1.9 Ealáhusat
Sámediggi lea 2006s bargan
sámi ealáhusaid
rámmaeavttuid buoridemiin. Dat
ii leat dáhpáhuvvan
dušše váikkuhangaskaomiid
geavaheami bokte, muhto maiddái
njuolga oktavuođa bokte guovddáš eiseválddiiguin
main lea ovddasvástádus
ealáhuspolitihkalaš mearrádusain.
Dát maŋimuš guoská earenoamážit
boazodollui ja vuotnabivdui. Rámmaeavttuid
buorideapmi ealáhusovddideapmái
lea ollu oktavuođain seamma
deaŧalaš go
doarjaga addin ealáhusásahemiide.
Dát lea mávssolaš boahtteáiggi
buvttadanvuođu buorideapmái.
Sámi ovddidanfoandda
ruđaide lea stuorra jearaldat.
Dás ii leat oktavuohta dušše
doaibmaguovl-lu viiddideapmái
2004s, muhto maiddái dan beallái
ahte Sámediggi vuoruha smávvaásahemiid.
Dát mielddisbuktá ahte
Sámediggi ferte meannudit maiddái
ollu unnibuš áššiid.
Bajimuš doarjjamearri loktejuvvui
2004s, muhto ii mearriduvvon vuolimuš doarjjarádji.
Vuolimušráji bajidemiin
10 000 ruvdnui unniduvvošii
ohcamiid lohku.
Sámediggi lea ealáhusovddidan áŋgiruššamiinnis
vuoruhan gelbbolašvuođa
bajideami 2006s. Dađistaga
lea dárbu bajidit gelbbolašvuođa ásaheaddjiid
gaskkas – dát guoská erenoamážit sámi ásaheaddjiide.
Deanu joatkkaskuvlla olis lea čađahuvvon
fitnodatvuođđudanoahppu.
Lassin fitnodatvuođđudanohppui
lea stuorra dárbu earret
eará ekonomiija, rehketdoalu,
vuovdima ja márkanfievrrideami,
fierpmádathuksema ja oppalaš suorgemáhtolašvuođa
siskkobealde.
Sámediggi lea vuoruhan
barggu ahte ásahuvvojit
máhtolašvuhtii vuođđuduvvon
fitnodagat. Earret eará lea
Sis-Finnmárkku ovddidansearvi ožžon
1,5 miljon ruvnno doarjjan ovddidankapitálan
golmma jagi áigodagas, ja jahki
2006 lei maŋimuš jahki
goas searvi oaččui
dákkár
doarjaga. Muđui lea Sámediggi
addán doarjaga hutkkalaš guovddážiid ásaheapmái
ja ealáhusgárddiide sámi
guovlluin. Sámi ovddidanfoandda geográfalaš doaibmaguovlu
viidduduvvui dalle go SOF njuolggadusat maŋimuččat
rievdaduvvoje. Danne atná Sámediggi
dárbun lasihit ruđaid
mealgat eanet Sámi ovddidanfondii.
1.9.1 Duodji
Sámediggi lea ovttasráđiid
duodjeorganisašuvnnaiguin
2005s ráhkadan váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Juohke
jagi šiehtadallet duodjeorganisašuvnnat
ja Sámediggi jahkásaš ealáhusšiehtadusa. Šiehtadus
mearkkaša ahte duojáriin leat
vejolašvuođat
viidáset ovddidit ovttaskas
doaimmaset. Šiehtadus sáhttá maid
váikkuhit duodjeárbevieruid
goziheami ja bargosajiid háhkama
nuorra duodjeásaheaddjiide. Earret
eará leat várrejuvvon
ruđat doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda, investeremiidda,
ovddidandoaibmabijuide ja mearkadávvirhuksemii.
2006s leat sullii 50 duojára
deavdán eavttuid ja leat sáhttán
ohcat doaibmadoarjaga ja vejolaš čálgoortnegiid. Šiehtadusbealit
leat ovttaoaivilis ahte ásahit
duodjeregisttara, muhto Databearráigeahčču
ferte dohkkehit duodjeregisttara ásaheami
nu guhká go registtar vuođđuduvvo
etnálašvuhtii. Hástalussan
lea ásahit eaŋkalis vuogádaga
maid lea álki gieđahallat. Sihke
sii geat leat mielde vejolaš duodjeregisttaris
ja sii geat áigot ásahit
duodjeealáhusas lea vejolašvuohta
ohcat doarjaga investeremiidda ja eará ovddidandoaibmabijuide.
