8 Dearvvašvuođaáššit
9.1 Sámi álbmoga vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid vuođđu
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte álbmogis
galget leat ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusfáladagat
guđe gielalaš ja
kultuvrralaš duogáš dal leažžá.
Ráđđehus áigu
ovttasbargovugiid bokte gaskal Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ja Sámedikki
sihkkarastit ahte sámi perspektiiva
lea fárus go ovdánahttet dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii.
Go lea sáhka suohkansuorggis,
de áigu Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhit dutkama ja máhttoovddideami,
pedagogalaš gaskaomiid geavaheami,
ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovdánahttindoaimmaide
ja bearráigeahččometodihka
ovddideami. erenoamášdearvvašvuođabálvalusas áigu
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta vuhtiiváldit
sámi álbmoga
bálvalusfálaldagaid eaiggátstivrema
bokte. Guovllu dearvvašvuođaásahusat
galget ohcat ja oainnusin dahkat sámi
buhcciid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid go lea sáhka
heivehuvvon bálvalusain
plánemis, čielggadeamis
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.
Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbolašvuohta sihke sámegielas
ja sámekultuvrras. Sámi
guovddáš guovlluin
dáidet diet vejolašvuođat
leat buorit. Jus galgá leat
buorre kvalitehta bálvalusain, de
fertejit gávdnot bargit
geain lea gelbbolašvuohta
sámegielas ja sámi
kultuvrras. Jus sámi geavaheaddjit
galget beassat vásihit bálvalusain
leat kvalitehta, de lea buot eanemus dadjamuš das
ahte nagodit go háhkat doarvái
bargiid geain lea sámi giella-
ja kulturduogáš,
ja lea maid deaŧalaš addit
joatkkaoahpu eará bargiide.
Sámegiella ja oppalaš kultuvrralaš ja
historjjálaš perspektiivvas
ferte leat ollu eambbo sadji riikkaguovllu dearvvašvuođafágalaš vuođđooahpuin.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta lohká galgat
joatkit dálá kvohtaortnegiiguin
go váldet sisa studeanttaid
skuvllaide.
Suohkanat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat
galget fuolahit dárbbašlaš dulkaveahki
jus bargiin ii lea doarvái
giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Dulkonbálvalusat eai leat álo gávdnamis suohkandearvvašvuođabálvalusas, ovdamearkka
dihte fásta doaktáriin.
Geavaheddjiid iskkadeapmi maid Sámi
dearvvašvuođadutkanguovddáš lea dahkan čájeha
olbmuid leat duhtameahttumin dulkonbálvalusaiguin,
ja bohtosat deattuhit vel ahte dulkon lea heahtečoavddus. Jus
dearvvašvuođabargiin
ii leat doarvái giellaipmárdus,
de sáhttet šaddat
boasttu dikšumat eai ge várálaš dávddat
soaitte áiggemunis fuomášuvvot.
Guovllu dearvvašvuođaásahusaid
bargodokumeanttas 2008 hárrái
lea Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhan ahte sápmelaš buhcciid riekti
ja dárbbut oažžut
heivehuvvot bálvalusaid čohkkejuvvojit
ja oainnusin dahkkojuvvojit plánemis, čielggademiin ja
go mearrádusat mearriduvvojit.
Go galgá váldit
vuhtii sámi álbmoga bálvalusdárbbuid,
de lea deaŧalaš ahte
dearvvašvuođafitnodagat
leat mielde das ahte bargiin lea dárbbašlaš ipmárdus
sámi gielas ja kultuvrras.
Davvi Dearvvašvuohta RHF
muitala iežas juohke jahkásaš dieđáhusas
2007 hárrái Dearvvašvuođa
ja fuolahusdepartementii ahte sámi
dulkonbálvalus gávdno
ja ahte dan sáhttá atnit
go lea ain dárbu. Deaŧaleamos
hástalussan orrot leame
dat ahte ráhkadit buoret
rutiinnaid mat sihkkarastet fágaolbmuid
dovdat daid ortnegiid mat leat ja ahte fertejit leat buorit rutiinnat
dulkonbálvalusaid geavahettiin. Čuovvolan
dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii,
lea Davvi Dearvvašvuohta
RHF bivdán erenoamáš raporterema
dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide
2008 hárrái.
Departemeanta áigu guorahallat
movt dien dili sáhttá buoridit.
Ollu buhcciidáittardeaddjit
davimus fylkkain eai leat systemáhtalaččat
bidjan daid jearaldagaid sierra mat sámi álbmogis
leat leamaš boahtán.
Dalle go sámi olbmot leat
váldán
oktavuođa, de lea ovddemustá leamaš danne
go lea váilon dulkonbálvalus dearvvašvuođabálvalusas.
Fágabirrasat ja eiseválddit
leat Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža bokte,
mii lea Romssa universitehtas, ožžon
eambbo dieđuid sámi álbmoga
dearvvašvuođa-
ja eallindili birra. Dutkanbohtosat čájehit
dán rádjái
eanemustá ahte eai leat
namuhan veara erohusat dearvvašvuođadilis gaskal
sápmelaččaid
ja muđui dan álbmogis
mii orru sámi guovlluin. Sámi álbmot
ii leat nu duhtavaš dearvvašvuođabálvalusain
go muđui álbmot.
Jus leažžá nu
ahte dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusa ja
sámi geavaheddjiid gaskkas
lea heajos gielalaš ja kultuvrralaš gulahallan,
de eai ane sámit nu ollu ávkki dain
bálvalusain. Gielalaš boasttuipmárdusat
sáhttet dagahit stuora váttisvuođaid
dikšumis.
Govus 9.1 Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbolaš-vuohta
sihke sámegielas ja sámekultuvrras.
Gáldu: John-Marcus Kuhmunen
Departemeantta juolludeamit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaide sámi álbmogii
juolluduvvojit kapihttal 724 bokte. Jahkái
2008 lea biddjojuvvon 13 milj. ruvnno dasa ahte ain doalahit doaibmabijuid doaibmaplána
vuođul man namma lea » Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta». Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša
daid ruđaid mat leat doarjjaruhtan
earret eará Sámediggái
ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii.
Daidda ruđaide gullá maid
rádjesuohkaniid ovttasbargu
dain suohkaniin mat leat Davvi-Suomas, Finnmárkkus
ja Davvi-Romssas. Kapihttal 743 bokte lea juolluduvvon 27,5 milj.
ruvnno jahkái 2008 Sámi nationála
gelbbolašvuođaguovddážii
psyhkalaš dearv-vašvuođagáhttema
várás vai
besset bargat eambbo psyhkalaš dearvvašvuođain.
9.1.1 Láhkavuođđu
ja ovddasvástádusa juogadeapmi dearvvašvuođabálvalusas
Dearvvašvuođalágat
ráddjejit movt oktavuohta
galgá leat dearvvašvuođadoaimmaid,
bargiid ja dearvvašvuođageavaheddjiid
gaskkas. Buhcciid vuoigatvuođaid
ráddje ovddemustá buhcciidvuoigatvuođaláhka. Lágas
leat njuolggadusat movt oktavuohta galgá leat
buhcciid ja dearvvašvuođabálvalusa/dearvvašvuođabargiid
gaskkas ja dat čalmmustahttá buohcci
ja buohcci dárbbuid. Lága
ferte geahččat ovttas
eará lágaiguin
mat gusket dearvvašvuođabálvalussii,
nu go dearvvašvuođabargiid
lága, spesialista dearvvašvuođabálvaluslága,
suohkan dearvvašvuođabálvalus lága,
bátnedikšunbálvalus- lága
ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten
lága. Sámelágas
leat dasa lassin njuolggadusat mat
addet
Norgga sámi ál-bmogii
viiddiduvvon vuoigatvuođa
atnit sámegiela vai besset
fuolahit iežaset beroštumiid báikkálaš ja
guovllu dearvvašvuođa-
ja sosialásahusaid ektui.
Ovddasvástádusa
juohkin dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis čilge
geas lea ovddasvástádus
deavdit geavaheddjjiid vuoigatvuođaid
dan suorggis. 2002 rájes
lea ovddasvástádusa juohkin
Norgga álbmoga dearvvašvuođabálvalusas
na:
Stáhtaslea
ovddasvástádus
oaju máksimis, buohcciviesuin
ja eará spesialistadearvvaš-vuođabálvalusas (maiddái
psyhkalaš dearvvaš-vuođagáhttemis
ja spesialiserejuvvon gárrenvuođafuolahusas)
ja spesialiserejuvvon mánáid-suodjalusa
bálvalusain, ja maid stáhtalaš bearráigeahččandoaimmas.
Fylkkasuohkanislea ovddasvástádus bátnedikšunbálvalusas
ja bearašsuodjalusas.
Suohkaniinlea ovddasvástádus dábálašdoavttirbálvalusas, fysioterapiijabálvalusas,
jortamovrabálvalusas, dearvvašvuođastašuvnna-
ja skuvladearvvašvuođabálvalusas. Dikšun-
ja fuolahusbálvalusat lea vuosttaš dikšundássi
psyhkalaš dearvvašvuođabarggus, gárrenvuođa-suodjalusas
ja mánáidsuodjalusas,
ja das lea maid ovddasvástádus
eará sosialbálvalusain.
