2.9 Oahpahus
Máhttu ja gelbbolašvuohta
leat buot servodagaid vuođđun.
Sámedikkis lea leamaš mihttun
bargat dan ala ahte sámi mánát
ja nuorat ožžot
buori kvalitehtalaš oahpahusa.
2.9.1 Gávnos
Sámediggi lea mearridan
sámi sisdoalu hui máŋggá nationála
oahppaplánii vuođđooahpahusa váste,
ja lea dan oktavuođas ávžžuhan
Máhttodepartemeantta buoridit
gelbbolašvuođa
Norgga skuvllain. Dan geažil
lea Oahpahusdirektoráhta
ráhkadan Gávnos-gihppaga ovttasráđiid
Sámi allaskuvllain.
Gávnos lea fágalaš resursagihpa oahpaheddjiid
váste.
2.9.2 Máhttolokten – Sámi
Sámediggi lea garrasit
bargan ovddidit láhkaásahusaid
(oahppoplánaid) Máhttoloktemii
ja Máhttoloktemii – Sámi.
Máhttolokten lea anus vuođđoskuvllas
ja joatkkaskuvllas Jo1 ja Jo2 dásis,
ja galgá 2008 čavčča
rájes leat anus olles vuođđo-oahpahusas.
Jagis 2007 lea Sámedikki
bargu Máhttoloktema oktavuođas,
leamaš čohkkejuvvon
earenoamážit «Oahpahusa
prinsihpat – Sámi» birra
ja ovddidit ja mearridit oahppoplánaid
joatkkaoahpahussii. Oahpahusa prinsihpat Máhttolokten – Sámi
oahppoplánabuktosis dohkkehuvvojedje
Sámedikki dievasčoahkkimis miessemánus
2007. Suoidnemánu 3. b. 2007
dohkkehii Máhttodepartemeanta «Oahpahusa
prinsihpat – Sámi» Sámedikki dohkkeheami
mielde. Prinsihpat čilgejit sámi
skuvllaid ja oahppofitnodagaid ovddasvástádusa
heivehit dili nu ahte ohppiide/oahpahalliide lea buorre
kvalitehtalaš oahpahus mas
lea sámi giella, kultuvra
ja servodateallin vuođus,
ja dat gustojit skuvlajagi 2007/2008 rájes.
Sámediggi lea dán
jagi ráhkadan ja dohkkehan
láhkaásahusa sámegiela čiekŋudeami
oahppoplána birra vuođđoskuvlii.
Joatkkaoahpahussii lea Sámediggi
ráhkadan ja dohkkehan vihtta
sierranas sámi oahppoplána:
hábmema ja duoji oahppoplána,
oahppoplána boazodollui
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmain
ja oahppoplánaid prográmmafágaide sámi
historjá ja servodat, sámi visuála
kultuvra ja sámi musihkka
ja lávdi studerenráhkkanahtti
oahppoprográmmain.
Sámediggi lea ráhkadan
evttohusa sámi bálddalas ovttadássásaš oahppoplánaide oktasašfágaide
servodatfága, historjá,
geografiija, osku ja etihkka studerenráhkkanahtti
oahppoprográmmain. Máhttodepartemeanta
dohkkehii daid ráđđádallamiid maŋŋá Sámedikkiin giđđat/čakčat
2007.
Sámediggi lea mearridan
sámi sisdoalu láhkaásahusain
fidnooahpu oahppoprográmmaid
Jo2 našuvnnalaš oahppoplánaide
14 fágas. Sámediggi
lea maid álggahan barggu
evttohit sámi sisdoalu čieža
nationála oahppoplánii
mat gullet fágaohppui bargoeallimis/ Jo
3 skuvllas.
Sámediggi lea evttohan
Máhttodepartementii ahte
ráhkadit ođđa
oahppoplánaid sierranas
sámi fágaide joatkkaoahpahusas čuovvovaš fidnooahpu
oahppoprográmmain: Studerenráhkkanahtti
mediat ja kommunikašuvdna,
mátkeealáhus,
studerenráhkkanahtti luondduhálddašeapmi,
sámi meahcásteapmi/ luonddugeavaheapmi válljenláhkai
prográmmafágan luonddugeavaheami
oahppoprográmmas. Sámediggi
lea maiddái evttohan geahččalit prográmmafágaovttadagaid
sámi luonddugeavaheapmi/ luondduhálddašeapmi
sierranas prográmmafágan
studerenspesialiserema oahppoprográmma
servodatfága ja ekonomiija
prográmmasuorgái.