Dál lea álggahuvvon
duoji vuovdinorganisašuvnnaid
ja Duojáriid dálu evalueren. áigumuššan
lea earret eará árvvoštallat
dáid organisašuvnnaid
ovddideami ja makkár mearkkašupmi
dáin leat duojáriidda ja
báikegottii-de.
Duodjeealáhusa ekonomalaš dili
birra lea ráhkaduvvon raporta.
Go raporta ráhkaduvvo vuosttaš jagi,
de dasa ii gávdno makkárge
buohtastahttinvuođđu
ovddit jagiid ektui. Analysavuođđu
lea dahkkojuvvon 34 duojára vuođul.
88 % dáin
leat Guovdageainnus ja Kárášjogas,
ja 71 % leat nissonolbmot. Doaibmaboađus
(buhtadus bargui ja ieškapitálii) čájeha
ahte gaskamearri lea 37 138 ruvnno. Sámedikki
mihttomearri ahte láhčit
nannoseabbot ealáhuslaš duoji
ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa
duodjeealáhusas.
Duodjeealáhusas leat
ollu stuorra hástalusat
sihke mii guoská ođđa
márkaniid gávdnamii, gálvomearkahuksemii
ja gelbbolašvuođa
bajideapmái ekonomiijas ja
rehketdoalu fievrrideamis. Sámediggái lea
mearrideaddji deaŧalaš ahte váikkuhangaskaoamit
mat leat biddjojuvvon ealáhusšiehtadussii
geavahuvvojit iešbuvttaduvvon
duoji ovdánahttimii ja ahte
ruđat mannet ávkin
duojáriidda.
Boazudoalu ja duoji oahpahuskantuvrras Vuonnabađas
lea ovddasvástádus čađahit
duoji fidnooahppiortnega. Guoktejagi prošeakta
lea álggahuvvon 2004s ovttas
Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin.
Prošeavtta mihttomearrin
lea sihkkarastit rekrutterema duoji fágaoahpahussii. áigodagas
2004 – 2006 leat leamaš 15 jeavddalaš šiehtadusa
duojis, ja golmmas sis leat juo váldán
fágareivve. 10 oahppis geain
lea šiehtadus váilu
fidnoteoriija, maid fertejit čađahit
ovdal go sáhttet váldit
fágareivve. Go váilu
fidnoteoriija, de manná guhkkit áigi
ovdal go kandidáhtta sáhttá váldit
fágareivve. Vásihusat čájehit
maiddái ahte sis geain lea
fidnoteoriija ožžot
stuorát ávkki oahppoáiggis
go sii geain ii leat fidnoteoriija. Mihttomearrin lea ahte duodjefidnooahppiortnet galgá boahtit
dábálaš fidnooahppiortnega
vuollásažžan.
Duodje-ealáhusa ekonomalaš dilli
lea dagahan dan ahte Sámediggi
lea oaidnán erenoamáš dárbbu
doaibmabijuide maiguin sihkkarastit rekrutterema. Heajos gánnáhahttivuohta
duojis sáhttá leat
okta sivva manne nu unnán
váldet duoji joatkkaskuvladásis.
Deaŧalaš lea
maid buoridit duojáriid
rámmaeavttuid.
Raporta dan birra ahte luvvet momssa duojáriin
lea ráhkaduvvon. Raporta
deattasta ahte momssa luvven lea beaktilis váikkuhangaskaoapmi mainna
sáhtášii
buoridit ealáhusa gánnáhahttivuođa. Čuolbmačilgehus
lea ovddiduvvon máŋgga
departementii ja momsaluvvenortnet ii leat liikká ollašuhttojuvvon.
1.9.2 Mátkkoštusealáhus
Turistaealáhusas leat
jearahišgoahtán
eanet dakkár vásihusbuktagiid
mat leat vuođđuduvvon
sámi kultuvrii, dáidágii
ja sámi ovdanbuktinvugiide. Ollu
oasálaččat
leat vuođđudan
doaimmaset dán lágan
buktagiidda. Dát ovdáneapmi lea
mielddisbuktán dan ahte
dán lágan
doaimmat buktet bargosajiid ja seammás
sihkkarastet ássama sámi guovlluin.
