Sámedikki 2008 doaimma birra

Konsultašuvnnat Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusa birra ja ovttasdoaibmanvugiid birra jahkásaš guolástusmuddemiin

Sámedikki ja Guolástus- ja riddodepartemeantta gaskasaš konsultašuvnnaid oktavuođas Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusa birra dollojuvvui hálddahuslaš konsultašuvdnačoahkkin jahkásaš guolástusmuddemiid ovttasdoaibmama prosedyraid birra. Dás bohte ovdan hui stuorra erohusat das guđe álbmotrievttálaš njuolggadusat adnojuvvojit relevántan mariidna suorgái. Departemeanta manai nu guhkás ahte čuoččuhii ahte ii mihkkege osiid ILO-konvenšuvnnas nr. 169 gusto mariidna suorgái. Sámediggi lea deattuhan ahte lea čielgasit boasttu áddejupmi mii lea vuođđu departemeantta oidnui. Dan lassin ahte konvenšuvnna vuosttaš oasi konsultašuvdnanjuolggadusat gustojit, čujuha Sámediggi maiddái dasa ahte stáhta eiseválddit ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 13 nr. 1 vuođul leat geatnegahttojuvvon čájehit

«… respekt for den særlige betydning for vedkommende folks kultur og åndelige verdier av de landområder og/eller territorier der de lever eller bruker på annen måte, og spesielt de kollektive sidene av dette forholdet.»

(...árvvusatnit dan erenoamáš mearkkašumi mii dain eanaguovlluin ja/dahje territoriain lea, gos guoskevaš álbmot ássá dahje maid dat muđui geavaha, sin kultuvrii ja vuoiŋŋalaš árvvuide, ja erenoamážit dán oktavuođa kollektiiva beali.)

Dakkár árvvusatnin galgá earret eará boahtit ovdan dakko bokte ahte dohkkehuvvo álgoálbmogiid vuoigatvuohta beassat oassálastit almmolašrievttálaš resursahálddašeapmái ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 15 nr. 1 vuođul. Vaikke vel čujuhuvvo ge «eatnamiidda» artihkkalis 15 nr. 1, de lea dattetge lunddolaš dulkot dán mearrádusa veaháš viidábun go dan mii čuožžu 14. artihkkalis. Sivvan dasa lea 13. artihkkala nr. 2 mas daddjojuvvo ahte

«Sániin «eatnamat» oaivvilduvvojit 15. artihkkalis maiddái guovllut, dl. olles dat biras mas dát álbmogat ásset dahje man dat muđui geavahit.»

Lea lunddolaš dulkot doahpaga «olles dat biras» maiddái sisttisdoallat mariidna guovlluid doppe gos dat leat lunddolaš oasit álgoálbmoga birgenguovlluin; ee. bivdima ja guolásteami bokte ja eará luondduresursaávkkástallama bokte. Nappo sisttisetdollet 15. artihkkala nr. 1 vuoigatvuođat eai dušše eanaguovlluid luodduresurssaid, muhto maiddái álgoálbmogiid árbevirolaš ávkkástallanguovlluid resurssaid. Sámi vuoigatvuođalávdegotti álbmotriektejoavku suokkardii dáid mearrádusaid vuđolaččat ja konkluderii dainna ahte

«… de beste grunner taler derfor for å legge til grunn at også sjøområder er omfattet av bestemmelsene i artikkel 15 og 16 …».

(... buoremus ákkat bealuštit danne dan vuđđuibidjama ahte maiddái mearraguovlluide gustojit artihkkaliid 15 ja 16 mearrádusat ...)

Geatnegasvuohta erenoamážit sihkkarastit álgoálbmogiidda vuoigatvuođaid 15. artihkkala geahča 13. artihkkala, bidjá maiddái ávnnaslaš gáibádusaid stáhtii dainna lágiin ahte go mearrida bivdoeari, juohká eriid ja mearrida eará muddemiid, de dat galgá váldit vuhtii álgoálbmoga beroštusaid.

Maiddái Riddoguolástuslávdegoddi lea gávnnahan loahppajurddan ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 gusto guolásteapmái Finnmárkku riddoguovlluin.