Suohkansuorggis lea iešheanalaš ovddasvástádus ovddidit
iežaset dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusa plánaid
mielde vai dat livččii
heivehuvvon guovllu sámi álbmogii.
9.1.2 Sámedikki rolla dearvvašvuođapolitihka hábmemis
Sámediggi lea stáhta
eiseválddiid guovddáš ságastallanbealli
go lea sáhka politihkkahábmemis
ja sin hárrái
geain lea ovddasvástádus bálvalusaid
fállat sámi álbmogii. Ráđđádallanšiehtadus gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki guoská maid
dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái.
Sámediggi evttoha sámi
birrasiin evttohasaid dearvvašvuođaásahusaid
stivrraide. Sámediggi iežas
rolla bokte dán suorggis
sáhttá dagahit ahte
guovllu dearvvašvuođaásahusat
fuolahit ovttasdássásaš ja olámuttot
spesialistadearvvašvuođabálvalusaid
sámi álbmogii.
Leat ásahan ovttasbargoorgána
gaskal Sámedikki ja guovllu dearv-vašvuođaásahusaid.
Davvi Dearvvašvuohta Finnmárkku Dearvvašvuođa
ja Sámedikki bokte lea eanemus
konkrehta ovttasbargu.
Iešguđetlágan
fága organisašuvnnat/ásahusat
bivdet maid Sámedikki nammadit áirasiid fágaráđiide,
stivrraide ja stivrajoavkkuid miellahttun mat galget ovddastit ja
vuhtii váldit sámi
beroštumiid. Nu leat dat áirasat
deaŧalaš eavttuidaddit ráđđehusa
dearvvašvuođa- ja
sosialpolitihkas.
Daid doarjjaruđaid bokte
maid juhket báikkálaš prošeavttaide
fylkkagielddain ja gielddain lea maid Sámedikkis váikkuhanvejolašvuohta dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusas sámi álbmogii.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid ožžon
measta 6 milj. ruvnno juohke jagi iežaset
dearvvašvuođa-
ja fuollasuorggi bargui. Daidda prošeaktaruđaide maid
Sámediggi lea juolludan
heivehit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii
lea duogážin NOUs
1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning.
NOU dagai oainnusin ahte sámi
dearvvašvuođa vuostáiváldiin
ja Norgga dearvvašvuođabálvalusas
ledje stuora hástalusat
go galge guđetguimmiideaset
ipmirdit. Dan barggu čuovvoledje
Stoltenberg I-ráđđehusa doaibmaplánas.
Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta.Dan doaibmaplána
mielde čuvvo prošeaktaruđat
maiguin sáhtte bidjat johtui
muhtin doaibmabijuid plánas. Sámediggi
lea mearridan njuolggadusaid prošeaktaruđaid
ektui ja daid njuolggadusaid mielde, de mearrida Sámediggeráđđi
juohke jagi makkár nannensurggiide bidjet
ruđaid. Go meannudit ohcamušaid,
de deattuhit nannet doaimmaid viidát
geográfalaččat
ja ahte galget doarjut iešguđet
fágasurggiid dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis. Juolluduvvon prošeaktaruđat
maŋemus jagiid leat čadnojuvvon
dakkár surggiide go:
áhpehisvuohta,
riegádahttin ja mánnaoažžun-fuolla.
Nuorat ja gárrenvuohta.
Dearvvašvuođabálvalusaid
heiveheapmi sámi álbmogii.
Dulkonbálvalusaid
ráhkadeapmi sámi álbmogii
mas deattuhuvvo dearvvašvuođabálvalus.
Boarásnuvvan ja
boarisvuođafuolla mas erenoamážit
gehččet demeansafuola.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa
11. čuoggá.
8.1 Sámi álbmoga vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid vuođđu
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte álbmogis
galget leat ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusfáladagat
guđe gielalaš ja
kultuvrralaš duogáš dal leažžá.
Ráđđehus áigu
ovttasbargovugiid bokte gaskal Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ja Sámedikki
sihkkarastit ahte sámi perspektiiva
lea fárus go ovdánahttet dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii.
Go lea sáhka suohkansuorggis,
de áigu Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhit dutkama ja máhttoovddideami,
pedagogalaš gaskaomiid geavaheami,
ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovdánahttindoaimmaide
ja bearráigeahččometodihka
ovddideami. erenoamášdearvvašvuođabálvalusas áigu
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta vuhtiiváldit
sámi álbmoga
bálvalusfálaldagaid eaiggátstivrema
bokte. Guovllu dearvvašvuođaásahusat
galget ohcat ja oainnusin dahkat sámi
buhcciid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid go lea sáhka
heivehuvvon bálvalusain
plánemis, čielggadeamis
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.
Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbolašvuohta sihke sámegielas
ja sámekultuvrras. Sámi
guovddáš guovlluin
dáidet diet vejolašvuođat
leat buorit. Jus galgá leat
buorre kvalitehta bálvalusain, de
fertejit gávdnot bargit
geain lea gelbbolašvuohta
sámegielas ja sámi
kultuvrras. Jus sámi geavaheaddjit
galget beassat vásihit bálvalusain
leat kvalitehta, de lea buot eanemus dadjamuš das
ahte nagodit go háhkat doarvái
bargiid geain lea sámi giella-
ja kulturduogáš,
ja lea maid deaŧalaš addit
joatkkaoahpu eará bargiide.
Sámegiella ja oppalaš kultuvrralaš ja
historjjálaš perspektiivvas
ferte leat ollu eambbo sadji riikkaguovllu dearvvašvuođafágalaš vuođđooahpuin.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta lohká galgat
joatkit dálá kvohtaortnegiiguin
go váldet sisa studeanttaid
skuvllaide.
Suohkanat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat
galget fuolahit dárbbašlaš dulkaveahki
jus bargiin ii lea doarvái
giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Dulkonbálvalusat eai leat álo gávdnamis suohkandearvvašvuođabálvalusas, ovdamearkka
dihte fásta doaktáriin.
Geavaheddjiid iskkadeapmi maid Sámi
dearvvašvuođadutkanguovddáš lea dahkan čájeha
olbmuid leat duhtameahttumin dulkonbálvalusaiguin,
ja bohtosat deattuhit vel ahte dulkon lea heahtečoavddus. Jus
dearvvašvuođabargiin
ii leat doarvái giellaipmárdus,
de sáhttet šaddat
boasttu dikšumat eai ge várálaš dávddat
soaitte áiggemunis fuomášuvvot.
Guovllu dearvvašvuođaásahusaid
bargodokumeanttas 2008 hárrái
lea Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhan ahte sápmelaš buhcciid riekti
ja dárbbut oažžut
heivehuvvot bálvalusaid čohkkejuvvojit
ja oainnusin dahkkojuvvojit plánemis, čielggademiin ja
go mearrádusat mearriduvvojit.
Go galgá váldit
vuhtii sámi álbmoga bálvalusdárbbuid,
de lea deaŧalaš ahte
dearvvašvuođafitnodagat
leat mielde das ahte bargiin lea dárbbašlaš ipmárdus
sámi gielas ja kultuvrras.
Davvi Dearvvašvuohta RHF
muitala iežas juohke jahkásaš dieđáhusas
2007 hárrái Dearvvašvuođa
ja fuolahusdepartementii ahte sámi
dulkonbálvalus gávdno
ja ahte dan sáhttá atnit
go lea ain dárbu. Deaŧaleamos
hástalussan orrot leame
dat ahte ráhkadit buoret
rutiinnaid mat sihkkarastet fágaolbmuid
dovdat daid ortnegiid mat leat ja ahte fertejit leat buorit rutiinnat
dulkonbálvalusaid geavahettiin. Čuovvolan
dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii,
lea Davvi Dearvvašvuohta
RHF bivdán erenoamáš raporterema
dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide
2008 hárrái.
Departemeanta áigu guorahallat
movt dien dili sáhttá buoridit.
Ollu buhcciidáittardeaddjit
davimus fylkkain eai leat systemáhtalaččat
bidjan daid jearaldagaid sierra mat sámi álbmogis
leat leamaš boahtán.
Dalle go sámi olbmot leat
váldán
oktavuođa, de lea ovddemustá leamaš danne
go lea váilon dulkonbálvalus dearvvašvuođabálvalusas.
Fágabirrasat ja eiseválddit
leat Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža bokte,
mii lea Romssa universitehtas, ožžon
eambbo dieđuid sámi álbmoga
dearvvašvuođa-
ja eallindili birra. Dutkanbohtosat čájehit
dán rádjái
eanemustá ahte eai leat
namuhan veara erohusat dearvvašvuođadilis gaskal
sápmelaččaid
ja muđui dan álbmogis
mii orru sámi guovlluin. Sámi álbmot
ii leat nu duhtavaš dearvvašvuođabálvalusain
go muđui álbmot.