Das go mátkkoštusealáhus
lea rievdamin idjadanfálaldagain
vásihusaid, doaimmaid ja
diehtojuohkima buvttadeapmái,
lea leamaš ávki
sámi servodahkii. Ain leat
stuorra vejolašvuođat
viiddidit doaimmaid main sámi
kultuvra lea mielde. Deaŧalaš lea
ahte sámi eallinvuohki ja
buktagat gaskkustuvvojit eakti ja jáhkehahtti
vuogi mielde ja ahte dát áŋgiruššan
dávista sámi
beroštumiide, norpmaide
ja dábiide.
Sámediggi lea 2006s ain
vuoruhan gelbbolašvuođa
bajideami ja fierpmádathuksema
kultur- ja luondduvuođus
turismmas. Dálveturismma
infrastruktuvrra huksen lea nubbi eará vuoruhuvvon
suorgi mátkkkoštusealáhusáŋgiruššamis,
man oktavuođas guovddáš doaibmabidjun
leat skohter-, čuoigan-
ja tuvraláhtuid ja lávgadet ovttasbarggu
láhčin
válljejuvvon duottarstobuid
gaskka. Lassin dáid doaibmabijuide
lea Sámediggi vuoruhan viiddidit dáláš mátkkoštusealáhusdoaimmaid
main sámi kultuvra ja historjá leat
stuorra oasit doaibmakonseaptas.
1.9.3 Eanadoallu
Sámediggi lea fuolastuvvan
go ollu oapmedoalut heaittihuvvojit, erenoamažit
sámi guovlluin. Maŋŋá go
sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu
viiddiduvvui leat juolludusat eanadollui lassánan.
Tendeansa ahte eanet huksejeaddjit álggahit
searvedoalu joatkašuvvá.
Vaikko tendeansa lea ahte eambbogat álggahit
searvedoaluid, de árvvoštallá Sámediggi heivešii
go oktodoallu dattege buoremusat sámi
guovlluide. Muđui leat boanddat sámi
guovlluin várrogasat huksenáššiid
dáfus. Dát boahtá ovdan
das go visttiid bajásdoallan maŋiduvvo
ja go ollugat heaittihit doalu. Dása
leat máŋga
siva earret eará dat go
muhtun doaluin lea heajos doaibmaboađus
ja ahte go buot stuorát návethuksemat
galget heivehuvvot luovosdoibmii ovdal jagi 2024. Muđui
lea Sámediggi mearridan
ahte ráhkaduvvo sierra eanandoallodieđáhus,
ja áigumuššan
lea ahte dat meannuduvvo 2007 dievasčoahkkimis.
Eanadoalu šiehtadusbealit
bidje 1 miljon ruvnno lihttera liige mielkeeari Finnmárkui 2006s
maŋŋá go
ožžo
oktiiortnejuvvon gáibádusa
Sámedikkis ja
fylkkamánni eanadoalloossodagas. Sámediggi
háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid
daid doaluide sámi guovlluin
mat háliidedje viiddidit
doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna. Sámediggi
evttohii maiddái rekruttereneriid
bidjama nuoraide ja nissonolbmuide, geat háliidt
váldit badjelasaset mielkebuvttadandoalu,
muhto dasa ii mihttojuvvon.
Sámediggi lea máŋgga
oktavuođas bivdán
eanadoalloministtara váldit
erenoamážit
vuhtii eanadoalu sámi guovlluin
WTO-šiehtadallamiid oktavuođas.
Riikkaidgaskasaš ja nášuvnnalaš šiehtadusat
geatnegahttet Norgga stáhta
fuolahit ahte šiehtadusain
eai šatta negatiivvalaš váikkuhusat
sámi guovlluid eanadollui. Dien
oktavuođas lea Sámediggi buktán
jurdaga ahte ásahuvvošii eamiálbmotávádat
earret eará sihkkarastit
nannoseabbo báikkálaš luondduresurssaid
ráđđenrievtti. Sámediggi
lea muđui mearridan ráhkadahttit
sierra eanadoallodieđáhusa,
ja dan áigu gieđahallat
dievasčoahkkimis 2007s.
1.9.4 Ealli mearraresurssat
Sámediggi lea deattastan
ahte sámit leat guolástan
mearas nu guhkes áiggi go gávdnojit
historjjálaš gáldut. Dasa
gullá gáddelagašbivdu, sesoŋgabivdu
ja mearrabivdu. Sámiid vuoigatvuohta
resurssaide mearas ja vuoigatvuohta geavahit daid lea mearrideaddji
oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Sámediggi áigu
vuoruhit barggu ahte sihkkarastit sámiid
vuoigatvuođaid guolástussii,
mariidnaresurssaide ja mearraareálaid
geavaheapmái.