Bálddalas proseassat mariidna suorggis, Stuorradiggedieđáhusat struktuvraváikkuhangaskaomiid birra ja gonagasreappá birra

Dan botta go Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmi dahkkojuvvui, leat golbma stuorra bálddalas proseassa leamaš jođus mariidna suorggis Norggas. Ráđđehus lea geigen guokte Stuorradiggedieđáhusa, nubbi bivdofatnasiid struktuvraváikkuhangaskaomiid birra ja nubbi fas Gonagasreappá birra. Dan lassin lea ođđa Mearraresaláhka dohkkehuvvon. Sámediggi lea konsulterejuvvon buot golmma proseassas ja lea leamaš garrasit dan vuostá ahte ráđđehus lea duvdán ovddabeallái álgoálbmotgažaldaga buot golmma proseassas čujuhettiin Riddoguolástuslávdegoddái mas earret eará geográfalaččat lei mealgat gáržžit bargomearrádus. Sámedikki oaidnu lea čuvvon áššiid ja lea refererejuvvon dan golmma proseassa maŋimus proseassas, St.dieđ. nr. 40 (2006 – 2007) Gonagasreappá hálddašeapmi čuoggáš 5.3.2 mas daddjojuvvo:

«Sametinget har gitt uttrykk for at urfolksperspektivet skulle vært inkludert i meldingen, slik regjeringen, etter Sametingets syn, er forpliktet til etter nasjonal rett og folkeretten. Sametinget bemerker at selv om Kystfiskeutvalget er i gang med en utredning, er ikke alle aspekter ved urfolksrettigheter berørt der.

Sametinget kan ikke akseptere at urfolksspørsmålet skyves ut til parallelle og etterfølgende prosesser ved å avvente Kystfiskeutvalgets konklusjoner. Sametinget understreker at Kystfiskeutvalget springer ut av en annen lovprosess, og at utvalgets mandat gjelder samer og andres rett til fiske i havet utenfor Finnmark og inneholder ingen eksplisitt passus om uttak av kongekrabbe. Sametinget kjenner heller ikke til at Kystfiskeutvalget har fått informasjon om at enda et nytt saksområde skal skyves inn under utvalgets arbeid.

Sametinget har videre vist til at Fiskeri- og kystdepartementet i forbindelse med konsultasjonene om Kystfiskeutvalget var opptatt av å begrense utvalgets mandat i størst mulig grad, under henvisning til etterfølgende prosesser. Departementet var helt tydelig på at ordlyden i mandatet skulle være begrenset til fiske, og ikke til viltlevende marine ressurser. Sametinget bemerker at innenfor et kort tidsrom er dette den tredje oppfølgende prosess på rad der Fiskeri- og kystdepartementet ikke ønsker å drøfte urfolksperspektivet i tilknytning til ressursene i havet, men viser til at man avventer konklusjonene fra Kystfiskeutvalget. Både hver for seg og samlet utgjør dette etter Sametingets syn et bevisst brudd på folkeretten fra departementets side.»

(Sámediggi lea dovddaha ahte álgoálbmotoaidnu galggai leat mielde dieđáhusas, nu mo ráđđehus, Sámedikki oainnu mielde, lea geatnegahttojuvvon nationála rievtti ja álbmotrievtti vuođul. Sámediggi mearkkaša ahte vaikke vel Riddoguolástuslávdegoddi lea ge bargamin čielggademiin, de eai leat buot álgoálbmotvuoigatvuođat guoskkahuvvon das. Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte álgoálbmotgažaldat duvdojuvvo buohtalas ja maŋit proseassaide vuorddidettiin Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid. Sámediggi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea riegádan eará láhkaproseassas, ja ahte lávdegotti bargomearrádus gusto sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuhtii mearas bivdit Finnmárkku olggobealde ii ge das daddjojuvvo čielgasit gonagasreappá bivdima birra. Ii ge Sámediggi dieđe das maidege ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea ožžon dieđuid dan birra ahte vel okta ođđa áššesuorgi lea biddjojuvvon lávdegotti bargui. Sámediggi lea viidáseappot čujuhan dasa ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta konsultašuvnnaid oktavuođas Riddoguolástuslávdegotti birra, háliidii ráddjet lávdegotti bargomearrádusa nu ollu go vejolaš, čujuhettiin čuovvu proseassaide. Departemeanta let áibbas čielggas das ahte bargomearrádusa hámuheapmi galggai ráddjejuvvot guolástussii, ii ge ealli mariidna resurssaide. Sámediggi mearkkaša ahte oanehis áiggis lea dát goalmmát čuovvolanproseassa mas Guolástus- ja riddodepartemeanta ii háliit ságaškuššat álgoálbmotperspektiivva mearraresurssaid oktavuođas, muhto čujuha dasa ahte sii leat vuordimin Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid. Sihke bođuid ja čoahkis dát lea Sámedikki oainnu mielde álbmotrievtti dihtomielalaš rihkkun departeantta bealis.)

