2.7 Giella
Sámi kultuvrra boahtteáiggi guovddáš eaktun
lea ahte álbmogis lea vejolašvuohta
geavahit sin iežaset giela.
Eanáš kultuvrrain
lea giella okta dain deaŧaleamos
beliin. Sámegiella buvttiha
identitehta ja gullevašvuođa
bargui sámiid eksisteanssain
ja árbejuvvon vuoigatvuođaiguin
sin iežaset árbevirolaš resurssaid
ja eatnamiid ja čáziid
ektui. Duohtavuohta lea dasto ahte sámegiella,
nugo earáge eamiálbmotgielat,
leat sakka áitojuvvon. Ballu
lea ahte sámi giella ja
suopmanat jávket.
Sámegiela ferte oktilaččat
suodjalit ja ovddidit.
Sámediggi lea loahpahan
golmmajagáš prošeavtta,
Divvun, mii lea divvunprográmma
davvi- ja julevsámegiela
váste. Prográmmas lea
davvisámegiela stávenreaidu
ja sátnejuohkin ja julevsámegiela stávenreaidu.
Dás duohko šaddá leat
mealgat álkit čállit
sámegiela, ja dát
lea deaŧalaš lávki
sámegiela suodjaleamis.
Reaiddut leat nuvttá buohkaide. Sámediggi álggaha
dál ođđa
vástesaš prošeavtta máttasámegiela
várás,
mii plána mielde galggašii gárvvásmuvvat
golmma jagi geahčen.
Divtasvuona suohkan gullá ođđajagimánu
1. b. 2007 rájes sámegiela
hálddašanguvlui. álgo
váttisvuođaid
geažil, ii leat gielda álggahan
láhkageatnegahttojuvvon
doaimmaid ovdalgo jagi loahpas. Gielda rahčá earret
eará giellakonsuleantta ja
eará sámegielat
bargiid fidnemiin.
Čakčat
2007 čielggai ahte Snoasa suohkan
galgá gullat sámegiela hálddašanguvlui
01.01.08 rájes. Dat mearkkaša
maiddái ahte Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkan gullá maid hálddašanguvlui
seamma beaivvi rájes. Snoasa
suohkan lea vuosttaš gielda Norggas
mas lea máttasámegiella hálddašangiellan,
dássálaga dárogielain.
Sámediggi lea hui duhtavaš go
ráđđehus
2008 bušeahtas lea várren
ruđaid mearriduvvon hálddašanguovllu
viiddideapmái.
Sámediggi addá doarjaga
buohkanassii ovcci sámi
giellaguovddážii.
Giellaguovddážat
ovddastit sihke mátta-, julev-
ja davvisámegiela giellaguovllu. Sámediggi
lea duhtavaš dainna bargguin mii
dahkkojuvvo sámi giellaguovddážiin,
ja oaidná barggu mii dahkkojuvvo
hirbmat deaŧalaš vuođđun
sámegiela suodjaleapmái
ja ovddideapmái. Giellaguovddážat
deaivvadit ja dollet oktasaš semináraid
oktii jagis. Dán ulbmilin
lea lonuhallat vásihusaid
ja jurdagiid. Sámediggi
lea hui duhtavaš go dáinna
lágiin ovttas deaivvadit
ja ovddidit barggu sámegiela
geavaheami ovdánahttimiin.
Sámediggi várre jahkásaččat
giellaprošeaktaruđaid
doaibmabijuide sihke siskkobealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Giellaprošeaktaruđaid
ulbmilin lea nannet sámegiela.
2007:s válljejuvvojedje čuovvovaš suorggit
siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu:
tearpmaid čohkken,
ovddideapmi ja registreren, sámi
báikenamaid čohkken, prošeavttat
mat addet mánáide
ja nuoraide fálaldaga arenaid
hárrái gos
sámegiella gullo ja oidno,
ja addá positiivvalaš oktavuođaid
gillii ja molssaeaktosaš arenaiguin áŋgiruššamii
olggobealde skuvlla ja mánáidgárddi.
Sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde válljejuvvojedje čuovvovaččat vuoruhuvvot:
molssaeaktosaš giellaarenaid ovddideapmi
sámi mánáide
ja nuoraide, sámi báikenamat
ja tearpmaid čohkken, ovddideapmi
ja registreren.
Sámediggi oaidná deaŧalažžan
ahte sámegiella ovdánahttojuvvo
riikkarájiid rastá,
ja lea danne 2007:s váldán álgaga Sámi
parlamentáralaš ráđi (SPR)
ektui ahte ásahuvvošii
bargojoavku mii galgá čielggadit
movt sámi giellabargu galgá organiserejuvvot,
ruhtaduvvot ja movt doaimmat galget juogaduvvot boahtteáiggis
Sámedikkiid ja SPR ovddasvástádussuorggis.
Dasa lassin galgá bargojoavku árvvoštallat
strategiijaid sámegiela
dutkan- ja resursaguovddáža ásaheami
ektui.
Sámediggi lea ovttasráđiid iešguđet
oasálaččaiguin, earret
eará máttasámiguovllu
ovttasbargošiehtadusaid oasálaččaiguin
bargan dan ala ahte Elgå bajásšaddanguovddážis sihkkarastojuvvo
viidáset doaimma. Sámediggi
lea ovdal leamaš mielde
ruhtadeamen hui bures lihkostuvvan giellamovttiidahttinprošeavtta
bajásšaddanguovddážis.
Sámedikki giellastivra lea
ráđđeaddi
orgána Sámediggái áššiin
mat gusket sámegillii. Giellastivra
lea 2007:s meannudan áššiid
mat earret eará gusket almmolaš namaid
dohkkeheapmái, gielddaid,
fylkkagielddaid ja giellaguovddášiid
raporttaid dohkkeheapmái,
sámefoandda geavaheapmái ja
sámegiela resursaguovddáža ásaheapmái.