Historjjálaš arkiiva

Áigu eanedit sámegiela geavaheami

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Ráđđehus áigu oažžut eanebuid geavahit sámi gielaid. Mánáidgárddit, skuvllat, almmolaš bálválusat ja mediafálaldat leat guovddážis dan doaibmaplánas sámegielaid várás, mii odne biddjojuvvo ovdan.

Ráđđehus áigu oažžut eanebuid geavahit sámi gielaid. Mánáidgárddit, skuvllat, almmolaš bálválusat ja mediafálaldat leat guovddážis dan doaibmaplánas sámegielaid várás, mii odne biddjojuvvo ovdan.

Sámegielaid doaibmaplána, mii lea ráhkaduvvon gulahaladettiin Sámedikkiin, galgá láhčit dilálašvuođaid govda ja guhkesáiggi áŋgiruššamii sámegielaid várás Norggas.

– Dakkár áŋgiruššan mii sihkkarastá julevsámegiela ja máttasámegiela ealli giellan maiddái boahttevaš buolvvaide, lea dehálaš, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen. Ruđat leat várrájuvvon erenoamáš doaibmabijuide mat galget nannet julevsámi ja máttasámi guovlluid giellaovddideami. Nordlándda fylkkamánni galgá hálddašit ruđaid.

Doaibmaplána ulbmilat ja doaibmabijut galget váikkuhit golbma váldosuorggi:

Oahppat: Nannet sámegiela oahpaheami mánáidgárddiin ja skuvllain, nannet doaibmabijuid mat movttiidahttet váldit ohpu sámegielas, ja buoridit váhnemiid ja eará rávesolbmuid vejolašvuođaid oahppat sámegiela.

Geavahit: Eanedit almmolaš fálaldaga sámegillii, earret eará dainna lágiin ahte nannet almmolaš doaimmaid sámegielat ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa, eanedit diehtojuohkima sámegillii sámi geavaheaddjiide ja ovddidit giellateknologiija ja sámi riektačállinreaidduid.

Oaidnit: Čalmmustahttit sámegiela almmolaččat media, kultuvrra ja sámi báikenamaid geavaheami bokte.

Ráđđehus almmuha doaibmaplánas ahte sámelága giellanjuolggadusat galget guorahallojuvvot, earret eará mo giellamearrádusat doibmet riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaidmet ektui. Sámedikki iskkadeapmi sámegiela birra ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan čájeha ahte ain lea ollu hástalusat ovdago sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvon dievaslaččat.

– Vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain, gullá sápmelaččaid deháleamos vuoigatvuođaide álbmogin, dadjá stáhtaráđđi. – Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš ásahit guovttegielat servodagaid dohko gosa dat lea vejolaš, ja lea positiiva dasa ahte viiddidit sámegiela hálddašanguovllu ain eanet. Lean ilus go dál lea láhččojuvvon dasa ahte maiddái Loabága suohkan beassá hálddašanguvlui, dadjá stáhtaráđđi.

Stáhtaráđđi deattuha man árvvolaš earret eará Sámedikki ja sámi giellabirrasiid bargu lea leamaš doaibmaplána ráhkadettiin. – Ovttasbargu lea leamaš áibbas dehálaš oččodettiin dakkár doaibmaplána, mii gokčá sámi servodaga gielladoaibmabijuid dárbbu, ja mii áigut joatkit ovttasbarggu doaibmaplán čuovvoleami oktavuođas, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

Doaibmaplána doaibmanáigi lea 5 jagi. Áigumus lea ráhkadit jahkásaš stáhtusraporttaid.

Sámegielaid doaibmaplána 

 

 

Sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gielijste

Reerenasse sæjhta jienebh edtjieh dejtie saemien gïelide provhkedh. Maanagierth jïh skuvlh, byøgkeles dïenesjh jïh meedijafaaleldahkh leah vihties sijjieh dan dahkoesoejkesjasse saemien gïelide mij daan biejjien olkese båata.

Dïhte dahkoesoejkesje saemien gielide, mij lea evtiedamme ektine Saemiedigkine, edtja sjiehteladtedh akten gamte jïh guhkiebasse barkose dejtie saemien gielide Nøørjesne.

– Joekoen vihkeles aktine råajvarimmine edtja luvlesaemien jïh åarjelsaemien gorredidh goh jielije gielh aaj dejtie båetije boelvide, barkoe-jïh ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta. Beetnehvierhtieh leah lyjkeme sjïere råajvarimmide edtja gieleevtiedimmiem nænnoestidh luvlesaemien jïh åarjelsaemien dajvine. Fylhkenålma Nordlaantesne sæjhta dejtie beetnehvierhtide reeredh.

Dahkoesoejkesjen vuepsie jïh råajvarimmie golme åejviesuerkide tjuvtjiedieh:

Lïeredh: Øøhpehtimmiem saemien gïeline nænnoestidh maanagiertine jïh skuvline, råajvarimmieh mah edtjieh jienebh dåårrehtidh øøhpehtæmman saemien gïeline, jïh råajvarimmieh mah edtjieh eejhtegi jïh jeatjah geervi nuepide bueriedidh saemien lieredh.

Nuhtjedh: Dejtie byøgkeles faaleldahkide saemien gïelesne lissiehtidh, gaskem jeatjebem dam saemiengïelen jïh kultuvrelle maahtoem nænnoestidh byøgkeles darjomi sisnjeli, lissiehtidh doh bievnesh saemiengïelesne dejtie saemien utnijidie, jïh gïeleteknologijem jïh dirregh saemien staeriestjaelemasse evtiedidh.

