20.7 Sámedikki váikkuhangaskaoamit sámegiela
ovddideapmái
Sámediggi meannudii 2004 dieđáhusa
sámegiela birra – Sámegiella
lea čaffat (ašši
24/04). Dieđáhusas
govviduvvojit ollu sámegiela
ovddideaddji doaimmat, ee. sámegielgeavaheapmi
mediain, iešguđetge
sámegielaid dilli, sámegiella
ja IT, ja sámegieloahpahus buot
dásiin. Dan oktavuođas
go dievasčoahkkin gieđahalai
jagi 2004 giellaiskkadeami (ašši
09/05), cuiggodii Sámediggi
ollu hástalusaid giellabarggus iešguđetge
sektoriin. Sámediggi mearridii
maiddái ea.ea oččodit eambbo
gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui, ásahit
eanet giellaguovddážiid,
váikkuhit gielddaid das mii
guoská vuođđooahpahussii,
ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit
lulli- ja julevsámegiela várás.
Sámediggi deattuha ovttasbarggu
rájiid rástá giellabarggus.
Boksa 20.3 Sámegiella alfabehtenprográmma – deaŧalaš giellaáŋgiruššan Romssa
gávpogis
Romssa
fylkkagielda ja Sámediggi
leat ovttasbargošiehtadusas
mii ođastuvvui jagi 2007, šaddan
ovttaoaivilii álggahit alfabetiserenprográmma sámegiela
várás.
Ulbmil lea oažžut
stuorát giellaloktema, mas árjjat
ovttastahttojit hálddašanrájiid
rastá (mánáidgárddit, vuođđoskuvla,
joatkkaskuvla) ja priváhta
doaimmeheddjiiguin (mánáidgárddit,
giellaguovddážat,
rávesolbmuid oahpahus).
Oasehasat oidnet dárbbu čavgadet áŋgiruššamii unnimusat
viđa jagi áigodaga rájes
ja várra gitta logi jagi áigodahkii.
Tabealla 20.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit
gielladoaimmaide (1000 ru.).
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Guovttegielalašvuođaruhta | 33 850 | 38 350 | 42 750 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde | 1 057 | 1 360 | 1 360 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde | 2 432 | 2 850 | 2 850 |
Vuođđodoarjagat
giellaguovddážiidda | 4 050 | 4 176 | 4 500 |
Sámegiella
lea čaffat (kampánnjaide
nuoraid joksamii) | 1 000 | 400 | 0 |
Sámegiela
korrektuvraprográmma | 2 740 | 3 243 | 2 600 |
Supmi | 45 129 | 50 379 | 54 060 |
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa
(čuoggá 6)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(čuoggá 7).
Ovttasbargošiehtadusain
fylkkagielddaiguin lea giellabargu guovddážis.
Ovttasbargošiehtadusat fátmmastit
ee. ovttasbargoarenaid, Sámedikki
sámegieldoarjaga fylkkagielddaide,
giellabarggu ulbmiliid. Finnmárkkus
leat ovdamearkka dihte oasehasat geatnegahtton movttiidahttit gielddaid
ja regionála stáhtaetáhtaid
vuoruhit sámegiela vel čavgadeappot
ge og dan maid unnimusgáibádusat goččot.
Lullisámegiela guovlluin
leat oasehasat ovttaoaivilis bargat ovddidit giellaovdánahttinprográmma
mii galgá sihkkarastit ollislaš ja
kvalitatiiva giellafálaldaga.
Sámediggi juolluda jagi
2008 54 milj. ruvnno iešguđetlágán
doaimmaide seailluhit, nannet ja ovddidit sámegiela (gč. ášši
60/07). Ruhta Sámedikki
gielladoaimmaide juolluduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
20.7.1 Sámiálbmoga
foanda – Giellaovddidandoaimmat
Sámediggi juolluda jagi
2008 10 milj. ruvnno Sámeálbmoga
foandda badjebáhcagi. 5,8
milj. ruvnno juolluduvvo ohcamiid mielde. Dás
lea 2 milj. ruvnno várrejuvvon
prošeavttaide mat oaččuhit eanet
aktiiva giellageavaheddjiid ja 0,8 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođaštan-
ja gaskkustanprošeavttaide.
