21.2.8 Ođđa minerálaláhka
Oažžut áigái
ođđa minerálalága
lea oassin ráđđehusa
doaibmilis ealáhus- ja guovllupolitihkkii,
mas láhčit
dili árvoháhkamii
mii lea guovllu iežas báikkálaš resurssaid
vuođul, nu ahte šaddet
bargosajit doppe gos olbmot ásset.
Ođđa
láhka lea dehálaš láhčit
dili nu ahte riikka minerálariggodagat dohkálaččat
hálddašuvvojit servodaga
ektui. Ođđa
lágat fertejit servodaga
ektui doarvái dárkkistit
olles minerálasuorggi ja
mineráladoaimmain áimmahuššat
servodaga dárbbuid ja sámi
beroštumiid ja maiddái
ealáhusaid ja eanaeaiggádiid
beroštumiid.
Ráđđehus
dáhttu ahte ođđa
minerálaláhka
galgá leat veahkkin lasihit
mineráladoaimmaid davviguovlluinge,
ja láhka lea laktásuvvon ráđđehusa
davviguovllustrategiijii. Lea dehálaš ahte
eiseválddit lágaid
bokte ožžot
sadjái rámmaid
mat áimmahuššet sihke
ealáhusberoštumiid
ja sámi beroštumiid.
Dát sáhtášii bidjat
vuođu buori ealáhusovdánahttimii
daid guovlluide gos leat sámi beroštumit.
Lágat galget deavdit
Norgga álbmotriektegeatnegasvuođaid.
Dát vástida
daid nuppástusaide mat leat
jo čađahuvvon
gustojeaddji báktedoaibmaláhkii
Finnmárkui. Mineráladoaimmain
sajáiduvvon boazodoalloguovlluin áigu
ráđđehus
leat veahkkin láhčit
dili nu ahte boazodoallu ja minerálaiskkadeamit
sáhttet heivehit doaimmaset
nubbi nubbái. Ođđa lágas
galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid,
ealáhusa ja boazodili hovden-
ja hálddašanorgánain,
sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama.
Eiseválddit sáhttet
biehttalit mineráladoaimma
jus erenlossa sámi beroštumit
dan bearihit.
Sámedikki mielas dárbbašuvvo ođđa
minerálaláhka.
Go láhka sáhttá váikkuhit
sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu,
de berošta Sámediggi
das mo ođđa láhka
hábmejuvvo. Ealáhus-
ja gávpedepartemeanta čađaha ráđđádallamiid
Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin
nu go galgá stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanšiehtadusa mielde.
Maŋŋil
go ráđđádallamat
leat loahpahuvvon, áigu
departemeanta ovddidit láhkaevttohusa
Stuorradiggái.