1.5.7 Museat
Sámediggi lea dan rájes
go válddii badjelasas sámi
museaid hálddašanovddasvástádusa
ja go museaođastus álggahuvvui, álggahan
sámi museaid gaskkas stuorát
nannenproseassa. 2006 lea dát bargu čájehan
bohtosiid, earret eará go
leat ásahuvvon vuođđudusat
Saemien Sijte lullisámi
guovllus ja Davveoarjesámi
museasiida davvesámi guovllus.
Davveoarjesámi museasiida
lea maiddái ožžon ovddasvástádusa
nášuvnnalaš sámi
museafierpmádaga fierpmádatoktiiordnejeaddjin.
Ođđa-sis
organiserema geažil lea
Sámediggi nannen doaibmadoarjaga
dien guovtti museasiidii.
Romssa ja Davvi-Norlándda
sámi museadoaimma
oassečielggadus lea maid musea-ođastusa
oassi. Čielggadus galgá maid
guorahallat beliid čielggadusguovllus
ja evttohit strategiijaid museadoaimma huksemii ja fierpmádatásaheapmái. Sámediggi
lea bargan dainna 2006s lávga ovttasbargguin
fágalaš referánsajoavkkuin
maid Sámediggi, Romssa fylkkasuohkan
ja Norlándda fylkkasuohkan
leat nammadan. Čielggadus
galgá meannuduvvot Sámedikki
dievasčoahkkimis guovvamánus
2007.
Boahtteáiggi sámi
museapolitihka vuođđun
lea ahte sámi museaid ekonomalaš dilli
nannejuvvo mealgat dálá dili
ektui, ja ahte sámi museat searvadahttojuvvojit
nášuvnnalaš museaođastussii.
Sámediggi lea 2006s bargan
hui ollu sámi museaid organisatuvralaš hástalusaiguin.
Fágalaš hástalusat
leat ollu, muhto lea váttis álggahit
doaibmabijuid mat eaktudit čuovvoleami
ekonomalaččat. Dát
orru leamen hástalussan maiddái
2007s. Sámedikkis leat leamaš 12 483 000
ruvnno juolludusat sámi
museaide 2006s. Sámediggi
lea ođastusa álggaheami
rájes cealkán
ahte ovdal go ođastus loahpahuvvo,
de berre ollislaš stáhtadoarjja sámi
museaide leat unnimusat 20 miljon ruvnno. Nugo 2006 doarjja čájeha,
de lea guhkki dassážii
go dát mihttomearri juksojuvvo.
2006 stáhtabušeahta
bokte juolluduvvui 1 miljon ruvnno Sámediggái ásahit
rádjaofelaččaid
dutkan- ja duođaštandoaimma
Divdasvuonas. ášši
meannuduvvui Sámedikki čakčamánu
2006 dievasčoahkkimis. Dán
oktavuođas lea árran julevsámij
guovdásj ožžon ovddasvástádusa ásaheamis,
mii galgá dáhpáhuvvat
Sámedikkiin gulahallamiin.
Vuolggasadji galgá váldojuvvot
rádjaofelaččaid
barggus Divdasvuonas ja guovlluin dan birra, dasto galgá viidáset
leat fokusis oppalaš rádjaofelašbargu
eai ge ovttaskas olbmot galgga seaguhuvvot dasa.
Sámediggi lea bargan
Recalling Ancestral Voices – Repatriation of Sámi
Cultural Heritage Interreg-prošeavtta
ollásit ruhtademiin. Prošeavtta
ul-bmilin lea kártet sámi
kulturárbbi mii gávdno ásahusain
Davviriikkain ja Eurohpas. Dát lea
ovttasbargoprošeakta Várjjaga Sámi
museain, Anára Siida-museain Suoma
bealde ja ájttein Ruoŧa
bealde, ja mii álggahuvvui
giđđat
2006. Sámediggi lea prošeavtta
stivrenjoavkkus, go dat lea deaŧalaš prošeakta mii
guoská gažaldahkii
mainna Sámediggi lea bargamin.
Buot riikkat leat ollásit
ruhtadan prošeavtta, ja
Norgga bealde dan leat dorjon ABM-utvikling, Norgga kulturráđđi,
Sámediggi ja EU-ruđat.
Sámediggi sávvá fásta jahkásaš čoahkkimiid
ABM-utvikling nammasaš ásahusain,
sihke ovttasbarggu, dieđuidlonohallama
oktavuođas ja vai oččošeimmet
buoret áddejumi daid erenoamáš dárbbuide
mat gávdnojit sámi
servodagas. Ovttasbargu galgá bidjat
vuođu dasa ahte sámi museat
searvadahttojuvvojit eanet nášuvnnalaš museaođastusas. Dien
oktavuođas dollojuvvui čoahkkin hálddahusa
dásis Sámedikki
ja ABM-utvikling gaskka juovlamánus
2006. ABM-utvikling lea maid bovdejuvvon Sámediggái
guovvamánu 2007 dievasčoahkkima
oktavuođas.