Jus leažžá nu
ahte dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusa ja
sámi geavaheddjiid gaskkas
lea heajos gielalaš ja kultuvrralaš gulahallan,
de eai ane sámit nu ollu ávkki dain
bálvalusain. Gielalaš boasttuipmárdusat
sáhttet dagahit stuora váttisvuođaid
dikšumis.
Govus 9.1 Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbolaš-vuohta
sihke sámegielas ja sámekultuvrras.
Gáldu: John-Marcus Kuhmunen
Departemeantta juolludeamit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaide sámi álbmogii
juolluduvvojit kapihttal 724 bokte. Jahkái
2008 lea biddjojuvvon 13 milj. ruvnno dasa ahte ain doalahit doaibmabijuid doaibmaplána
vuođul man namma lea » Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta». Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša
daid ruđaid mat leat doarjjaruhtan
earret eará Sámediggái
ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii.
Daidda ruđaide gullá maid
rádjesuohkaniid ovttasbargu
dain suohkaniin mat leat Davvi-Suomas, Finnmárkkus
ja Davvi-Romssas. Kapihttal 743 bokte lea juolluduvvon 27,5 milj.
ruvnno jahkái 2008 Sámi nationála
gelbbolašvuođaguovddážii
psyhkalaš dearv-vašvuođagáhttema
várás vai
besset bargat eambbo psyhkalaš dearvvašvuođain.
8.1.1 Láhkavuođđu
ja ovddasvástádusa juogadeapmi dearvvašvuođabálvalusas
Dearvvašvuođalágat
ráddjejit movt oktavuohta
galgá leat dearvvašvuođadoaimmaid,
bargiid ja dearvvašvuođageavaheddjiid
gaskkas. Buhcciid vuoigatvuođaid
ráddje ovddemustá buhcciidvuoigatvuođaláhka. Lágas
leat njuolggadusat movt oktavuohta galgá leat
buhcciid ja dearvvašvuođabálvalusa/dearvvašvuođabargiid
gaskkas ja dat čalmmustahttá buohcci
ja buohcci dárbbuid. Lága
ferte geahččat ovttas
eará lágaiguin
mat gusket dearvvašvuođabálvalussii,
nu go dearvvašvuođabargiid
lága, spesialista dearvvašvuođabálvaluslága,
suohkan dearvvašvuođabálvalus lága,
bátnedikšunbálvalus- lága
ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten
lága. Sámelágas
leat dasa lassin njuolggadusat mat
addet
Norgga sámi ál-bmogii
viiddiduvvon vuoigatvuođa
atnit sámegiela vai besset
fuolahit iežaset beroštumiid báikkálaš ja
guovllu dearvvašvuođa-
ja sosialásahusaid ektui.
Ovddasvástádusa
juohkin dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis čilge
geas lea ovddasvástádus
deavdit geavaheddjjiid vuoigatvuođaid
dan suorggis. 2002 rájes
lea ovddasvástádusa juohkin
Norgga álbmoga dearvvašvuođabálvalusas
na:
Stáhtaslea
ovddasvástádus
oaju máksimis, buohcciviesuin
ja eará spesialistadearvvaš-vuođabálvalusas (maiddái
psyhkalaš dearvvaš-vuođagáhttemis
ja spesialiserejuvvon gárrenvuođafuolahusas)
ja spesialiserejuvvon mánáid-suodjalusa
bálvalusain, ja maid stáhtalaš bearráigeahččandoaimmas.
Fylkkasuohkanislea ovddasvástádus bátnedikšunbálvalusas
ja bearašsuodjalusas.
Suohkaniinlea ovddasvástádus dábálašdoavttirbálvalusas, fysioterapiijabálvalusas,
jortamovrabálvalusas, dearvvašvuođastašuvnna-
ja skuvladearvvašvuođabálvalusas. Dikšun-
ja fuolahusbálvalusat lea vuosttaš dikšundássi
psyhkalaš dearvvašvuođabarggus, gárrenvuođa-suodjalusas
ja mánáidsuodjalusas,
ja das lea maid ovddasvástádus
eará sosialbálvalusain.
Suohkansuorggis lea iešheanalaš ovddasvástádus ovddidit
iežaset dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusa plánaid
mielde vai dat livččii
heivehuvvon guovllu sámi álbmogii.
8.1.2 Sámedikki rolla dearvvašvuođapolitihka hábmemis
Sámediggi lea stáhta
eiseválddiid guovddáš ságastallanbealli
go lea sáhka politihkkahábmemis
ja sin hárrái
geain lea ovddasvástádus bálvalusaid
fállat sámi álbmogii. Ráđđádallanšiehtadus gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki guoská maid
dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái.
Sámediggi evttoha sámi
birrasiin evttohasaid dearvvašvuođaásahusaid
stivrraide. Sámediggi iežas
rolla bokte dán suorggis
sáhttá dagahit ahte
guovllu dearvvašvuođaásahusat
fuolahit ovttasdássásaš ja olámuttot
spesialistadearvvašvuođabálvalusaid
sámi álbmogii.
Leat ásahan ovttasbargoorgána
gaskal Sámedikki ja guovllu dearv-vašvuođaásahusaid.
Davvi Dearvvašvuohta Finnmárkku Dearvvašvuođa
ja Sámedikki bokte lea eanemus
konkrehta ovttasbargu.
Iešguđetlágan
fága organisašuvnnat/ásahusat
bivdet maid Sámedikki nammadit áirasiid fágaráđiide,
stivrraide ja stivrajoavkkuid miellahttun mat galget ovddastit ja
vuhtii váldit sámi
beroštumiid. Nu leat dat áirasat
deaŧalaš eavttuidaddit ráđđehusa
dearvvašvuođa- ja
sosialpolitihkas.
Daid doarjjaruđaid bokte
maid juhket báikkálaš prošeavttaide
fylkkagielddain ja gielddain lea maid Sámedikkis váikkuhanvejolašvuohta dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusas sámi álbmogii.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid ožžon
measta 6 milj. ruvnno juohke jagi iežaset
dearvvašvuođa-
ja fuollasuorggi bargui. Daidda prošeaktaruđaide maid
Sámediggi lea juolludan
heivehit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii
lea duogážin NOUs
1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning.
NOU dagai oainnusin ahte sámi
dearvvašvuođa vuostáiváldiin
ja Norgga dearvvašvuođabálvalusas
ledje stuora hástalusat
go galge guđetguimmiideaset
ipmirdit. Dan barggu čuovvoledje
Stoltenberg I-ráđđehusa doaibmaplánas.
Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta.Dan doaibmaplána
mielde čuvvo prošeaktaruđat
maiguin sáhtte bidjat johtui
muhtin doaibmabijuid plánas. Sámediggi
lea mearridan njuolggadusaid prošeaktaruđaid
ektui ja daid njuolggadusaid mielde, de mearrida Sámediggeráđđi
juohke jagi makkár nannensurggiide bidjet
ruđaid. Go meannudit ohcamušaid,
de deattuhit nannet doaimmaid viidát
geográfalaččat
ja ahte galget doarjut iešguđet
fágasurggiid dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis. Juolluduvvon prošeaktaruđat
maŋemus jagiid leat čadnojuvvon
dakkár surggiide go:
áhpehisvuohta,
riegádahttin ja mánnaoažžun-fuolla.
Nuorat ja gárrenvuohta.
Dearvvašvuođabálvalusaid
heiveheapmi sámi álbmogii.
Dulkonbálvalusaid
ráhkadeapmi sámi álbmogii
mas deattuhuvvo dearvvašvuođabálvalus.
Boarásnuvvan ja
boarisvuođafuolla mas erenoamážit
gehččet demeansafuola.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa
11. čuoggá.
8.2 Psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus
Psyhkalaš dearvvašvuođa
buoridanplána galgá ođastuvvot
ja dalle leat ásahuvvon
nationála gelbbolašvuođadoaimmat
sámi álbmoga
psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalussii. Gelbbolašvuođadoaimmat mánáid-
ja nuoraidpsykiatriijii lea ásahuvvon
Kárášjohkii
ja Leavnnja rávisolbmopsykiatriijii.
Dat leat organisatuvrralaččat čohkkejuvvon Sámi
nationála psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema
gelbbolašvuođaguovddážii
(SANKS). SANKS guovddážis lea
našuvnnalaš ovddasvástádus
leat fárus olaheame ovttadássásaš psyhkalaš dearvvašvuođa-suddjen fálaldaga
olles Norgga sámi álbmogii.
Sierra várrejuvvun juolludemiin ođastanplánas
lea leamaš stuora váikkuhus,
ja SANKS lea čatnan alcces nana
sámi fágabargoveaga.
SANKS dutkan, bagadallan ja klinihkalaš doaimmat
leat ovdánahttojuvvome.