Mearraresaláhka

Mii guoská Mearraresaláhkii, de gulai álggos Mearraresalávdegotti mandáhtii váldit mielde álgoálbmogiid vuoigatvuođaid čielggadussii ja evttohussii. Lávdegotti eanetlohku hilggui dattetge dán geavadis, ja vaikke vel unnitlogus lei bures vuođđuduvvon votum, de eanetlohku ii vuosttaldan dan. Departemeanta ii čuovvolan unnitlogu evttohusa ii ge eanetlogu váilevaš mandáhtaollašuhttima, muhto čujuhii baicce dan čielggadeapmái maid Riddolávdegoddi lei dahkamin. Proposišuvnnas lei Sámedikki čuovvovaš mearkkašupmi kapihttalis 10.4:

«Sametinget har gjennom sin høringsuttalelse og gjennom hele konsultasjonsprosessen gjort det klart at havressursloven må være innenfor udiskutable folkerettslige rammer. For at staten Norge ikke skal bryte sine folkerettslige forpliktelser overfor samene som urfolk er det helt nødvendig at havressursloven anerkjenner og sikrer det samiske folks adgang til utnyttelsen av de fornybare marine ressurser, og at samene som urfolk gis adgang til deltagelse i forvaltningen av disse.

Sametinget gjorde det på et tidlig stadium i prosessen klart at statlige myndigheters forpliktelser overfor samene som urfolk er en sentral og viktig del av den helhet loven vil måtte utgjøre, noe som understøttes både av lovens virkeområde og av havressurslovutvalgets mandat. Sametinget har understreket at de samiske rettigheter til havressursene følger av grunnlov, av sedvane og av folkeretten og følgelig ikke kan marginaliseres. Sametinget har framhevet at de deler av havressurslovutvalgets mandat som ikke ble oppfylt hva gjelder samiske rettigheter til havressursene, måtte følges opp i departementets arbeid og konsultasjoner med Sametinget om lovforslaget. Sametinget har klart gitt uttrykk for at det ikke er tilstrekkelig at dette løses ved at man henviser til parallelle eller etterfølgende prosesser.

Sametinget er kritisk til at departementet likevel har valgt en behandlingsform der kun deler av loven skal fremmes, fordi det vil umuliggjøre en nødvendig helhetlig behandling. Sametinget understreker at en slik behandlingsform innebærer at departementet fremmer en proposisjon som er en videreføring av et forslag til en havressurslov som bygger på ufullstendige premisser og heller ikke er tilstrekkelig vurdert. Dette er et forhold som har gjort det svært vanskelig for partene å konsultere seg frem til enighet i denne saken.

Sametinget vil i tillegg understreke at når det gjelder Kystfiskeutvalgets utredning som departementet viser til og de forslag dette vil avstedkomme, ligger det her flere begrensninger i utvalgets mandat i forhold til det virkeområde en fremtidig havressurslov skal favne over. Det klareste eksempel på dette er de ulike geografiske virkeområder som ligger i forslaget til havressurslov og i Kystfiskeutvalgets mandat. Sametinget viser til at disse begrensingene var noe departementet selv insisterte på blant annet under henvisning til at det ville komme senere lovprosesser, som havressursloven. Departementets valgte behandlingsform av havressursloven vil dermed føre til at man likevel må gjøre oppfølgende lovarbeid både for de områder som omfattes og som ikke omfattes av Kystfiskeutvalgets mandat.