Sámediggi lea Oahpahusdirektoráhta ovddas
jorgalahttán davvisámegillii
ja kvalitehtasihkkarastán
Oahppoplánačoakkáldaga
Máhttolokten – Sámi
oahppoplánaid. Buot dohkkehuvvon
oahppoplánat leat dál
jorgaluvvon davvisámegillii
ja sámegiel fága oahppoplánat
leat jorgaluvvon maiddái julev-
ja lullisámegillii.
2.9.3 Gelbbolašvuođalokten
Sámediggi lea ožžon
lassijuolludeami Oahpahusdirektoráhtas
gelbbolašvuođaloktemii
Máhttolokten – Sámi
oktavuođas. Juolludeami
ulbmil lei movttiidahttit gelbbolašvuođaloktemii mii
ovddida sámi giela ja kultuvrra.
Ovttas Sámi allaskuvllain
lea álggahuvvon bargu plánet
lassioahpu vuođđoskuvlla
ja joatkkaskuvlla oahpaheddjiide ja fágalaš jođiheddjiide
ja oahppofitnodagaid bagadalliide.
Sámediggi lea juohkán
oktiibuot 10 stipeandda alit ohppui, čuovvovaš juhkosiin:
okta julevsámegillii, guhtta
lullisámegillii, okta realfágaide,
okta praktihkalaš-estehtalaš fágaide
ja okta earenoamášpedagogihkkii.
Sámediggi lea juohkán
stipeandda 415 oahppái geain
lea sámegiella fágan
joatkkaskuvllas. Dáin lea
192 oahppis sámegiella 1.
giellan ja 216 oahppis sámegiella
2. giellan ja čieža
oahppis lea sámegiella válljenfágan.
2.9.4 Konferánssat
Sámediggi lea ovttas
Sámi allaskuvllain ja Finnmárkku,
Romssa ja Nordlándda fylkkamánniiguin
lágidan sámi
skuvlakonferánssa Værnesas.
Konferánssa oaivefáddan
lei guovttegielalašvuohta
ja sámegiela ealáskahttin.
Konferánssas ledje sullii
170 oassálasti. Lágádusat
ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit
ja veahkkeneavvuid lágideaddjit
ledje bovdejuvvon doallat čájáhusa konferánssas.
Konferánssas sámi bajásšaddama
birra Romssas ja mánáidgárdekonferánssas
Harstadas lei Sámedikkis oahpponeavvočájáhus.
Sámediggi oassálastii
Statped:a riikakonferánssa «Fagtorget
2007» prográmmakomiteas.
Riikakonferánsa lágiduvvui
Romssas.
2.9.5 Oahpponeavvoráhkadeapmi
Sámediggi árvvoštallá iežas
doarjjaortnegiid jahkásaš bušeahta
ođasmahttinplána
mielde. Oahpponeavvoráhkadeami
reaidoruđat sirdojuvvojedje
jagis 2000 Máhttodepartemeanttas
Sámediggái.
Sámediggi ii leat dan rájes
nu bearehaga rievdadan ruđaid hálddašeami,
earret dan ahte leat heaitán
ieža buvttadeames oahpponeavvuid.
Sámedikki vásáhusat
jagi 2000 rájes leat mielddisbuktán
vuorjašumi sámi
oahpponeavvuid buvttadeami, ráhkadeami
ja gárvvisteami beaktilvuođa
hárrái.
Finnut Consult AS lea Sámedikki
ovddas árvvoštallan sámi
oahpponeavvuid doarjjaortnega áigodahkii
2000 – 2005. Dát árvvoštallan
lea oassin das mii lea vuođđun
Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami
strategalaš plánii boahtteáiggis
ja Sámedikki jahkásaš bušeahta
vuoruhemiide. Strategalaš plána
bargu lea álggahuvvon.
Sámedikkis lea jeavddalaš oktavuohta oahpponeavvobuvttadeddjiiguin,
ja lea jagis 2007 doallan ovttasbargočoahkkimiid
viđain lágádusain.
Jagis 2007 leat oktiibuot 40 oahpponeavvu gárvvistuvvon.
Dain leat čieža digitála
oahpponeavvu, muđui
leat girjjit dahje fáddágihppagat.
Dáin oahpponeavvuin leat
gávcci lullisámegillii, guokte
leat julevsámegillii ja
earát leat davvisámegillii.