SANKS lea Leavnnjas ja dat lea rávis-olbmuid
psykiátralaš jándorfálaldaga
bokte ásahan ovttasbarggu
suohkaniiguin. Das galget bargat ovttas bagadallama ektui ja doallat
ovttasbargo-čoahkkimiid
mat dagahit suohkana dearvvaš-vuođabálvalusa
gearggusin váldit vuostá daid
buhcciid geat leat beassan ruoktot. Ain lea hástalussan
oainnusin dahkat dan doaimma mii lea SANKS:s regiunála
dearvvašvuođafitnodaga siskkobealde
ja maid iežaset suohkaniid
ektui ja eará guovlluid
ektui, vai gelbbolašvuohta
boađášii
eambbo geavaheddjiide ávkin.
8.2.1 Doaibmabijut maiguin eastadit mánáid
ja nuoraid seksuála illásteami
Sámi servodat lea maŋimus
jagiid vásihan ahte veagalváldináššit
leat ožžon
ollu beroštumi preassas. Seksuála
veagalváldin mánáid vuostá dáhpáhuvvá máŋgga
báikkis, ii ge dat leat
erenoa-máš sámi
iđa. Go barget mánáid
seksuála veagalváldima vuosttaldemiin
sámi gilážiin,
de dalle ferte leat gelbbolašvuohta
sámi kultuvrras lassin dasa
ahte lea gelbbolašvuohta oppalaččat
seksuála veagalváldima
birra.
SANK ásahii 2007:s fágajoavkku Guovdageain-nu
suohkanii ja mas leat guokte psykologa. Dat guovttos leaba olles
2007:s fállan klinihkalaš bálvalusaid
mat leat jurddašuvvon daid
suohkana mánáide
ja nuoraide geat leat vásihan
seksuála veagalváldima.
Das leat deattuhan oahpahusa skuvllas, joavkočoahkkimiid
nuoraiguin ja čoahkkimiid
váhnemiiguin. Suohkanii
leat ásahan telefonbálvalusa.
Ja veagalváldiide maid leat
fállan veahki. Sullasaš doaibmabijuid
leat dál ásaheame
Divttas-vuona suohkanii daid vásáhusaid
vuođul maid Guovdageainnus
leat vásihan.
9.2 Psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus
Psyhkalaš dearvvašvuođa
buoridanplána galgá ođastuvvot
ja dalle leat ásahuvvon
nationála gelbbolašvuođadoaimmat
sámi álbmoga
psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalussii. Gelbbolašvuođadoaimmat mánáid-
ja nuoraidpsykiatriijii lea ásahuvvon
Kárášjohkii
ja Leavnnja rávisolbmopsykiatriijii.
Dat leat organisatuvrralaččat čohkkejuvvon Sámi
nationála psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema
gelbbolašvuođaguovddážii
(SANKS). SANKS guovddážis lea
našuvnnalaš ovddasvástádus
leat fárus olaheame ovttadássásaš psyhkalaš dearvvašvuođa-suddjen fálaldaga
olles Norgga sámi álbmogii.
Sierra várrejuvvun juolludemiin ođastanplánas
lea leamaš stuora váikkuhus,
ja SANKS lea čatnan alcces nana
sámi fágabargoveaga.
SANKS dutkan, bagadallan ja klinihkalaš doaimmat
leat ovdánahttojuvvome.
SANKS lea Leavnnjas ja dat lea rávis-olbmuid
psykiátralaš jándorfálaldaga
bokte ásahan ovttasbarggu
suohkaniiguin. Das galget bargat ovttas bagadallama ektui ja doallat
ovttasbargo-čoahkkimiid
mat dagahit suohkana dearvvaš-vuođabálvalusa
gearggusin váldit vuostá daid
buhcciid geat leat beassan ruoktot. Ain lea hástalussan
oainnusin dahkat dan doaimma mii lea SANKS:s regiunála
dearvvašvuođafitnodaga siskkobealde
ja maid iežaset suohkaniid
ektui ja eará guovlluid
ektui, vai gelbbolašvuohta
boađášii
eambbo geavaheddjiide ávkin.
9.2.1 Doaibmabijut maiguin eastadit mánáid
ja nuoraid seksuála illásteami
Sámi servodat lea maŋimus
jagiid vásihan ahte veagalváldináššit
leat ožžon
ollu beroštumi preassas. Seksuála
veagalváldin mánáid vuostá dáhpáhuvvá máŋgga
báikkis, ii ge dat leat
erenoa-máš sámi
iđa. Go barget mánáid
seksuála veagalváldima vuosttaldemiin
sámi gilážiin,
de dalle ferte leat gelbbolašvuohta
sámi kultuvrras lassin dasa
ahte lea gelbbolašvuohta oppalaččat
seksuála veagalváldima
birra.
SANK ásahii 2007:s fágajoavkku Guovdageain-nu
suohkanii ja mas leat guokte psykologa. Dat guovttos leaba olles
2007:s fállan klinihkalaš bálvalusaid
mat leat jurddašuvvon daid
suohkana mánáide
ja nuoraide geat leat vásihan
seksuála veagalváldima.
Das leat deattuhan oahpahusa skuvllas, joavkočoahkkimiid
nuoraiguin ja čoahkkimiid
váhnemiiguin. Suohkanii
leat ásahan telefonbálvalusa.
Ja veagalváldiide maid leat
fállan veahki. Sullasaš doaibmabijuid
leat dál ásaheame
Divttas-vuona suohkanii daid vásáhusaid
vuođul maid Guovdageainnus
leat vásihan.
9.3 Somáhtalaš spesialistadearvvašvuođabálvalus
Spesialistadoavtterguovddáš Kárášjogas
lea ásahuvvon danne vai
bálvala sámi álbmoga dainna
gelbbolašvuođain
mii sis lea sámegielas ja
kultuvrras. Guovddážis
lea álggu rájes leamaš fálaldat
sismedisiinnas, beallje-njunne-čotta
dálkkodeamis ja revmatologiijas.
Guovddážis
lea maid fálaldat ortopediijas
ja kirurgiijas ja liikkeváttuin. Guovddážis
lea suojusgovvaossodat, varralaboratoria ja gullanguovddáš.
8.3 Somáhtalaš spesialistadearvvašvuođabálvalus
Spesialistadoavtterguovddáš Kárášjogas
lea ásahuvvon danne vai
bálvala sámi álbmoga dainna
gelbbolašvuođain
mii sis lea sámegielas ja
kultuvrras. Guovddážis
lea álggu rájes leamaš fálaldat
sismedisiinnas, beallje-njunne-čotta
dálkkodeamis ja revmatologiijas.
Guovddážis
lea maid fálaldat ortopediijas
ja kirurgiijas ja liikkeváttuin. Guovddážis
lea suojusgovvaossodat, varralaboratoria ja gullanguovddáš.
8.4 Habiliteren ja rehabiliteren
Soria Moria-julggaštusas
lea celkojuvvon ahte rehabiliteren ja lášmmohallan galgá sihkkarastojuvvot
buohkaide geat dan dárbbašit
maŋŋil
buozalmasvuođa dahje roasmmohuvvama. Ráđđehus áigu
maid bargat dan ala ahte mánát
geat leat doaibmaváillagat
dahje geain lea bistevaš dávda,
galget oažžut
buori ja fágaidgaskasaš habiliterenfálaldaga. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan Nationála
strategiija habiliteremii ja rehabiliteremii oktanaga Sd.prp. nr. 1 (2007 – 2008).
Strategiijas lea čállojuvvon fálaldagaid
birra mat leat sámi álbmogii.
Ovttaskas olbmo riekti rehabiliteremii lea dál
sihkkarastojuvvon lágaid
bokte, sihke suohkandearvvašvuođabálvalusálága
bokte ja erenoamáš-dearvvašvuođabálvaluslága bokte.
Sámi álbmogii
galget fállojuvvot habiliteren-
ja rehabiliterenbálvalusat dábálaš bálvalusfáladaga siskkobealde.
Hástalus lea hukset sámi giellamáhtu
ja kulturipmárdusa doppe gos
lea dárbu. Diekkár
ipmárdusa nannendoaimmat
leat ain dárbbašlaččat.
Dakkár olbmot geain lea
kognitiiva váili buozalmasvuođa
dahje roasmmohuvvama dihte, dárbbašit
erenoa-mážit dakkár
rehabiliterenbálvalusa gos
giella- ja kulturipmárdus
lea vuođđun ovttasdoaibmamii.
Dearvvašvuođaguovddáš Sonjatun
Ráissas lea earret eará stáhtalaš erenoamášpedagogalaš rehabiliterenbáiki
dakkár buhcciide geain lea
afasiija dahje geain leat jietnaváttut.
Dat guovddáš lea
maid oassin Davvi- Norgga Universitehtabuohcciviesu HF erenoamášdearvvašvuođa bálvalusas.
Dearvvaš-vuođadirektoráhtta
ruhtada ovtta sámegielat
logopeda virggi dan guovddážis prošeaktaruđaid
bokte juohke jagi vai sihkkarastet ahte sámegielat
ol-bmuiguin deaivvadit dakkárat
geain lea giella- ja kulturipmárdus.