3 milj. ruvnno galget mannet lassánahttit
sámegielat girjjálašvuođa
almmuhemiid logu. 4,2 milj. ruvnno lea jagi 2008 várrejuvvon ovdánahttin-, čielggadan-
ja duođaštanáigumušaide,
3 milj. ruvnno ovddidit giellaprográmma
ja 1,2 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođašteapmái
ja gaskkusteapmái.
20.7.2 Doarjja sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide
Guovttegielalašvuođaruhta
lea guovdileamos váikkuhangaskaoapmi
deavdit sámilága
giellanjuolggadusaid. Ruhta galgá leat ávkin
sihkkarastime guovttegielat bálvalusfálaldaga
sámegiela hálddašanguovllus.
Sámedikki dievasčoahkkin
mearrida guovttegielalašvuođa
ruđaid juohkima hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide.
Ortnega ásahii Gielddadepartemeanta 1985
doarjjaortnegin sámegiel
dulkonbálvalussii masa lei
juolluduvvon 0,6 milj. ruvnno. Juolludus lasihuvvui dađistaga
ja doarjja viiddiduvvui fátmmastit
maiddái guovttegielat hálddašeami.
Go sámelága
giellanjuolggadusat biddjojedje johtui 1992 lei 16,35 milj. ruvnno
várrejuvvon doarjjan dulkonbálvalussii
ja gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuhtii sámegiela
hálddašanguovllu
siskkobealde. Ortnet sirdojuvvui Sámediggái 1993
rájes. Doarjja lea lassánan
sakka maŋimus jagiid. Go
hálddašanguovlu
viiddiduvvui maiddái fátmmastit Divttasvuona
2006, lasihii ráđđehus juolludeami
5 milj. ruvnnuin. Sullásaš lassáneapmi
lea dáhpáhuvvan bušeahtas
2008 rájes go Snoasa gielda dál
gullá sámegiela hálddašanguvlui.
Sámedikki iežas
mihttomearri guovttegiela-lašvuođadoarjagiin
lea ahte galgá leat vejolaš geavahit
sámegiela buot servodatdásiin
ja -surggiin. Dát galgá ee.
joksat ságastallamiin gielddaiguin
ja fylkkagielddaiguin dan birra mainna lágiin
sámegiella galgá ovdánahttot
ja dahkkot oainnusin. Sámediggi čađaha
bissovaš čoahkkimiid
sámegiela hálddašanguovllu
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin.
Eaktun Sámedikki doarjaga
máksimii lea ahte gielddat
ja fylkkagielddat ráhkadit giellaovdánahttinplána.
Gielddat galget maiddái
ráhkadit raportta mas árvvoštallojuvvo
man doaibmilat gieldda váikkuhangaskaoamit
leat lemaš lassin ráhkaduvvon
rehketdollui mii čájeha mo
ruhta lea geavahuvvon diibmá.
20.7.3 Sámi giellaguovddážat
2008 leat ovcci sámi
giellaguovddáža mat
ožžot
doarjaga Sámedikkis. Guovddážat
leat bieđgguid stuorra geográfalaš guovllus
ja gávdnojit Porsáŋggus,
Gáivuonas, Divttasvuonas,
Evenáššis,
Unjárggas, Deanus, Moskavuonas,
Plassjes ja álttás.
Ulbmil giellaguovddážiiguin
lea ovddidit sámegiela ja
nannet sámegiela geavaheami.
Guovddážat
lágidit giellakurssaid, čađahit iešguđetlágán
prošeavttaid ja eará doaimmaid
main giella lea guovddážis.
Sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš giellaarenat,
erenoamážit
doppe gos sámegiella lea
rašši.
Giellaguovddážiid ásaheami
leat báikkálaš doaimmaheaddjit
vuolggahan, ja jurdda ásaheami duogábealde
lea leamaš čohkket resurssaid
ja ásahit giellaarenaid.
Ovttasbargošiehtadusain
gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid
(gč. kap. 7.3.1) lea giellaovdánahttinbargu
oassi šiehtadusas. Sámi
giellaguovddážat
leat dárbbašlaš arenat
ovddidit ja seailluhit sámegiela.
