2.4.9 Kulturmuitosuodjaleapmi
Sámi kulturmuittut leat
birasresursa, árvoháhkan
resursa sámi servodagas
ja leat deaŧalaččat
sámi historjjá ja
ovdahistorjjá duođaštanávnnasin.
Kulturmuittut čájehit
makkár oktavuohta olbmuin lea
leamaš eatnadahkii ja lundui
ja movt daid leat geavahan áiggiid čađa,
ja čájeha
maid eatnadaga ja luonddu mearkkašumi
ekonomalaš, sosiálalaš ja
oskkoldatlaš beliide. Kulturmuittut
sámi dálááigeoktavuođas
addet historjjálaš máhtolašvuođa,
kultuvrralaš gullevašvuođa
ja dihtomielalašvuođa
das movt luondduin dál galgá ávkkástallat
ja movt doppe johtalit.
Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága mielde hálddašit
sámi kulturmuittuid. Sámedikkis
lea ovddasvástádus
viiddis geografalaš guovllus
masa gullet 6 fylkkagieldda ja guovllut Opplánddas
ja Møre ja Romsdalas. Sámediggi
lea meannudan ollu plánaáššiid
main oktavuohta gielddaiguin, doaibmabiddjooamasteaddjiiguin ja kulturmuitohálddašeami
nuppi lađđasiin
lea leamaš deaŧalaš.
Sámediggi čađaha
ollu stuorát ja unnit geahčademiid
mii lea oassi válddi geavaheamis.
Sámediggi duođašta sámi
historjjá sámiid
eavttuid mielde dainna lágiin
ahte ieš aktiivvalaččat
bargá kulturmuittuiguin
ja kulturbirrasiiguin. Sámedikki
doarjjaortnega bokte kulturmuitosuodjaleapmái
leat eaiggádat ja eará berošteaddjit ožžon
vejolašvuođa
seailluhit, láhčit
ja duođaštit
sámi kulturmuittuid.
Maŋimuš jagi áigge
lea dahkkojuvvon stuorát
registrerenbargu Sætermoenis, Meavkkis ja Ráissá álbmotmeahcis.
Ollu automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi kulturmuittut leat
registrerejuvvon. Dáin siseatnanguovlluin čatnasit
eanaš kulturmearkkat boarraset áiggi
goddebivdui ja boazodollui. Kulturmuittuid kártema
bokte suodjaluvvo sámi kulturárbi
buorebut ja dat buktá maid
eanet máhtolašvuođa
sámi historjjá birra.
Sámediggi lea 2007:s čuovvolan 2006 – 2020
guhkesáigeplánas
sámi kulturmuittuid ja báktedáidaga
seailluheami hárrái.
Dát lea dahkkojuvvon dan
bokte go eamihávdesadji
Murggehis/Klubben Unjárgga
gieldda ja Čáhcesullo
gieldda ráji gaskkas lea sihkkarastojuvvon,
báktesárgumiid
seailluhanbargu álda/Aldonis
Unjárgga gielddas lea čađahuvvon
ja sámi kulturmuittuid seailluhanbargu
Gjerdalenis Hábmira suohkanis
lea čađahuvvon, ja
dasto lea hávdesadji arkeologálaččat
iskkaduvvon nuortalaš gilis
Njávdámis
Mátta-Várjjaga
gielddas.
Sámedikki huksensuodjalanplána
lea čuovvoluvvon dan plánejuvvon Sirbmá prošeavtta
bokte Deanus mii dál lea álggahuvvon.
Konkrehta suodjalanbarggu lassin lea prošeavtta
ulbmilin ovddidit min huksensuodjalanbarggu. Dan oktavuođas
lea bargojuvvon duođaštemiin,
ođastemiin ja báikkálaš snihkkáriid
oahpahemiin. Deanu gielda, gilisearvi ja skuvla leat leamaš mielde
barggus. Riikaantikvára lea
dorjon barggu.
Sámediggi oaidná ahte dárbbašuvvo
gelbbolašvuohtabiras sámi
fanas- ja fanasduddjonárbevieruin. Fanassuodjalanguovddáš lea
dat ásahus mas nationála
oktavuođas lea ovddasvástádus
dán fágasuorggis.
Sámediggi lea aktiivvalaččat oččodan
Ceavccageađggi/Mortensnes
guovllu Unesco máilmmeárbelistui. Dát ášši
lea ovdal ovddiduvvon Birasgáhttendepartementii
ja dan birra lea ságastallojuvvon
Sámedikki dievasčoahkkimis.
Sámediggi meannudii ášši boahtteáiggi
sámi kulturmuitohálddašeami
birra čakčamánus
2007. Dalle deattuhuvvui ahte sámit
ieža fertejit beassat hálddašit
iežaset kulturárbbi. Sámi
kulturmuittut lea deaŧalaš oassi dán
kulturárbbis. Sámediggái, mii
lea sámiid ovddasteaddji
orgána, ferte lága
bokte addojuvvot váldi hálddašit
sámi kulturmuittuid. Dát
duohtan dagašii stáhta bajimuš ovddasvástádusa sámepolitihkas
ahte Sámediggái galgá addojuvvot
eanet váldi ja mearridanváldi áššiin
mat sámi álbmogii
leat erenoamáš deaŧalaččat.
Sámediggi lea deattuhan
ahte boahtteáiggi kulturmuito-hálddašeapmái
adnojit eanet dárbbašlaš resurssat.
Maŋimuš jagiin
leat eanet ja eanet jearahišgoahtán
digitála geografalaš dieđuid.
Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkagielda leat 2005:s álggahan
ovttasbargoprošeavtta geografalaš diehtojuohkinvuogádagaid
(GDV) atnui váldimiin kulturmuitosuodjaleami
oktavuođas. Dan guovtti
jagis maid prošeakta lea
bistán, leat ráhkaduvvon ođđa
digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui
ja leat buoridan organisašuvnna
gelbbolašvuođa
mealgat. Prošeakta lea buriin
vugiin nannen ovttasbarggu Finnmárkku
fylkkagielddain ja sáhttá dadjat
ahte leat dainna lihkostuvvan hui bures. Boahtteáiggis
sáhttá GDV
geavahit maid eará fágafealttain
go sámi kulturmuitosuodjaleamis.
Sámedikki ulbmilin lea
ahte buot ráfáidahttojuvvon
sámi kulturmuittut galget
registrerejuvvot Askeladdenis, ja sierra prošeakta
lea ge čađahuvvon
dainna ulbmilin. Eanaš sámi
kulturmuittut Finnmárkkus,
Romssas ja Davvi Norlánddas
leat registrerejuvvon dán diehtovuđđui.
Máttasámi
guovllus leat registreremat easkka álggahuvvon. Sierra
prošeakta sámi
viesuid registreremiin lea álggahuvvon.
Riikaantikvára lea ruhtadan
oasi Askeladden-prošeavttain.
Sámediggi lea dán
jagi áigge buktán
oidnosii Sámedikki kultursuodjalanbarggu
iešguđet
forain. Dát buvttiha vel
stuorát áddejumi
ja legitimitehta dan buori ja viiddis bargui maid Sámediggi
dahká dán
fágasuorggis.