Dearvvašvuođadirektoráhtta
bargá maid nationála fágalaš eastadan-,
dikšun- ja vuoiŋŋaščaskkástaga
rehabiliteren njuolggadusaiguin. Dan barggus árvvoštallet
ahte lea go dárbu erenoamáš doaimmaide
go galgá implementeret njuolggadusaid
dakkár álbmogii
mas kultuvra ja giella sáhttet
dagahit heđuštemiid.
Boksa 9.1 Sámi máilmmiipmárdus
ja kulturipmárdus dikšun-
ja fuolahusbálvalusas
Govus 9.2 Omasvuona suohkan Romssa fylkkas
Omasvuona suohkanis čađahuvvui áigodagas
2003 – 2006 Sámedikki vehkiin
prošeakta mas lei ulbmil
implementeret mearrasámi
ja kveana eallinipmárdusa
ja árbevieru dábálaš dikšun-
ja fuolahusbálvalussii.
Deaŧálaš oasit
dan barggus leat ásahit
dakkár barggu mas lea systemáhtalaš máhttoovdánahttin,
dokumentašuvdna ja johtui
bidjan dan eallinmáhtus
mii lea geavaheddjiin, lagaš olbmuin
ja bargiin. Ja lea maid deaŧálaš ahte báikkálaš birrasa árvvut
ja árbevierut čalmmustahttojuvvojit.
Diet bargu lea dagahan ahte bargiin, geavaheddjin ja lagaš olbmuin
lea mokta ja beroštupmi.
Kulturipmárdus ja doaibmabijut
leat dál čállojuvvon
buot ossodaga jahkerapporttaide ja doaibmaplánaide.
Muđui de lea dat dakkár
fáddá masa
bargit áinnas válljejit
iežaset čiekŋudit
lasse- ja joatkkaoahpus. Buot individuálaplánaid
bálvalusas lea sierra kulturoassi.
Bálvalussii gullet buohcciviesut, ruovttubálvalus,
psyhkalaš dearvvašvuohta,
doai-bmavádjit
ja bargohárjehus buot joavkkuide
ja dat fátmmasta juohke
agi olbmuid.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan 2007:s oasseplána
Fuolahusplánii 2015; Demeansaplána
2015 – Buorre beaivi. Plána
ráhkadedje Raportta IS-1486
vuođul «Muittoheapmi,
muhto ii vajálduvvon» Dearvvašvuođadirektoráhtas,
ja mas bohtet ovdan hástalusat, dárbbut
ja ávžžuhuvvon
nannensuorggit ee. sámi álbmogii».
Go olbmui boahtá demeansa,
de sáhttá son massit
iežas nuppi giela, ja sápmelaččaide
sáhttá dat dagahit
ahte dárogielmáhttu jávká ja
de sáhttet gulahallanváttisvuođat šaddat.
Departemeanta oaidná dárbbu ásahit
sámi demeansaguovddáža
mii sáhttá leat
veahkkin čielggadanbargguin
ja demeanssa fuomášeamis
ja mii sáhttá leat
veahkkin johtti rávvagiiguin
ja bagadallamiin.
9.4 Habiliteren ja rehabiliteren
Soria Moria-julggaštusas
lea celkojuvvon ahte rehabiliteren ja lášmmohallan galgá sihkkarastojuvvot
buohkaide geat dan dárbbašit
maŋŋil
buozalmasvuođa dahje roasmmohuvvama. Ráđđehus áigu
maid bargat dan ala ahte mánát
geat leat doaibmaváillagat
dahje geain lea bistevaš dávda,
galget oažžut
buori ja fágaidgaskasaš habiliterenfálaldaga. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan Nationála
strategiija habiliteremii ja rehabiliteremii oktanaga Sd.prp. nr. 1 (2007 – 2008).
Strategiijas lea čállojuvvon fálaldagaid
birra mat leat sámi álbmogii.
Ovttaskas olbmo riekti rehabiliteremii lea dál
sihkkarastojuvvon lágaid
bokte, sihke suohkandearvvašvuođabálvalusálága
bokte ja erenoamáš-dearvvašvuođabálvaluslága bokte.
Sámi álbmogii
galget fállojuvvot habiliteren-
ja rehabiliterenbálvalusat dábálaš bálvalusfáladaga siskkobealde.
Hástalus lea hukset sámi giellamáhtu
ja kulturipmárdusa doppe gos
lea dárbu. Diekkár
ipmárdusa nannendoaimmat
leat ain dárbbašlaččat.
Dakkár olbmot geain lea
kognitiiva váili buozalmasvuođa
dahje roasmmohuvvama dihte, dárbbašit
erenoa-mážit dakkár
rehabiliterenbálvalusa gos
giella- ja kulturipmárdus
lea vuođđun ovttasdoaibmamii.
Dearvvašvuođaguovddáš Sonjatun
Ráissas lea earret eará stáhtalaš erenoamášpedagogalaš rehabiliterenbáiki
dakkár buhcciide geain lea
afasiija dahje geain leat jietnaváttut.
Dat guovddáš lea
maid oassin Davvi- Norgga Universitehtabuohcciviesu HF erenoamášdearvvašvuođa bálvalusas.
Dearvvaš-vuođadirektoráhtta
ruhtada ovtta sámegielat
logopeda virggi dan guovddážis prošeaktaruđaid
bokte juohke jagi vai sihkkarastet ahte sámegielat
ol-bmuiguin deaivvadit dakkárat
geain lea giella- ja kulturipmárdus.
Dearvvašvuođadirektoráhtta
bargá maid nationála fágalaš eastadan-,
dikšun- ja vuoiŋŋaščaskkástaga
rehabiliteren njuolggadusaiguin. Dan barggus árvvoštallet
ahte lea go dárbu erenoamáš doaimmaide
go galgá implementeret njuolggadusaid
dakkár álbmogii
mas kultuvra ja giella sáhttet
dagahit heđuštemiid.
Boksa 9.1 Sámi máilmmiipmárdus
ja kulturipmárdus dikšun-
ja fuolahusbálvalusas
Govus 9.2 Omasvuona suohkan Romssa fylkkas
Omasvuona suohkanis čađahuvvui áigodagas
2003 – 2006 Sámedikki vehkiin
prošeakta mas lei ulbmil
implementeret mearrasámi
ja kveana eallinipmárdusa
ja árbevieru dábálaš dikšun-
ja fuolahusbálvalussii.
Deaŧálaš oasit
dan barggus leat ásahit
dakkár barggu mas lea systemáhtalaš máhttoovdánahttin,
dokumentašuvdna ja johtui
bidjan dan eallinmáhtus
mii lea geavaheddjiin, lagaš olbmuin
ja bargiin. Ja lea maid deaŧálaš ahte báikkálaš birrasa árvvut
ja árbevierut čalmmustahttojuvvojit.
Diet bargu lea dagahan ahte bargiin, geavaheddjin ja lagaš olbmuin
lea mokta ja beroštupmi.
Kulturipmárdus ja doaibmabijut
leat dál čállojuvvon
buot ossodaga jahkerapporttaide ja doaibmaplánaide.
Muđui de lea dat dakkár
fáddá masa
bargit áinnas válljejit
iežaset čiekŋudit
lasse- ja joatkkaoahpus. Buot individuálaplánaid
bálvalusas lea sierra kulturoassi.
Bálvalussii gullet buohcciviesut, ruovttubálvalus,
psyhkalaš dearvvašvuohta,
doai-bmavádjit
ja bargohárjehus buot joavkkuide
ja dat fátmmasta juohke
agi olbmuid.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan 2007:s oasseplána
Fuolahusplánii 2015; Demeansaplána
2015 – Buorre beaivi. Plána
ráhkadedje Raportta IS-1486
vuođul «Muittoheapmi,
muhto ii vajálduvvon» Dearvvašvuođadirektoráhtas,
ja mas bohtet ovdan hástalusat, dárbbut
ja ávžžuhuvvon
nannensuorggit ee. sámi álbmogii».
Go olbmui boahtá demeansa,
de sáhttá son massit
iežas nuppi giela, ja sápmelaččaide
sáhttá dat dagahit
ahte dárogielmáhttu jávká ja
de sáhttet gulahallanváttisvuođat šaddat.
Departemeanta oaidná dárbbu ásahit
sámi demeansaguovddáža
mii sáhttá leat
veahkkin čielggadanbargguin
ja demeanssa fuomášeamis
ja mii sáhttá leat
veahkkin johtti rávvagiiguin
ja bagadallamiin.
9.5 Diehtojuohkin borasdávdabuhcciide
Dál fállá Norgga
borasdávdasearvi sámi
buhcciide váldit oktavuođa «Kreftlinjen» nammasaš linnjái
mas sámegielat borasdávdabuohccidivššár
lea olámuttos elektruvnnalaš poastta
bokte ja maid telefuvnna bokte oktii vahkkui. Giđđat
2007 almmuhuvvui gihpa borasdávdda
birra sámegillii. Lea dárbu
nannet diekkár diehtojuohkima
ain eambbo.