Sametinget har på denne bakgrunn vært helt tydelig på at når departementet likevel ønsker å avvente Kystfiskeutvalgets konklusjoner før disse grunnleggende forhold innarbeides i lovteksten vil det naturligste stadig være at man også avventer med å fremme proposisjonen som sådan, slik at urfolksrettighetene kan innarbeides slik statlige myndigheter er forpliktet til.

Sametingets subsidiære posisjon har innebåret at Sametinget ikke motsetter seg at loven fremmes nå, men at det i proposisjonen framkommer at og hvordan Regjeringen raskt forplikter seg til å følge opp urfolksdimensjonen.

Sametinget har funnet grunn til å presisere at en eventuell tilslutning til havressursloven som helhet bare kan gis når det foreligger et proposisjonsforslag på bakgrunn av Kystfiskeutvalgets utredning, og det nødvendige oppfølgende tilleggsarbeid utover Kystfiskeutvalgets nåværende mandat. Avgjørende for Sametingets endelige standpunkt vil her være hvorvidt lovens helhet da omsider vil være innefor udiskutable folkerettslige rammer. Sametinget legger til grunn at departementet i det oppfølgende arbeid snarest utarbeider et grunnlagsmateriale for reelle og substansielle konsultasjoner. Konkrete lovforslag må som et resultat av dette utarbeides og en snarlig og oppfølgende proposisjon må fremmes for Stortinget i inneværende stortingsperiode.»

(Sámediggi lea iežas gulaskuddancealkámušas ja olles konsultašuvdnaproseassas deattastan ahte mearraresursaláhka ferte leat čielgasit álmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Amas Norgga stáhta rihkkut iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaide álgoálbmogin, de lea áibbas dárbbašlaš ahte mearraresursaláhka dohkkeha ja sihkkarastá sámi álbmoga vejolašvuođa beassat ávkkástallat ođasmuvvi mariidna resurssaiguin, ja ahte sámit álgoálbmogin besset oassálastit dáid hálddašeapmái.

Sámediggi deattuhii árrat proseassas ahte stáhta eiseválddiid geatnegasvuođat sápmelaččaide álgoálbmogin lea guovddáš ja dehálaš oassi dan ollisvuođas maid láhka ásaha, maid sihke lága doaibmguovlu ja mearraresursalávdegott bargomearrádus dorjot. Sámediggi lea deattuhan ahte sámi vuoigatvuođat mearraresurssaide čuovvu vuođđolágas, dološvieruin ja álbmotrievttis ja danne eai sáhte marginaliserjuvvot. Sámediggi lea deattuhan ahte dat oasit mearraresursaláhkalávdegotti bargomearrádusain, mat eai ollašuhttojuvvon sámi vuoigatvuođa ektui mearraresurssaide, fertejit čuovvoluvvot departemeantta barggus ja konsultašuvnnain Sámedikkiin láhkaevttohusa birra. Sámediggi lea čielgasit dovddahan ahte ii leat doarvái ahte dát čovdojuvvo čujuhettiin buohtalas dahje čuovvu proseassaide.

