lea ovddasvástádus
kulturmuitolágas, ja dan
láhkai dat váikkuha
sakka lága dulkomii ja hálddašangeavada
ovddideapmái. Sámediggi
lea mielas dasa ahte láhkaásahusa
ja láidestusaid mearrideamis
sáhttá addit
dárkilet njuolggadusaid
kulturmuittuid guovtti hálddašaneiseválddi
ovttasbarggu birra ja ášše-meannudeami
birra.
Sámediggi oaivvilda ahte
Sámedikki váldi
hálddašit
sámi kulturmuittuid berre
mearriduvvot kulturmuitoláhkii nu
fargga go vejolaš. Dasto
cealká Sámediggi
mearrádusastis ahte Sámediggi
berre oažžut dárbbašlaš bušeahttalasáhusa
nu ahte sáhttá čađahit
boahtteáigásaš ja dohkálaš sámi
kulturmuitohálddašeami.
Sámediggi nanne iežas
mearrádusas ahte Sámedikkis ii
leat vuođđu čađahit
sámi kulturmuitohálddašeami
jus dát vuordámušat
eai čuovvoluvvo dorvvolaš vuogi
mielde.
Ráđđehus
atná vuođđun
ahte go hábme boahtteáigásaš sámi
kulturmuitopolitihka, de galgá geahččalit
sihkkarastit sámi váikkuhanvejolašvuođaid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
mielde, hálddašeami
váldegeavaheapmái
gustojeaddji njuolggadusaid mielde ja bajimus kulturmui-to- ja sámepolitihka
mielde. Sámediggi ii leat
man ge vuollásaš orgána
ii ge dan sáhte dábálaččat
gohččut čađahit hálddašanbargamušaid
eara láhkai go lága
bokte, gč. kap. 7.4.2.
Ráđđehus
lea evttohan rievdadusa kulturmuitolága § 28:i
mas láhkavuođđu
fápmudit Sámediggái
aiddostahttojuvvo, gč. Od.prp.
nr. 23 (2007 – 2008).
Ráđđehus
atná muđui vuođđun
ahte gažaldagat váiddaortnegiid
birra, bagadeami birra, vejolaš lágalašvuođabearráigeahču
birra jna. sámi kulturmuitohálddašeami boahtteáigásaš organiseremis
galget árvvoštallojuvvot
láhkabarggus Sámedikki
rievttálaš sajádaga oktavuođas
(gč. kap. 7.4.9).
Dat mii guoská Sámedikki
kulturmuitobarggu ekonomalaš vuđđui,
juolluduvvo Birasgáhttendepartemeantta bušeahta
bokte doarjja sámi kulturmuittuid
bargui (kap.1429 Riikaantikvára,
poasta 50). Ruđat galget
vuosttažettiin geavahuvvot
stuorát ortnegisdoallan-
ja ovddeštanbargguide. Jahkái
2008 lea juolludus lassánan
1 milj. ruvnnuin gitta 3 mij. ruvnno rádjai.
Birasgáhttendepartemeanta
sirddii áigodagas 1993 – 1999
ruđaid 12 virggi ovddas
Gieldadepartemeantta bušehttii.
Hálddahuslaš resurssat Sámedikki
kulturmuitobargui juolluduvvojit odne Sámediggái
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.