15.7 Sámi guovddážat
Sámi guovddážiin
ja viesuin lea dehálaš doaibma
sámi kultuvrra báikin
viiddis ipmárdusas. Guovddážiid
doaimmaide gullet kulturfálaldagat
nugo museat, dáiddačájáhusat
ja girjerájut, ja eará fálaldagat
nugo giellaoahpaheapmi mánáide
ja ol-lesolbmuide. Sámi
guovddážat
doibmet sihke kultuvrralaš guovddážin,
sámi álbmogii
sosiála čoahkkananbáikin
ja deaivvadanbáikin ealáhusdoaimmaide
ja báikegottiin oainnusin
dahket sámi identitehta
ja kultuvrra. Guovddážiin
lea erenoa-máš dehálaš doaibma
guovlluin gos orrot unnán
sápmelaččat.
Doaibmadoarjja sámi guovddážiidda
ollislaččat
addojuvvo Sámediggái,
ja Sámediggi lea 2008 rájes
várren 7,2 milj. ruvnno
ulbmilii.
árran
julevsámi guovddáš lea
nationála sámi ásahus
mii galgá sihkkarastit,
ovddidit ja doalvut viidáseappot
julevsámi kultuvrra, giela
ja servodateallima. árranis
lea mánáidgárdi,
giellaguovddáš ja
museaoassi, earret eará lea okta
bistevaš čájáhus gullevaččat
julevsámi identitehta fáddái.
Dasa lassin láigoha NRK Sámi
Rádio, Sámediggi
ja Bådådjo allaskuvla lanjaid árranis.
Geahča maiddái čilgehusa
kap. 14.8.3:s Museat.
Boksa 15.2 Lásságámmi – árbi áillohačča maŋis
Govus 15.1 Lásságámmi
Omasvuona suohkanis.
Gáldu: Tore Figenschou
Maŋŋil
go multidáiddár Nils-Aslak
Valkeapää jámii skábmamánu
26. b. 2001:s, de čuožžilii
gažaldat mot buoremusat
sáhttá hálddašit
su bargguid ja viesu Ivgubađas.
Romssa fylkkasuohkan, Sámediggi,
Omasvuona suohkan ja Romssa Universitehta ásahedje Lásságámmi vuođđudusa
ođđajagimánu
29. b. 2004:s. Kultur- ja girkodepartemeanta juolludii 1 milj. ruvnno
opmodaga badjelasas váldimii. Lásságámmi vuođđudusa
ulbmil lea váldit vára
ja ovddidit Nils-Aslak Valkeapää maŋis
kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbbi.
Vuođđudus áigu
nu mot Valkeapää ieš hálii-dii, čohkket buot
su bargguid ja su buktosiid vuoigatvuođaid
Lásságámmái. Lásságámmi vuođđudus
bargá ovddidit Valkeapää dáidaga,
musihka ja girječálli
bargguid, bagadit ol-bmuid geat háliidit
oahpásnuvvat dahje čiekŋudahttit
iežaset Valkeapää dáiddalašvuhtii,
ja sii veahkehit sámi dáiddáriid.
ája
sámi guovddáš lea sámegiela,
sámi historjjá ja
kultuvrra gelbbolašvuođaguovddáš,
ja lea dehálaš fágapolitihkalaš ovttadat
mearrasámi gažaldagain. ája sámi
guovddážis
lea maiddái museaovddasvástádus
Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, ja bargá ovdánahttin- ja
nannenčovdosiiguin sámi
museadoaimmaid várás
dán guovllus.
Várdobáikkis Evenáššis
lea museaoassi lassin giellaguovddážii,
kulturguovddáš ja sámi
mánáidgárdi.
Dasa lassi láigoha Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš lanjaid
Várdobáikkis. Várdobáikkis
lea sámi museaovddasvástádus
Davit Nordlándda, lulimus
Gaska-Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa
márkosámi
guovlluide.
Sijti Jarnge árborddis
lea lullisámi álbmoga čoahkkananbáiki. Guovddáš lágida
earret eará čájáhusaid
geassejahkebealis.
Muđui ožžot
Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddáš Billávuonas,
Lásságámmi
Omasvuonas, Sámi viessu Sáččás,
Gamtofta Ráissavuonas, Vilgesvárri
Evenáššis, Bihtánsámi
viessu Báidáris, Saemien
Sijte Snoasas ja Sámi viessu
Oslos doaibmadoarjaga Sámedikkis.