Sámediggi lea kritihkalaš dasa ahte departemeanta dattetge lea válljen dakkár meannudanvuogi mas dušše oasit lágas galget ovddiduvvot, danne go dat dahká veadjemeahttumin dárbbašlaš ollislaš meannudeami. Sámediggi deattuha ahte dakkár meannudanvuohki mearkkaša ahte departemeanta ovddida proposišuvnna dakkár mearraresursalága evttohusa joatkkan, mii lea vuođđuduvvon váilevaš eavttuide ii ge leat dohkálaččat árvvoštallojuvvon. Dát lea dagahan hui váttisin oasehasaide konsultašuvnnaid bokte soahpat dán áššis. Sámediggi háliida dan lassin deattuhit ahte mii guoská Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmái mas departemeant čujuha ja daidda evttohusaide mat bohtet dan vuođul, de leat dás máŋga gáržžideami lávdegotti bargomearrádussii dan doaibmaviidodaga ektui mii galgá gullat boahttevaš mearraresursaláhkii. Čielgaseamos ovdamearka dasa leat dat iešguđet geográfalaš doaibmaguovllut mat bohtet ovdan mearraresursalágas ja Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádusas. Sámediggi čujuha dasa ahte dáid gáržžidusaid háliidii departemeanta ieš earret eará čujuhettiin dasa ahte bohte láhkaproseassat maŋŋá, nu mo mearraresursaláhka. Dat meannudanvuohki maid departemeanta válljii mearraresursalága oktavuođas, mielddisbuktá nappo ahte dattetge ferte čuovvolit láhkabargguin sihke daid guovlluide maidda Riddoguolástuslávdegotti bargomearrádus gusto ja daidda guovlluid maidda dat ii gusto. Dán vuođul lea Sámediggi leamaš áibbas čielggas das ahte go departemeanta dattetge hálliida vuordit Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ovdalgo dát vuođđobealit siskkáldahttojuvvojit láhkatekstii, de livččii ain leat lunddoleamos vuordit proposišuvnna ovddidemiin vai sáhttet siskkáldahttit álgoálbmotvuoigatvuođaid nu mo stáhta eiseválddit leat geatnegasat dahkat.

Sámedikki subsidiára oaivil lea mielddisbuktán ahte Sámediggi ii vuosttal lága ovddideami dál, muhto ahte proposišuvnnas boahtá ovdan ahte ja mo Ráđđehus jođánit geatnegahttojuvvo čuovvolit álgoálbmotbeali.

Sámediggi lea gávnnahan siva aiddostahttit ahte vejolaš miehtan ollislaš mearraresursaláhkii dušše sáhttá dáhpáhuvvat go lea gárvvis dakkár proposišuvdnaevttohus mii ovddiduvvo Riddoguolástuslávdegotti čielggadusa vuođul, ja dakkár lassibarggu dárbbašlaš čuovvoleapmi mii fátmmasta viidábun go Riddoguolástuslávdegotti dálá bargomearrádus. Sámedikki loahpalaš oaivilii lea mearrideaddjin dat ahte ollislaš láhka dalle lea eahpitkeahttá álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Sámediggi bidjá vuođđun ahte departemeanta iežas čuovvolanbarggus fargga buvttada vuođđoávdnasiid duohta ja substensiála konsultašuvnnaide. Konkrehta láhkaevttohus ferte dán vuođul ráhkaduvvot ja proposišuvda ferte fargga ovddiduvvot Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas.)

Riddoguolástuslávdegotti evttohus

Riddoguolástuslávdegotti evttohus geigejuvvui guovvamánu 18. b. 2008 ja almmuhuvvui čielggadussan NOU 2008: 5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark (guolástanvuoigatvuohta ábis Finnmárkku olggobealde). Lávdegoddi lea čohkken evttohusaidis 12 váldočuoggán:

1. Nannejuvvo prinsihppan ahte álbmogis mii ássá Finnmárkku vuonain ja rittuin lea guolástanvuoigatvuohta ábis Finnmárkku olggobealde historjjálaš geavaheami vuođul ja álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul álgoálbmogiid ja minoritehtaid birra.

2. Dát guolástanvuoigatvuohta gusto buot álbmotjoavkkuide.

3. Vuoigatvuhtii gullá vuoigatvuohta bivdit iežas atnui; dasto vuoigatvuohta álggahit guolástanealáhusa; ja viidáseappot vuoigatvuohta fidnoguolásteaddjin bivdit dan mađe ahte dat addá vuođu ruovttudollui, jogo ealáhusláhkin okto dahje ovttas eará ealáhusain. Dát lea vuoigatvuohta mii ovttaskas guolásteaddjis lea guolástuseiseválddiid ektui, ja mii ii gáibit ahte guolásteaddji ferte oastit eari.

4. Vuoigatvuohta mearkkaša ahte lávdegoddi vástida positiivvalaččat gažaldahkii uhcimuseari birra. Uhcimusearri ii gusto dušše daidda fatnasiidda mat leat oaneheabbut go logi mehtera, muhto buot guolásteaddjiide geat ásset Finnmárkkus.