Sámediggi lea duhtavaš go ráđđehus
lea ráddjen strukturbivdoearreortnegiid.
Sámediggi lea maiddái
registreren ahte jagi 2006 áigge leat čađahuvvon
ollu viiddis barggut ealli mariidnaresurssaid ektui, maidda sámiid
beales leat searvan. Das leat mielde earret eará gonagasreappáid
hálddašeami
evalueren, bivdofatnasiid strukturváikkuhangaskaoamit
ja rekrutteren guolástussii.
Dáin šaddá leat
stuorra mearkkašupmi boahtteáiggi
birgenláhkái
mearrasámi guovlluin. Dasto
lea mearrideaddji deaŧalaš ahte
riddo- ja guolástuspolitihkka
váikkuha resurssaid rievttalaš juoh-kima.
Danne áigu Sámediggi
aktiivvalaččat
searvat viidáset politihkalaš proseassas
dáid áššiid čuovvoleami
oktavuođas.
Sámediggi sávvá ođđa ja
ollislaš riddopolitihka
man oktavuođas Sámediggi
lea mielde bidjamin eavttuid guolástuspolitihka
ovddideapmái Norggas. Dát
mearkkaša ahte livččii guovllulaš hálddašandássi
masa Sámediggi searvá ja
mas lea mielde mearrideamen. Dát
guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái
nugo gonagasreappá hálddašeapmái.
Dasa lassin berre guollebiebmankonsešuvnnaid
juohkima ja ođđasis
juohkima bidjat guovllulaš dássái.
Sámediggi oaidná ahte
báikkálaš hálddašanmálliid
geahččaleapmi
guolástusain attášii vejolašvuođa
sihkkarastit ássama ja ovdáneami
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.
Sámedikki mielas lea
buorre go distriktabivdoearreortnet váldojuvvui
atnui dorskebivddus 2006, mii lea nannen guliid vuovdima ealáhusaid
dáfus návccahis
guovlluin. Distriktabivdoearreortnet guolástusain lea
okta lávki rivttes guvlui
mainna positiivvalaččat
ovddidit ealáhusaid dáfus
návccahis riddo- ja vuotnaguovlluid.
Sámediggi lea duhtavaš go Guolástus-
ja riddodepartemeanta lea álggahan
ortnega evaluerema. Distriktabivdoearretortnet ferte leat nu ahte
guolástusat ja unnit vuostáiváldinrusttegat
sáhttet ávkkástallat
muddemiiguin, nu ahte fatnasiidda mat servet ortnegii sihkkarastojuvvo vuovdinvejolašvuohta.
Guolleearri mii juogaduvvo distriktabivdoearreortnega bokte ferte
stuoriduvvot, ja or-tnet ferte jotkojuvvot 2007s.
Fertejit dahkkojuvvot geatnegahtti vuovdinšiehtadusat
maiguin dáhkiduvvo dat ahte
báikkálaš guolleresurssat
mat bivdojit, buktet dan aktivitehta maid unnit báikegottit
sávvet.
Sámediggi lea fuolastuvvan
go nu ollu guolit gárgidit
guollebiebmanrusttegiin ja gáibida
ahte álggahuvvojit viiddis
doaibmabijut. Dát ealáhus
ii galgga uhkidit luonddu guollenáliid
ja dain ferte leat dakkár
doaibmavuohki mii váldá vuhtii
birrasa. Deaŧalaš lea
ahte guollebiebmanealáhus
doaimmahuvvo dainna lágiin
ahte dat ii leat hehttehussan árbevirolaš guollebivdui.
Eiseválddit galget bidjat birasgáibádusa
guollebiebmanealáhussii.
Fertejit ásahuvvot dustehusdoaibmabijut
movt bivdit guollebiebmanrusttegiin gárgidan
guliid.
Lassánan fanastrafihkka
ja petroleumadoaibma davviguovlluin buktá stuorát áitagiid
ekovuogádaga ja guolástusaid
ektui davvin. Danne lea mearrideaddji deaŧalaš ahte
eastadeaddji doaibmabijut leat buorit ja ahte gearggusvuohta lea
nu buorre go vejolaš jos
lihkohisvuođat šaddet.
1.9.5 Boazodoallu
Dán jagi boazodoallošiehtadusas
(2006/2007 boazodoallošiehtadus) šadde oasálaččat
ovttaoaivilii ahte ásahuvvo
stáhtalaš bargojoavku
mii galgá árvvoštallat
makkár váikkuhusat
1982 nuppástusas leat dalle go
divatluvvema sadjái biddjojuvvui
eanet doarjja boazodoallošiehtadusas.
