12.7 Oahppolihtut ja fálaldagat rávisolbmuide
Gávdnojit guokte sámi
oahppolihtu, Sámi oahppolihttu
(SOL)
1 ja Mearrasámiid
oahppolihttu (SSF) maid váldoulbmil
lea oahpahit sámegiela ja
kulturárbbi. 2006:s oasálaste
484 oasseváldi SOL kurssiide,
ja 88 oasseváldi ledje mielde
kurssiin maid SFF lágidii. Eanaš kurssiid
sisdoallu lea sámi kultuvra
ja servodateallin, ja leat maid sámegielkursset.
Muhtumat dain eará oahppolihtuin,
nugo omd. Folkeuniversitetet, fállá maid
oahpahusa sámegillii, dávjá gáiddusoahpaheapmin.
Sámi giellaguovddážat
(gč. kap. 19.7.3) leat maid ásahusat
mat lágidit iešguđetlágan
kurssiid rávisolbmuide.
SSF lea gulaskuddancealkámušastis NOU
2007: 11
Oahppolihtut – eallináigái oahppan čujuhan
dan ahte Sámediggi ruhtaváni
dihte vuoruha mánáid
ja nuoraid oahpaheamis ja oahpponeavvuid ráhkadeamis.
Dálá oahpponeavvut eai
leat heivehuvvon rávisolbmuide
geain ii leat sámegielmáhttu,
ja lea stuora dárbu oahpponeavvuide
omd. duojis ja árbevirolaš máhtus.
Norgga Sámiid Riikkasearvi čállá guláskuddancealkámušastis
ahte oahppolihtut lea dehálaš ásahusat mat
veahkehit sirdit árbevirolaš máhtu
buolvvaid gaskka ja doaimmahit sámegiela
ovddideami sámi servodagas. Daddjo
viidáseappot:
«Lea oba miha stuora váttisvuohta
jođihit rávisolbmuid oahpaheami
sámiide, danin go leat ollu našuvnnalaš nuppástusat
ja nannensuorggit main dađibahábut
ii gávdno sámi
profiila. Dat mearkkaša
ahte vuođđooahpu
nannen rávisolbmuid gaskkas
bargoeallimis […] lea hui unnán
leamaš sápmelaččaide ávkin.
Sivvan sáhttá leat
ahte dieđut ortnegiid birra
eai gávdno sámegillii,
ahte doarjjaortnegat leat vásetin
stuorát fitnodagaide ja
bargoaddiide ja ahte sápmelaččat leat
oaidnán ahte sis leat unnán vejolašvuođat
oažžut makkárge
doarjagiid diekkár nannensurggiin.
Lea maid nu ahte […] rávisolbmot, geat
leat riegádan ovdal 1978,
ja geain lea vuoigatvuohta oažžut
heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvladásis,
eai leat ožžon
erenoamáš diehtojuohkima
doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide.
Jáhkkimis leat oalle ollu
rávis sápmelačča geat
livčče
jur juste gullan dieid nannensurggiide. Lea NSR mielas oalle duođalaš ahte
sápmelaččaid
hástalusat diekkár
oktavuođain eai oaččo fuomášumi,
ja sivvan sáhttá leat
juste dat ahte ortnegat leat čadnon
almmolaš systemaide. Sámediggi
berre leat mielde hábmemin
rávisolbmuid vejolašvuođaid
beassat oažžut vuođđooahpahusa
mas lea árbevieruid oahpaheapmi,
giellaoahpaheapmi jna.»
Bargoeallima Basisgelbbolašvuođa progámma
(BKA) bokte leat addon doarjagat vuođđooahpaheapmái
matematihkas, lohkamis ja čállimis
sámegillii ja dárogillii
ja IKT, maid maiddái sámi searvvit/bargit
leat jođihan.