Danne sávvet ovttasbargooasehasat
ahte ásahuvvojit eanet doaibmi
sámi giellaguovddážat
iešguđetge
guovlluin.
20.7.4 Eará gielladoaimmat
Sámediggi addá doarjaga
giellaprošeavttaidesihke
siskkobealde ja olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Maŋimus
jagiid lea Sámedikkis leamaš terminilogiija čohkken, ovdánahttin
ja registreren, ja sámi báikenamaid čohkken guovddážis.
Sámediggi lea maiddái
atnán deaŧalažžan bidjat árjjaid
eará giellaarenaide earret skuvllaide
ja mánáidgárddiide mánáide
ja nuoraide. Okta strategiija lea ovddidit arenaid mánáide
ja nuoraide gos sámegiella
gullo, oidno ja addá positiivva gaskavuođaid.
Sámediggi lea ásahan
doarjjaortnegiid
sámegielat
almmuhemiide (gč.
kap. 14.4.2). Dál leat almmuheamit mánáide
ja nuoraide ja nissoniidda. Sámediggi
addá maiddái
ruđa árbevirolaš oskku
magasiidnii Nuorttanáste.
Sámediggi áigu
ain bargat nannet fálaldaga,
ja ovttasbarggu davviriikkalaš dásis
ovddidan dihte sámi almmustahttimiid.
Sámegielat almmustahttimat leat
deaŧalaččat
nannen dihte sámegielagiid
lohkanvieruid, movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit
sámi mánáid ja
nuoraid gaskkas, ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi
kultuvrra ja identitehta girjáivuođa.
Sámedikki barggu birra
sámegiel
korrektuvraprográmmainmuitaluvvo
kap. 19.5.2.
20.7.5 Sámi giellalávdegoddi
Sámi giellalávdegoddi
lea Sámegiela parlamentárlaš ráđi vullásaš ja
lea mearridanorgána oktasaš sámi
giellagažaldagain. Sámi
giellalávdegotti ul-bmil
lea áimmahuššat
ja ovddidit dan kulturárbbi
mii lea čadnon sámegillii,
ja nuvt doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan,
ovttastahttit ja heivehit sámegiela
geavahan- ja dikšundoaimmaid,
doaimmahit gaskkusteami nationála sámi
giellaorgánaid gaskka ja
ovttastahttit sámegielbarggu.
Okta deaŧalaš ulbmil
lea ahte sámegiella oažžu seamma árvvu
Norggas, Ruoŧas, Suomas ja
Ruoššas.
Sámi giellalávdegoddi
ovttasbargá davviriikkaid
giellaráđiin
ja terminologiijafágalaš ásahusaiguin.
Giellalávdegottis lea
guoktenuplot miellahtu maid Sámedikkit
ja Ruošša sámesearvvit
leat evttohan. Lávdegotti miellahtuid
nammada Sámi parlamentáralaš ráđđi. Čállingoddi
mas dál leat guokte bargi,
lea ovtta sajis Sámedikki
kantuvrraiguin Guovdageainnus.
Sámi giellalávdegotti
ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja
Norgga sámedikkit.
Giellalávdegotti guhkesáiggiplánas
2007 – 2009 leat tearbmabargu, sámegiela
seailluheapmi ja ovdánahttin
ja ovttasbargu gaskal Sámi giellalávdegotti
ja Sámedikkiid giellaorgánaid
guovddážis. Geahčá maiddái
kap. 19.6 terminologiijaovdánahttima
birra.
20.7.6 Sámi báikenamaid nammakonsuleanta
Sámedikki nammabálvalusbargu sámi
báikenamaiguin fátmmasta vuosttažettiin
ráđđeaddima namaid čállinvuogi
birra. Dađistaga go sámegiella
lea váldon eanet ja eanet atnui
almmolaš oktavuođain,
lea maiddái jearru lassánan.
Buot mearriduvvon báikenamat čállojit
diehtovuđđui
GBR (Guovddáš báikenammaregisttar)
maid Stáhta kártadoaimmahat
doaimmaha. Geahča maiddái
kap. 19.4.3.