Dát joavku galgá buktit árvvoštallamiiddis
buori áiggis ovdal go 2007/2008
boazodoallošiehtadallamat álget.
Sámedikkis lea beroštupmi
ahte boazodoallu oažžu
daid seamma eavttuid njeallje- ja guovttejuvllat mohtorsyhkkeliid
ja skohtera oastima ja bajásdoallama
oktavuođas go eanadolliin
leat go ostet traktora ja eará bargoreaidduid,
go gearddi mohtorsyhkkel ja skohter leat boazodoalus deaŧa-leamos
bargoreaiddut. Boazodoalus leat viehka stuorra doaibmagolut investeremiid,
bajásdoallama ja dárbbašlaš bargoreaidduid dárbbu
geažil ealáhusas.
Ekonomalaš lávdegoddi
lea raporttas
Reindriften – skatter
og avgifter, meroštallan
ahte jahkásaččat
seasttášii
boazodoallu oktiibuot 31,5 miljon ruvnno jos ealáhus
ii dárbbašivččii máksit
geardedivada go investere bargoreaidduid ja jos dat luvvejuvvošii
bensindivadis.
Sámediggi oaivvilda ahte
boazodollui lea stuorámus ávkin
individuála divatluvvenortnet,
iige dat oppalaš buhtadus
boazodoallošiehtadusa bokte.
Boazodoalu vearro- ja divatortnet berre dollojuvvot eret boazodoallaošiehtadusa
rámmain nugo eará vuođđoealáhusaid šiehtadusarámmain
ge lea geavahus.
Sámediggi lea dan vuođul
mii bajábealde daddjo ávžžuhan Finánsadepartemeantta
njulget skužilvuođaid
vearro- ja divatortnegiin ja sihkkarastit ahte vuođđoealáhusat meannuduvvojit
dássálága. Sámediggi áigu
dán ain čuovvolit.
Sámedikki eará árvalusat
2007/2008 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit
hástalusaide dásseárvvu
ektui boazodoalus, rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide
mat gusket árvobuvttadeapmái
boazodoalus, boazodoalu ovddidanfondii, goluidvuolidan ja njuolga
doarjagii, roassofondii, areálasuodjaleapmái
ja čálgoortnegiidda.
1.9.6 Lotnolasealáhusat
Sámediggi bijai gaskaboddosaš njuolggadusaid
meahcceealáhusaid doaibmadoarjagii 2006s,
mat galget gustot 2006s ja 2007s. Dán ortnega
ulmiljovkui gullet dat doallit geat barget meahcceealáhusain.
Sámediggi lea váldán
oktavuođa Ealáhusdepartemeanttain
Soria-Moria julggaštusa
signálaid ektui ahte galgá álggahuvvot árvobuvttadanprográmma
lotnolasealáhusaide ja ahte smávit
mátk-koštusealáhusat sámi
guovlluin vuoruhuvvojit. Sámediggi lea
háliidan ahte meahcceealáhusat, smávit
mátkkoštusealáhusat
ja duodji vuoruhuvvojit dákkár prográmmas.
Dasto lea dárbu geahčadit
makkár rámmaeavttut
galget leat lotnolasealáhusaid
váste. Hástalussan
lea geahčadit dán prográmma árvobuvttadanprográmmaid
ektui borramuša, boazodoalu
ja mariidnašlájaid
ja mariidnavuođus mátkkoštusealáhusaid siskkobealde.
Sáivačáhceprošeakta
Guovdageainnus jotkojuvvui earret eará Sámedikki
doarjaga veagas. Prošeavtta ulbmilin
lea háhkat gánnáhahtti ealáhusa
ja doalahit guliid kvalitehta jávrriin.
Deaŧalaš lea
maid ahte dain guliin mat mannat borramuššan
lea buorre kvalitehta. Sáhttá leat
váttis háhkat
gánnáhahtti
ealáhusa dušše
sáivačáhcebivdduin. Birrajagi
doaibmavejolašvuođat
dás leat smávvát,
muhto go barggašii lotnolagaid
sáivačáhcebivdduin
ja vásihusturismmain, de
dat sáhtášii
addit birrajagi barggu. Vásihusat
dán prošeavttas livčče
mávssolaččat boahtteáiggi
ovddidanprográmma ásaheapmái
meahcceealáhusaide.