1.7 Mánát
ja nuorat
Sámediggi lea geahččaleamen ásahahttit
sámi mánáide
ja nuoraide buriid ja stáđis bajásšaddaneavttuid.
Sámi mánát
ja nuorat leat deatalaš resurssat
sámi servodaga ovdánahttimii,
ja sii han dovdet iežaset árgabeaivvi
buoremusat. Jus galgat nagodit oažžut
nuoraid mielde servodatáŋgiruššamii,
de fertejit sii oažžut
dakkár dovddu ahte sii sáhttet
váikkuhit ja ahte leat mielde
mearrideamen. Sámediggái
lea hui deatalaš ovddidit
dáláš ja ođđa
kanálaid mánáid
ja nuoraid gulahallamii.
Sámediggi vuoruha doarjagiid mánáide
ja nuoraide. Earret eará ožžo
sámi festiválat
main mánát
ja nuorat ledje mielde, dahje main ledje oasit oaivvilduvvon mánáide
ja nuoraide, doarjaga Sámi
kulturfoanddas. Maiddái
teáhterdoaimmat mánáide
ja nuoraide ožžo
doarjaga kulturfoanddas, ja sámi
nuoraid diehtojuohkinkantuvra – Infonuorra.
Dál eai gávdno
makkárge njuolggadusat sámi
kulturskuvllaide. Sámediggi
oaivvilda ahte lea dárbu
formaliseret dahje struktureret barggu kulturskuvllaiguin nu ahte
dat sáhttet leat kultuvrralaš arenan
sámi mánáide
ja nuoraide.
Sámediggi lea maiddái
juolludan ollu ruđa prošeavttaide
mat geahččalit
eastadit veahkaválddálašvuođa
ja seksuálalaš vearredaguid.
Earret eará lea Guovdageainnu
Dievdduid searvi ožžon
doarjaga čađahit prošeavtta
guottuidduddjonbarggu birra. Dievddut barget deatalaš barggu
go oččodit
dievdoolbmuid váldit ovddasvástádusa
vearredaguid eastadanbarggus.
Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čielggadusas
deattuhuvvo man deatalaččat
dievdoovdagovat leat bártnážiidda. Sámediggi
lea geahččalan váikkuhit
eanet dievdoolbmuid váldit bargguid
mánáidgárddiin.
Sámediggi šálloša
go ii Sámediggi eaige earáge
sámi ásahusat
lean gulaskuddanásahussan Mánáid
Viesu ásaheami oktavuođas.
Sámediggi vuordá ráđđehusa čuovvolit
dán viidaset barggus ja
gozihit sámi mánáid
beroštumiid.
1.7.1 Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Sámediggeráđđi
lea nammadan ođđa
lahtuid ja várrelahtuid Sámedikki
nuoraidpolitihkalaš lávdegoddái
(SNPL) 2006 – 2007 áigodahkii.
SNPL lea dea-ŧalaš oassi Sámedikki
barggus oččodit
nuoraid sámepolitihkalaš bargui,
ja lávdegotti doaibma lea
deatalaš Sámedikki
bargui iešguđetlágan áššiiguin
mat Sámedikkis leat. Sámediggeráđđi
háliida lagáš oktavuođa
nuoraidpolitihkalaš lávdegottiin
ja doallá jeavddalaččat čoahkkimiid lávdegottiin.
Sámedikki viđát
nuoraidkonferánsa «Funky
business. Sámi ealáhusat
boares ja ođđa gávttis» lágiduvvui
Svanhovd birasguovddážis
lahka Girkonjárgga golggotmánus
2006. Konferánsa fáddá lei
sámi ealáhusat
ja fitnodeapmi. Nuoraidkonferánsa
ovddidii guokte cealkámuša,
nubbi guoskkahii dan ahte movt láhčit
dili sámi nuoraide geat háliidit
bargagoahtit sámi árbevirolaš ealáhusas,
ja nubbi lei fas foandda/doarjagiid birra sámi
nuoraid váste. Goappašat
cealkámušat
leat čuovvoluvvon Sámedikki
2007 bušeahtas.
1.7.2 Mánáidáittardeaddji
Sámedikkis lea leamaš jahkásaš čoahkkin
mánáidáittardeddjiin Reidar
Hjermann Guovdageainnus, masa maiddái
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
(SNPL) searvvai. Fáddán
ledje sámi mánáid bajásšaddaneavttut.
Sámediggi muitalii ahte
buot dásit mánáidsuodjalanbálvalusas
dárbbašit máhtolašvuođa
ja gelbbolašvođa
sámegiela ja kultuvrra birra,
ja ahte sámi mánáin
ja nuorain lea vuoigatvuohta ja dárbu
fálaldagaide main sin giella
ja kultuvra lea vuolggasadjin. áššit
maid birra maiddái digáštallojuvvui
ledje sámi mánáid
dilli mánáidgárddis ja
skuvllas, oahpponeavvodilli ja ovttasbargu davviriikkalaš mánáidáittardeddjiid gaskkas
sámi áššid
birra. Sámediggi ohcalii
maiddái sámi giella-
kulturgelbbolašvuođa Mánáidáittardeaddjis,
ja dainna leat dál ovttaoaivilis
ahte bargat viidáseabbo. SNPL
ovddidii maiddái áššiid sámi
nuoraidovddasteaddji birra Mánáidáittardeaddji nuoraidráđis,
ja Sámedikki nuoraidkonferánsa
2005 cealkámušat sámegiela
birra válljenfágan
buot ohppiide Norggas, ja Oahpahuslága § 6 – 2, sámegiel
oahpahus vuođđoskuvllas, rievdadeami
birra.
1.7.3 Mánáidgárddit
Ráđđehusa mánáidgárdelokten
guoská maid sámi
mánáide.
Reviderejuvvon mánáidgárddiid rámmaplána
gustogođii 2006s. Sámediggi
lea mihtten ahte ollu mánát
dattetge eai oažžo mánáidgárdefálaldaga
mii livččii
heivehuvvon sin duogážii,
gillii ja kultuvrii, vaikko ođđa mánáidgárdeláhka
bidjá čanastusaid
dasa. Reviderejuvvon rámmaplána
ii bija detáljadási čanastusaid
bargui sámi mánáidgárddiiguin.
Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain
go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii
rámmaplánas,
maid Sámediggi bivdá departemeantta čilget
dárkilet. Sámediggi
lea ráhkadan guokte dain
fáddágihppagiin
maid Máhttodepartemeanta
juohká reviderejuvvon rámmaplána
oktavuođas.
Sámediggi lea almmuhan
guokte «Stullán» mánáidgárdeáigečállaga
dan jagi. áigečála
lea fágaáigečála mánáidgárddiid
váste gos leat sámi
mánát,
dat lea nuvttá ja dat sáddejuvvo
mánáidgárddiide gos
leat sámi mánát,
ja eará berošteddjii-de.
Sámediggi lea doallan jahkásaš sámi mánáidgárdekonferánssa
ja fierpmádatčoahkkimiid
sámi mánáidgárddiid
bargiide. 2006s leat maid juolluduvvon sihke prošeaktaruđat ja
ruđat sámi mánáidgárddiid
oahpponeavvoprošeavttaide.