8.5 Diehtojuohkin borasdávdabuhcciide
Dál fállá Norgga
borasdávdasearvi sámi
buhcciide váldit oktavuođa «Kreftlinjen» nammasaš linnjái
mas sámegielat borasdávdabuohccidivššár
lea olámuttos elektruvnnalaš poastta
bokte ja maid telefuvnna bokte oktii vahkkui. Giđđat
2007 almmuhuvvui gihpa borasdávdda
birra sámegillii. Lea dárbu
nannet diekkár diehtojuohkima
ain eambbo.
8.6 Gárrendilli
«Nuorra davvin» iskkadeami oktavuođas čájehii
raporta ahte «Nuorra Sámis» (2003)
iešdieđihuvvon
alkohol- ja narkotihkkaatnin sámi
nuoraid gaskkas lea unnit go muđui álbmogis,
ja buot unnimus Sis-Finnmárkkus.
Dat leat miellagiddevaš dieđut
mat sáhttet leat fárus jávkadeame
daid gáttuid mat dáidet leat
ja mat leat juste nuppe ládje.
Raportta bohtosiid gánnáha
atnit muittus, ja fertešii
maid guorahallat daid dárkileappot
go viidáseappot galget bargat
eastadanbargguin.
Eastadandoaimmat fertejit leat eambbo ulbmiliid guvlui ja váldit
vuhtii ahte dain olbmuin geain lea sámi
duogáš soitet
leat eará dárbbut
go dáčča álbmogis,
ovdamearkka dihte jorgaleami dahje dulkoma dáfus.
Oppalaš vásáhusat
orrot leame dat ahte sámi buohccit
gárrenmirkoinstitušuvnnain orrot
jávohaga ja okto sajis danne
go leat vásihan fápmooktavuođaid
ja eaidadeami. Vai buorránivčče
daid sámi buhcciid dikšunbohtosat
geat lea institušuvnnain,
de áigu departemeanta ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
dearvvašvuođa-
ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár
fálaldaga mas lea mielde sámi
kultuvrralaš vásáhus,
gos árbevirolaš ealáhusaide čadnon fysalaš bargu
ja duodji sáhttá leat guovddážis.
9.6 Gárrendilli
«Nuorra davvin» iskkadeami oktavuođas čájehii
raporta ahte «Nuorra Sámis» (2003)
iešdieđihuvvon
alkohol- ja narkotihkkaatnin sámi
nuoraid gaskkas lea unnit go muđui álbmogis,
ja buot unnimus Sis-Finnmárkkus.
Dat leat miellagiddevaš dieđut
mat sáhttet leat fárus jávkadeame
daid gáttuid mat dáidet leat
ja mat leat juste nuppe ládje.
Raportta bohtosiid gánnáha
atnit muittus, ja fertešii
maid guorahallat daid dárkileappot
go viidáseappot galget bargat
eastadanbargguin.
Eastadandoaimmat fertejit leat eambbo ulbmiliid guvlui ja váldit
vuhtii ahte dain olbmuin geain lea sámi
duogáš soitet
leat eará dárbbut
go dáčča álbmogis,
ovdamearkka dihte jorgaleami dahje dulkoma dáfus.
Oppalaš vásáhusat
orrot leame dat ahte sámi buohccit
gárrenmirkoinstitušuvnnain orrot
jávohaga ja okto sajis danne
go leat vásihan fápmooktavuođaid
ja eaidadeami. Vai buorránivčče
daid sámi buhcciid dikšunbohtosat
geat lea institušuvnnain,
de áigu departemeanta ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
dearvvašvuođa-
ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár
fálaldaga mas lea mielde sámi
kultuvrralaš vásáhus,
gos árbevirolaš ealáhusaide čadnon fysalaš bargu
ja duodji sáhttá leat guovddážis.
9.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi
dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid
Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis
lea sihke epidemiologalaš ja
servodatdieđalaš gelbbolašvuohta,
ja dat sáhttá leat
mielde fuomášuhttime
sosiála erohusaid dearvvašvuođas
ja dearvvašvuođameannudeamis,
jus dat gávnojit, gaskal
dáčča
ja sámi álbmoga
ja maid siskkobealde sámi álbmoga.
Doaibmabijuid johtui bidjan vai šattašii
eambbo giellagelbbolašvuohta
ja kulturipmárdus lea mearrideaddjin
jus galget leat eambbo ovttalágan bohtosat
dearvvašvuođabálvalusas. Eallindillesuorggis
leat muđui stuora hástalusat
danne go máŋggas
heitet skuvllas ja leat barggu haga bistevaččat. Olbmo
oppalaš eallindilli mearkkaša
ollu jus galgá leat dearvvaš ja
nagodit eallima ja maid atnit daid ortnegiid mat leat ásahuvvon servodahkii.
Lea mearrideaddjin ahte ovttastuhttin gaskal iešguđet
NAV-etáhta osiid lihkostuvvá,
ja ahte go barget sámi geavaheddjiiguin
de váldet vuhtii sin kultuvrralaš vásáhusaid.
Soaitá leat dárbu
bidjat johtui eará doaimmaid
ja kursafálaldagaid go daid
mat leat unnit eanet ovttaiduhttojuvvon riikkadásis.
Jus dien galgá olahit, de
fertejit geavaheaddjit leat mielde das.
8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi
dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid
Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis
lea sihke epidemiologalaš ja
servodatdieđalaš gelbbolašvuohta,
ja dat sáhttá leat
mielde fuomášuhttime
sosiála erohusaid dearvvašvuođas
ja dearvvašvuođameannudeamis,
jus dat gávnojit, gaskal
dáčča
ja sámi álbmoga
ja maid siskkobealde sámi álbmoga.
Doaibmabijuid johtui bidjan vai šattašii
eambbo giellagelbbolašvuohta
ja kulturipmárdus lea mearrideaddjin
jus galget leat eambbo ovttalágan bohtosat
dearvvašvuođabálvalusas. Eallindillesuorggis
leat muđui stuora hástalusat
danne go máŋggas
heitet skuvllas ja leat barggu haga bistevaččat. Olbmo
oppalaš eallindilli mearkkaša
ollu jus galgá leat dearvvaš ja
nagodit eallima ja maid atnit daid ortnegiid mat leat ásahuvvon servodahkii.
Lea mearrideaddjin ahte ovttastuhttin gaskal iešguđet
NAV-etáhta osiid lihkostuvvá,
ja ahte go barget sámi geavaheddjiiguin
de váldet vuhtii sin kultuvrralaš vásáhusaid.
Soaitá leat dárbu
bidjat johtui eará doaimmaid
ja kursafálaldagaid go daid
mat leat unnit eanet ovttaiduhttojuvvon riikkadásis.
Jus dien galgá olahit, de
fertejit geavaheaddjit leat mielde das.
8.8 Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš
Dan rájes go guovddáš ásahuvvui
2001:s, de lea dat čađahan
muhtin ráje iskkademiid
mat gullet sámi álbmoga
dearvvašvuhtii ja eallindillái.
Deaŧaleamos iskkadeamit
leat:
Dearvvašvuođa-
ja eallindiliiskkadeapmi SAMINOR
álgoálbmotdutkan
polára guovlluin
Nuorat ja dearvvašvuohta
davvin
Kárten Davvi- Norgga dearvvašvuođa-
ja sosialbargiid gaskkas – gelbbolašvuohta
ja bálvalusfáladat
Guovddážis
lea buorre dilli bestema dáfus
danne go máŋggas
geat leat čađahan
doavttergráda hálidit joatkit
dutkin. Deavvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
ain doalahit ruhtadeami guovddážii
guhkitáiggi perspektiivvas.
Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema
ja dutkanaktivitehta guovddážis.
Ovddosguvlui de galget leat čuvvovaš dutkansuorggit
leat guovddážis:
Rastáčuohpahatguorahallan
dain bohtosiin mat ledje dearvvašvuođa-
ja eallindilleiskkadeamis SAMINORas ja maid čuovvolahttiniskkadeapmi mii sáhttá čájehit
rievdademiid mat áiggi mielde šaddet
eallinvuogis, eallindilis ja dearvvašvuođas.
Ráhkadit ovttasbarggu
riikkaidgaskasaš dutkamis
ee. álgoálbmotdutkama
polára guovlluin. Hálidit oassálastit «Survey
of living conditions in the Artic» – SliCA nammasaš doibmii. Diekkár
ovttasbargu dagahivččii eambbo
viiddis riikkaidgaskasaš beroštumi.
Biraslaš váttisvuođat
mat gusket dearvvašvuhtii
ja eallindillái. álggus
lea vuos sáhka birasnuoskkidemiin
sámi árbevirolaš biepmus;
bohccobierggus ja guolis. Hálidit čađahit
viidát medisiinnalaš ja
kultuvrralaš iskkadeami
das movt Tsjernobyl lihkohisvuohta váikkuhii oarjelsámiide
dan ovdalaš ovdaprošeavtta
vuođul mii čađahuvvui
2006:s.
Eambbo bargagoahtit ovttas Statistihkalaš Guovddášdoaimmahagain, Sámedikkiin
ja Sámi allaskuvllain Guovdageainnus.