5. Vuonain lea sierra guolástanvuoigatvuohta dain olbmuin mat ásset dan vuonas, lágas gohčoduvvon vuotnavuoigatvuohta. Regionála stivrenorgána sáhttá dárkilet árvvoštallama vuođul árvvoštallat earáide ge guolástanlobi.

6. Vuonaid olggobealde lea guolásteaddjiin geat ásset olggobealde Finnmárkku, guolástanvuoigatvuohta seamma dásis go finnmárkkuguolásteaddjiin ge lea.

7. Regionála stivrenorgána ásahuvvo, lágas gohčoduvvon Finnmark fiskeriforvaltning (Finnmárkku guolástushálddahus), man stivrii Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi válljeba golbma lahtu goabbáge. Dát stivrenorgána addá njuolggadusaid fanasturrodaga birra ja bivdosiid geavaheami birra ábis gitta njeallje mearramiilla rádjai olggobealde vuođđolinnjáid.

8. Regionála stivrenorgána oažžu válddi vuostáiváldit ja juohkit eriid ja lobiid ja čađahit eará skihkidemiid buorrin Finnmárkku vuonaide ja riddoguolásteapmái. Dat earit mat juogaduvvojit dán láhkai, galget leat persovnnalaččat ii ge daiguin sáhte gávppašit.

9. Stáhta oažžu lágalaš ovddasvástádusa lágidit regionála stivrenorgánii nu ollu resurssaid, kapitálan, earrin dahje bivdolohpin, ahte Finnmárkku mearrasámi kultuvrra ja eará riddokultuvrra ávnnaslaš vuođđu sihkkarastojuvvo.

10. Dan lassin deattuha lávdegoddi máŋga eaŋkildoaibmabiju mat maiddái váikkuhivčče nannet Finnmárkku vuotna- ja riddoguolásteami.

11. Finnmárkkukommišuvdna galgá meannudit vejolaš gáibádusaid dohkkehit vuoigatvuođaid vuotna- ja riddoguovlluin olggobealde Finnmárkku.

12. Lávdegotti evttohus mearkkaša buohkanassii sierra riddoguolástusavádaga Finnmárkui, lágas gohčoduvvon Finnmárkkuavádat.

Sámediggi lea dan rájes go dat ásahuvvui, geavahan vuođđun ahte sápmelaččain ja dáid guovlluid álbmogis muđui leat vuoigatvuođat guolástussii ja eará ođasmuvvi mariidna resurssaide riddolagaš guovlluin. Sámediggi lea atnán mearrideaddjin ahte šaddá dakkár guolástushálddašeapmi mii lea vuođđuduvvon lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii. Finnmárkkuláhkaproseassa rájes lea Sámediggi deattuhan ahte dát sáhttá dušše dahkkojuvvot go mearriduvvojit konkrehta láhkanjuolggadusat mat dohkkehit ja nannejit sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođa, ja mat sihkkarastet sápmelaččaide vuoigatvuođa oassálastit almmolašrievttálaš resursahálddašeapmái.

Sámediggái lea áibbas mearrideaddji oažžut lága mii čielgasit lea álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde. Riddoguolástuslávdegotti evttohan finnmárkkuguolástusláhka mearkkaša lávkki rivttes guvlui. Sámediggi deattuha seammás ahte bargu finnmárkkuguolástuslágain maiddái ferte mielddisbuktit ahte fargga álggahuvvo bargu daid guovlluid várás mat leat lulábealde Finnmárkku, nu mo Sámediggi lea deattuhan dárbbašlažžan.

Sámedikki dievasčoahkkin lea miessemánus 2008 ollislaš árvvoštallama maŋŋá, mas eaktuduvvo ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus ii mielddisbuvtte viiddes rievdadusaid boahttevaš gulaskuddamiin ja konsultašuvdnaproseassas Sámedikkiin, mearridan rávvet Stuorradikki dohkkehit áššedovdijoavkku evttohusa nu mo dat lea dál.