Vuejnedh: Saemien gïelh våajnoes darjodh dennie byøgkeles tjiehtjielisnie, meediji jïh  kultuvren tjïrrh jïh dejtie saemien sijjienommide nuhtjedh.

Reerenasse dennie dahkoesoejkesjisnie bieljele aktem  giehtjedimmiem dejstie saemielaaken gielenjoelkedassijste, gaskem jeatjebem edtja gielemoenemidie vuartasjidh  ektine mijjen gaskenasjovnales diedtigujmie. Saemiedigkien goerehtimmieh saemien gielen bïjre jïh dïhte vuarjasjimmie saemielaaken njoelkedassijste vuesiehtieh annje lea jïjnjh haestemh eannan dejtie moenemidie saemielaaken gielenjoelkedassine ållesth jaksa.

– Dïhte reakta edtja maehtedh saemien nuhtjedh gosse dejnie byøgkelesvoetine gaavnede, lea akte dejstie vihkelommes reaktijste dejtie saemien almetjidie, staateraerije jeahta. – Reerenasse veanhta lea vihkeles guektiengïelen siebriedahkh tseegkedh gusnie dïhte gåarede, jïh tuhtjie hijven reeremedajvem saemien gïelide vijriedidh.  Dan diehre manne geerjene ihke daelie lea sjïehteladteme Lavangen tjïelte aaj reermedajvese saemien gïelese båata, staateraerije jeahta.

Staateraerije dam aarvoem dejstie dåarjojste åvtese vaalta, gaskem jeatjebem Saemiedigkeste jïh saemien gielebyjresijstie dennie dahkoesoejkesjen barkosne.
– Dïhte aktivyøki barkoe lea dïhte vihkelommes orreme edtja aktem dahkoesoejkesjem buektiehtidh mij maahta doh  daerpiesvoeth dåastodh dejtie gieleråajvarimmide saemien siebriedahkesne, jïh mijjieh sijhtebe dam aktivyøki barkoem guhkiedidh gosse edtjebe dam dahkoesoejkesjem dåarjedidh, barkoe- jïh ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta.

Dïhte dahkoesoejkesje edtja 5 jaepieh juhtedh. Fïerhten jaepien edtja reektehtsinie båetedh  guktie gåarede.

Dahkoesoejkesje saemien gïelide (pdf)

 

 

Sihtá lasedit sámegiela anov

Ráddidus sihtá ienebuv galgalulun sámástit. Mánájgárde ja skåvlå, almulasj dievnastusá ja mediafálaldagá li guovdásj suorge sámegiela doajmmaplánan mij uddni almoduvvá.

Sámegiela doajmmapládna, mij le dagáduvvam Sámedikke guládallamijn, galggá dilev láhtjet gåbdå ja guhkesájggásasj bargguj sámegiela åvdås Vuonan.

– Sierraláhkáj le ájnas julevsámegielav ja oarjjelsámegielav sihkarasstet ielle giellan boahtte buolvajda, javllá barggo- ja sebradahttemminisstar Dag Terje Andersen. Biejadum li rudá sierra dåjmajda julevsáme ja oarjjelsáme gielajt nanniitjit. Rudá galggi Nordlánda fylkkamánne háldon.

Doajmmaplána ulme ja dåjma li gålmå oajvvesuorggáj juogedum:

Oahppat: Nannit sámegiela åhpadusáv mánájgárdijn ja skåvlåjn, sámegiela åhpadusá rekutterimav nannit, ja nannit æjgádij ja ietjá ållessjattugij vejulasjvuodav sámegielav oahppat.

Adnet: Lasedit almulasj fálaldagájt sámegiellaj, duola dagu nannit sámegielak ja kultuvralasj máhtudagáv almulasj ásadusájn, lasedit diedov sámegiellaj sáme addnijda ja åvddånahttet giellateknologiav ja sáme duollatjállemvædtsagijt.

Gæhttjat: Vuojnnusij buktet sámegielav almulattjat media, kultuvra ja sáme bájkkenamáj ano baktu.

Doajmmaplána milta galggá Ráddidus tjadádit sámelága giellanjuolgadusájt, ierit ietján galggap giellanjuolgadusájt árvustallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj. Sámedikke guoradallama sámegiela gáktuj ja sámelága giellanjuolgadusáj evaluerim vuoset ájn li moadda hásstalusá åvddål sámelága giellanjuolgadusá ålliduvvi ållåsit.

– Riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le dajs ájnnasamos riektájs sámijda álggoálmmugin, javllá stáhttaráde.
– Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt gånnå dát le vejulasj, ja le buorremielak sáme giellaháldadimguovlov vil stuoredittjat. Danen lev viehka ávon gå dal Loabat suohkan sáme giellaháldadimguovlluj boahtá, javllá stáhttaráde.

Stáhttaráde åvddån gæssá man ájnas Sámedikke ja sáme giellabirrasij viehkke le læhkám doajmmaplána bargon. –Aktisasjbarggo le læhkám ájnas váj lip nahkam dahkat giellaplánav mij gåbttjå sáme sebrudagá gielladárbojt, ja sihtap aktisasjbargov joarkket gå doajmmaplánav jåhtuj biedjat galggap, javllá barggo- ja sebradahttemminisstar Dag Terje Andersen.

Doajmmaplánan galggá vidá jahkásasj doajmmaájgge. Jahkásattjat galggi statusrapporta dagáduvvat.

Sáme gielaj doajmmapládna (pdf)