Joatkit dutkama mii gullá iešsoardimii,
gárrendillái
ja psyhkalaš dearvvašvuhtii.
Bohtosat diein iskkademiin galget dađistaga almmuhuvvot.
9.8 Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš
Dan rájes go guovddáš ásahuvvui
2001:s, de lea dat čađahan
muhtin ráje iskkademiid
mat gullet sámi álbmoga
dearvvašvuhtii ja eallindillái.
Deaŧaleamos iskkadeamit
leat:
Dearvvašvuođa-
ja eallindiliiskkadeapmi SAMINOR
álgoálbmotdutkan
polára guovlluin
Nuorat ja dearvvašvuohta
davvin
Kárten Davvi- Norgga dearvvašvuođa-
ja sosialbargiid gaskkas – gelbbolašvuohta
ja bálvalusfáladat
Guovddážis
lea buorre dilli bestema dáfus
danne go máŋggas
geat leat čađahan
doavttergráda hálidit joatkit
dutkin. Deavvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
ain doalahit ruhtadeami guovddážii
guhkitáiggi perspektiivvas.
Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema
ja dutkanaktivitehta guovddážis.
Ovddosguvlui de galget leat čuvvovaš dutkansuorggit
leat guovddážis:
Rastáčuohpahatguorahallan
dain bohtosiin mat ledje dearvvašvuođa-
ja eallindilleiskkadeamis SAMINORas ja maid čuovvolahttiniskkadeapmi mii sáhttá čájehit
rievdademiid mat áiggi mielde šaddet
eallinvuogis, eallindilis ja dearvvašvuođas.
Ráhkadit ovttasbarggu
riikkaidgaskasaš dutkamis
ee. álgoálbmotdutkama
polára guovlluin. Hálidit oassálastit «Survey
of living conditions in the Artic» – SliCA nammasaš doibmii. Diekkár
ovttasbargu dagahivččii eambbo
viiddis riikkaidgaskasaš beroštumi.
Biraslaš váttisvuođat
mat gusket dearvvašvuhtii
ja eallindillái. álggus
lea vuos sáhka birasnuoskkidemiin
sámi árbevirolaš biepmus;
bohccobierggus ja guolis. Hálidit čađahit
viidát medisiinnalaš ja
kultuvrralaš iskkadeami
das movt Tsjernobyl lihkohisvuohta váikkuhii oarjelsámiide
dan ovdalaš ovdaprošeavtta
vuođul mii čađahuvvui
2006:s.
Eambbo bargagoahtit ovttas Statistihkalaš Guovddášdoaimmahagain, Sámedikkiin
ja Sámi allaskuvllain Guovdageainnus.
Joatkit dutkama mii gullá iešsoardimii,
gárrendillái
ja psyhkalaš dearvvašvuhtii.
Bohtosat diein iskkademiin galget dađistaga almmuhuvvot.
9.9 Bátnedearvvašvuohta
Sd.dieđ. nr. 35 (2006 – 2007
)Tilgjengelighet, kompetanse
og sosial utjevning – Framtidas tannhelsetjenester dieđáhusas
lea sámi álbmoga
bátnedearv-vašvuođabálvalusaid
birra čállojuvvon.
Finnmárkku fylkkagielddalaš bátnedearvvašvuođabálvalus
muitala ahte bátnedearvvašvuođadilli
sámi guovlluin lea váttis,
sihke mánáid
ja nuoraid gaskkas ja maiddái
rávesolbmuid gaskkas. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu čohkket
ain eambbo dieđuid sámi álbmoga
bátnedearvvašvuođa
birra.
Okta ágga lei váttisvuohta
háhkat bátnedoaktáriid
almmolaš virggiide Davvi-Norgii
ja dat dagahii ge ahte Stuoradiggi 2002s čuovvoli
evttohusa lasihit návcca oahpahit
bátnedoaktáriid.
Dat lasi-heapmi galggai leat dainna lágiin
ahte ásahit ođđa
oahpu Romsii. 2004s ásahuvvojedje
vuosttaš 12 lohkansaji. Romssa
bátnedoavttiroahppu lea
deattuhan ohppiin galgat leat viiddis hárjehallanáigi almmolaš bátnedikšunbálvalusas
oahpu vuolde.
Sisaváldinkapasitehta
lea dađistaga lassánan,
40 oahppi rádjái
juohke jagi 2007 čavčča
rájes. Go ođđa
bátnedoavttiroahppit váldojuvvojit
skuvllaide, de galgá 60
proseantta studeanttain leat eret Norgga golmma davimus fylkkas,
dan seammás go okta sadji
lea dollojuvvon sámegielat
studentii. Gaskaoapmin sihkkarastit spesialista bátne-doavttirbálvalusaid
leahkima olles Davvi-Norggas, de leat ásahan
regiunála odontologiija
gelbbolašvuođaguovddáža
Davvi-Norgga várás. Bátnedoavttiroahppu,
bátnedikšunoahppu
ja gelbbolašvuođaguovddáš lea
biddjojuvvon ođđa klinihkkavistái
maid Romssa fylkkasuohkan lea huksen. Dan vistti atnigohte geasset
2007s. Vurdojuvvo ahte ođđa
oahppu ja gelbbolašvuođaguovddáš galgá dagahit
sihke buoret rekruterema ja dássedis dili
Davvi-Nogga bátnedikšunbargiid dáfus,
eambbo dutkama ja fágaovdánahttima,
ja buoret kvalitehta bálvalusaide.
8.9 Bátnedearvvašvuohta
Sd.dieđ. nr. 35 (2006 – 2007
)Tilgjengelighet, kompetanse
og sosial utjevning – Framtidas tannhelsetjenester dieđáhusas
lea sámi álbmoga
bátnedearv-vašvuođabálvalusaid
birra čállojuvvon.
Finnmárkku fylkkagielddalaš bátnedearvvašvuođabálvalus
muitala ahte bátnedearvvašvuođadilli
sámi guovlluin lea váttis,
sihke mánáid
ja nuoraid gaskkas ja maiddái
rávesolbmuid gaskkas. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu čohkket
ain eambbo dieđuid sámi álbmoga
bátnedearvvašvuođa
birra.
Okta ágga lei váttisvuohta
háhkat bátnedoaktáriid
almmolaš virggiide Davvi-Norgii
ja dat dagahii ge ahte Stuoradiggi 2002s čuovvoli
evttohusa lasihit návcca oahpahit
bátnedoaktáriid.
Dat lasi-heapmi galggai leat dainna lágiin
ahte ásahit ođđa
oahpu Romsii. 2004s ásahuvvojedje
vuosttaš 12 lohkansaji. Romssa
bátnedoavttiroahppu lea
deattuhan ohppiin galgat leat viiddis hárjehallanáigi almmolaš bátnedikšunbálvalusas
oahpu vuolde.
Sisaváldinkapasitehta
lea dađistaga lassánan,
40 oahppi rádjái
juohke jagi 2007 čavčča
rájes. Go ođđa
bátnedoavttiroahppit váldojuvvojit
skuvllaide, de galgá 60
proseantta studeanttain leat eret Norgga golmma davimus fylkkas,
dan seammás go okta sadji
lea dollojuvvon sámegielat
studentii. Gaskaoapmin sihkkarastit spesialista bátne-doavttirbálvalusaid
leahkima olles Davvi-Norggas, de leat ásahan
regiunála odontologiija
gelbbolašvuođaguovddáža
Davvi-Norgga várás. Bátnedoavttiroahppu,
bátnedikšunoahppu
ja gelbbolašvuođaguovddáš lea
biddjojuvvon ođđa klinihkkavistái
maid Romssa fylkkasuohkan lea huksen. Dan vistti atnigohte geasset
2007s. Vurdojuvvo ahte ođđa
oahppu ja gelbbolašvuođaguovddáš galgá dagahit
sihke buoret rekruterema ja dássedis dili
Davvi-Nogga bátnedikšunbargiid dáfus,
eambbo dutkama ja fágaovdánahttima,
ja buoret kvalitehta bálvalusaide.
8.10 Sierra hástalusat julevsámi
ja oarjelsámi guovlluin
Julevsámi ja oarjelsámi
guovlluin lea sámi álbmot unnitlogus.
Leat dušše
moadde sámi bearraša
juohke suohkanis, dušše
muhtin sajiin leat eambbo. Bearrašat
leat čadnojuvvon oktii suohkanrájiid
badjel oktasaš kultuvrra
ja fierpmádaga bokte. Dain
guovlluin leat erenoamáš hástalusat
go galgá fuolahit ovttadássásaš fálaldaga sámi álbmogii.
Diet guoská sihke suohkanlaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaide,
bátnedearvvašvuođabálvalusaide
ja erenoamášdearvvašvuođabálvalusaide.