Jagis 2007 lea juolluduvvon ruhta 48 prošektii,
juhkkojuvvon 14 digitála
oahpponevvui ja muđui deaddiluvvon
oahpponeavvuide. Dáin leat
40 vuođđooahpahussii
ja gávcci mánáidgárdái. Leat álggahuvvon čieža prošeavtta
lullisámegillii ja vihtta julevsámegillii,
muđui davvisámegillii.
Julevsámegiel prošeavttain
galget guovtti prošeavttas
ráhkaduvvot oahpponeavvut
máŋgga
jahkeceahkkái, oktiibuot čieža
ceahkkái sámegielas
nubbingiellan. Ovtta lullisámegiel
prošeavttas galget ráhkaduvvot
oahpponeavvut njealji jahkeceahkkái sámegielas
nubbingiellan. Stuorámus prošeakta
davvisámegielas lea oahpponeavvuid
ja neahttaresurssaid ráhkadeapmi
jahkecehkiide 5.-10. ja joatkkaskuvlla cehkiide Jo1 ja Jo2.
2.9.6 Oahpahusláhka ja láhkaásahusat
Sámediggi lea buktán
gulaskuddancealkámuša
mánáidgárddi ulbmila
rievdadusevttohussii ja evttohussii rievdadit oahpahusa ulbmila.
Sámediggi doarju dan ahte
mánáidgárddi
ja oahpahusa ulbmilparagráfa
huksehus galgá oktiivástidit,
ja ulbmil ii galgga earuhuvvot gaskal vuođđoskuvl-la
ja joatkkaoahpahusa. Sámediggi
oaivvilda ahte váhnemiid
vuđolaš riekti
ja ovddasvástádus
mánáideaset bajásgeassimii
ja oahpahussii ferte deattuhuvvot ja čielgasit
boahtit ovdan ulbmila álggus.
Sámediggi lea buktán
gulaskuddancealkámuša
oahpahuslága láhkaásahusa
rievdadusaid evttohussii mat gusket ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja vuođđoskuvlla
oahpaheddjiid gelbbolašvuođagáibádusaide.
Sámediggi lea Máhttodepartementii čujuhan
dárbbu ođasmahttit
oahpahuslága 6. kapihttala
mii guoská earret eará sámi
mánáid
oktagaslaš vuoigatvuhtii
oahpahussii sámegillii.
Sámediggi lea bajidan Sámedikki mearrádusa
ahte sámi mánáin olggobealde
sámegiela hálddašanguovllu
galgá ja ferte leat vuoigatvuohta
sámi oahpahussii maiddái sámegillii
vuođđo-
ja joatkkaskuvllain. Sámeláhka
ferte rievdaduvvot dainna lágiin
dát vuoigatvuođat
sihkkarastojuvvojit. Sámediggi
lea oassálastán
bargojoavkkus maid Máhttodepartemeanta
lei nammadan, gos leat árvvoštallan
stádalaš sámi joatkkaskuvllaid
boahtteáigge hálddašanovddasvástádusa. Bargojoavku
lea lassin dán bargui, buktán
ođasmahttinevttohusa oahpahuslága
6. kapihttalii sámi oahpahusa birra
ja lága láhkaásahusaide.
Sámediggi lea golmma
davimus fylkka fylkkamánniiguin
ovttas ráhkadan diehtogihppaga «Sámegieloahpahus vuođđooahpahusas
Máhttolokten». Gihppagis
leat dieđut sámegiel
oahpahusa birra, rutiinnaid birra go ohcá diimmuid sámegieloahpahussii,
molssaevttolaš oahpahusvugiid
birra ja oahppoplánaid birra.
2.9.7 Sámi váhnenáirras Vuođđoskuvlla Váhnenlávdegoddái
(FUG)
Sámediggi lea Máhttodepartementii evttohan
sámi áirasiid
FUG:ii danin go addojuvvo oahpahus maiddái
sierra sámi oahppoplánačoakkáldaga
mielde ja váhnemiid váldoovddasvástádus
mánáid
oahpahussii lea čielgasit
nannejuvvon sihke mánáidlágas
ja oahpahuslágas. FUG galgá bargat
dan ala ahte dát láhkanjuolggadusat
ožžot
duohta sisdoalu, ja ahte skuvla áimmahuššá ahte
váhnemiin lea duohta oassálastinvejolašvuohta.