Departemeanta áigu ovttasráđiid
Sámedikkiin ja suohkaniiguin
maidda dat guoská guorahallat áigeguovdilis
doaibmabijuid mat sáhttet leat
mielde sihkkarastimis ovttadássásašvuođa
go lea sáhka oažžumis dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid. Snoasa
suohkan šattai oassin sámi
giellahálddašanguvlui
2008:s. Galgá láhčojuvvot
dilli nu ahte Snoasa suohkanis sáhttet
leat ráđđeaddi doaimmat
dearvvašvuođabálvalusaid
dáfus maiddái
guovllu eará suohkaniidda.
9.10 Sierra hástalusat julevsámi
ja oarjelsámi guovlluin
Julevsámi ja oarjelsámi
guovlluin lea sámi álbmot unnitlogus.
Leat dušše
moadde sámi bearraša
juohke suohkanis, dušše
muhtin sajiin leat eambbo. Bearrašat
leat čadnojuvvon oktii suohkanrájiid
badjel oktasaš kultuvrra
ja fierpmádaga bokte. Dain
guovlluin leat erenoamáš hástalusat
go galgá fuolahit ovttadássásaš fálaldaga sámi álbmogii.
Diet guoská sihke suohkanlaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaide,
bátnedearvvašvuođabálvalusaide
ja erenoamášdearvvašvuođabálvalusaide.
Departemeanta áigu ovttasráđiid
Sámedikkiin ja suohkaniiguin
maidda dat guoská guorahallat áigeguovdilis
doaibmabijuid mat sáhttet leat
mielde sihkkarastimis ovttadássásašvuođa
go lea sáhka oažžumis dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid. Snoasa
suohkan šattai oassin sámi
giellahálddašanguvlui
2008:s. Galgá láhčojuvvot
dilli nu ahte Snoasa suohkanis sáhttet
leat ráđđeaddi doaimmat
dearvvašvuođabálvalusaid
dáfus maiddái
guovllu eará suohkaniidda.
9.11 Strategiijat ja doaibmabijut
Bajimus stáhtalaš strategiija
lea jávkadit erohusaid dearvvašvuođabálvalusas
ja ahte olles álbmogis galget
leat dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusain seammadássásaš fálaldagat.
Jus dien galgá olahit sámi álbmogii,
de áigu Stáhta,
dutkama bokte ja dan bokte ahte háhká buoret
máhttovuođu
suoh-kanlaš bálvalusa
bargiide, ja dan bokte go eaiggádin
stivre spesialista dearvvašvuođabálvalusaid
leat fárus das ahte sámi álbmot livččii
eambbo duhtavaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaide. Čuvvovaš doaibmabijut
leat konkrehta gaskaoamit diekkár
strategiijas:
Suohkanat ja fylkkasuohkanat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Dearvvašvuođadirektoráhtain
ja fylkkamánniiguin nannet
neavva- ja bagadallanoasi suohkana ja fylkkasuohkana bálvalusaide
go lea sáhka fálaldagas
sámi álbmogii.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttas
Sámedikkiin árvvoštallat
movt sámi álbmoga
várás
dulkonbálvalus sáhttá šaddat
buoret dearvvašvuođabálvalusas.
Oassin oasseplánas
fuolahusplánii 2015 – De-meansaplána
2015 – «Buorre beaivi», de áigu Dearvvašvuođadirektoráhtta álggahit
dutkan- ja ovdánahttinprošeavttaid
iešguđet
geavaheaddjijoavkkuide, ja das leat oassin sii geain lea
demeansa ja geain lea sámi duogáš.
Buoridan dihte dikšunbohtosiid
sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain,
de áigu Dearvvaš-vuođa-
ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sámedikkiin
ja sámi dearvvašvuođa-
ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár
fálaldaga mas sámi
kultuvrralaš vásáhus
lea fárus.
Dearvvašvuođadirektoráhtta áigu
ráhkadit materiealla maid dearvvašvuođastašuvnnat
ja skuvlla dearvvašvuođabálvalusat
sáhttet atnit oassin buoridit
bátnedearvvašvuođa
sámi álbmogis.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit
lagabui movt sáhttá ovttadássásaš dearvvašvuođa-bálvalusaid
olahit julevsámi ja oarjelsámi
guovlluin.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
leat mielde ruhtadeame ovdánahttindoaimmaid
ja maid ruhtadeame ásahusaid
main lea sámi gelbbolašvuohta dearvvašvuođabálvalussuorggis.
erenoamážit
dakkár guovlluin gos sápmelaččat
leat unnitlogus soaitá leat áigeguovdil čatnat
doaimmaid sámi kulturguovddážiidda
nu go ovdamearkka dihte Várdobáikái Evenáššái.
Stáhta doaimmat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu nannet
sámi geavaheddjiid mieldedoaibmama
stáhtalaš bálvalusain.
Ovdamearkan dasa lea oassálastin
dearvvašvuođafitnodagaid
geavaheaddjiráđiide.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu movttidahttit
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža
ain eambbo dutkat áššiid
mat gusket sápmelaččaid
dearvvašvuhtii ja eallindillái.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta
dearvvašvuođabearráige-ahčuin
guorahallat man muddui bearráige-ahčču váldá vuhtii
sámi álbmoga dearv-vašvuođaveahkkerievtti
ja maid movt vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođa
veahkkái doahttaluvvo.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu oainnusin
dahkat regiunála dearvvašvuođaásahusaid
bargodokumeanttain dan ahte sámi
buhcciid vuoigatvuođat ja
dárbbut oažžut
heivehuvvon bálvalusaid fertejit čohkkejuvvot
ja oainnusin dahkkojuvvot plánemis, čielggademiin
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.
8.11 Strategiijat ja doaibmabijut
Bajimus stáhtalaš strategiija
lea jávkadit erohusaid dearvvašvuođabálvalusas
ja ahte olles álbmogis galget
leat dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusain seammadássásaš fálaldagat.
Jus dien galgá olahit sámi álbmogii,
de áigu Stáhta,
dutkama bokte ja dan bokte ahte háhká buoret
máhttovuođu
suoh-kanlaš bálvalusa
bargiide, ja dan bokte go eaiggádin
stivre spesialista dearvvašvuođabálvalusaid
leat fárus das ahte sámi álbmot livččii
eambbo duhtavaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaide. Čuvvovaš doaibmabijut
leat konkrehta gaskaoamit diekkár
strategiijas:
Suohkanat ja fylkkasuohkanat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Dearvvašvuođadirektoráhtain
ja fylkkamánniiguin nannet
neavva- ja bagadallanoasi suohkana ja fylkkasuohkana bálvalusaide
go lea sáhka fálaldagas
sámi álbmogii.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttas
Sámedikkiin árvvoštallat
movt sámi álbmoga
várás
dulkonbálvalus sáhttá šaddat
buoret dearvvašvuođabálvalusas.
Oassin oasseplánas
fuolahusplánii 2015 – De-meansaplána
2015 – «Buorre beaivi», de áigu Dearvvašvuođadirektoráhtta álggahit
dutkan- ja ovdánahttinprošeavttaid
iešguđet
geavaheaddjijoavkkuide, ja das leat oassin sii geain lea
demeansa ja geain lea sámi duogáš.
Buoridan dihte dikšunbohtosiid
sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain,
de áigu Dearvvaš-vuođa-
ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sámedikkiin
ja sámi dearvvašvuođa-
ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár
fálaldaga mas sámi
kultuvrralaš vásáhus
lea fárus.
Dearvvašvuođadirektoráhtta áigu
ráhkadit materiealla maid dearvvašvuođastašuvnnat
ja skuvlla dearvvašvuođabálvalusat
sáhttet atnit oassin buoridit
bátnedearvvašvuođa
sámi álbmogis.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit
lagabui movt sáhttá ovttadássásaš dearvvašvuođa-bálvalusaid
olahit julevsámi ja oarjelsámi
guovlluin.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu
leat mielde ruhtadeame ovdánahttindoaimmaid
ja maid ruhtadeame ásahusaid
main lea sámi gelbbolašvuohta dearvvašvuođabálvalussuorggis.
erenoamážit
dakkár guovlluin gos sápmelaččat
leat unnitlogus soaitá leat áigeguovdil čatnat
doaimmaid sámi kulturguovddážiidda
nu go ovdamearkka dihte Várdobáikái Evenáššái.
Stáhta doaimmat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu nannet
sámi geavaheddjiid mieldedoaibmama
stáhtalaš bálvalusain.
Ovdamearkan dasa lea oassálastin
dearvvašvuođafitnodagaid
geavaheaddjiráđiide.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu movttidahttit
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža
ain eambbo dutkat áššiid
mat gusket sápmelaččaid
dearvvašvuhtii ja eallindillái.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta
dearvvašvuođabearráige-ahčuin
guorahallat man muddui bearráige-ahčču váldá vuhtii
sámi álbmoga dearv-vašvuođaveahkkerievtti
ja maid movt vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođa
veahkkái doahttaluvvo.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta áigu oainnusin
dahkat regiunála dearvvašvuođaásahusaid
bargodokumeanttain dan ahte sámi
buhcciid vuoigatvuođat ja
dárbbut oažžut
heivehuvvon bálvalusaid fertejit čohkkejuvvot
ja oainnusin dahkkojuvvot plánemis, čielggademiin
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.