Historjjálaš arkiiva

- Áktejupmi, ovddasvástádus ja jálluvuohta leat suodjalusa guovddášárvvut

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Suodjalusdepartemeanta

Suodjalusministera Grete Faremo sárdni 2010 Soalddátákšuvnna loahpaheapmi Rockefelleris, Oslos 2010 miessemánu 27. beaivvi.

Suodjalusministera Grete Faremo sárdni 2010 Soalddátákšuvnna loahpaheapmi Rockefelleris, Oslos 2010 miessemánu 27. beaivvi.

Govvideaddji: Soldatnytt
Govvideaddji: Soldatnytt

Ráhkis soalddáhat

Munnje lea dievas illun leat dáppe odne. Vuosttasgeardebálvalus dál lea áibbas eará go maid lei moanat jagiid dás ovdal. Eatnasiidda vuosttasgeardebálvalusas dál leat mealgat eanet movttiideaddji doaimmat. Din geat dál lehpet suodjalusbálvalusas Suodjalus duođaid dárbbaša. Dat buorebut movttiidahttá soalddáhiid. Dát veahka ii leat goassege ovdal leamašan buorebut go maid dii geat dál leat dáppe. Mun sávan ja doaivvun ahte dát duohtavuohta dagaha ahte dii iluin ja čeavláivuođain suodjalusgárvvuin vánddardit.

Ahte leat alla gáibádusat suodjalusgeatnegahtton nuoraide ii lea gal ođas min historjjás. Gaskaáiggis gáibidedje doaibmanávcca ja nana rumašguottu, jođánvuođa ja luohttevaš váimmu.  Nu movt dalle daddjui: ”sus galgá leat nana ja govda raddi, ealli ja čielga čalmmit, stuora gieđat ja dávttit, stuora juolggit ja banit, stuora ja garra Suonat. Soađi gudni ja rápmi lea buot deháleamos; lea buoret jápmit go rápmi báhcá muitun go eallit badjelgehččojumiin”.

Nu movt ipmirdehpet – lea juoga mii ii goassege rievdda.

Ja eará bealit gal rivdet. Dál mii válljet soalddáhiid ehtalaš vuođu mielde go olgguldas dovdomearkkaid vuođul.

Mii ipmirdit ahte Suodjalus lea ovdánahttojuvvon gaskaáiggi rájes sihke danin go oaidnit nissonolbmuid dáppe, ja ahte dii lehpet deattuhan GEJ – Guottuid, Etihka ja Jođiheami – dán jagáš soalddátakšuvnnas, ja earenoamážiid deattuhan gaskavuođas soalddáhiid ja militeara njunnošiid.

Mu mielas dát lea buorre. Áktejupmi, Ovddasvástádus ja Jálluvuohta  – ÁOJ - leat suodjalusa guovddášárvvut, ja áiggun iežan bealis lasihit: Áktejupmi ja luohttevašvuohta, man vuođđun lea alla morála ja etihkka, lea vuođđun bures doaibmi olbmuidgaskasašvuođain, ja earenoamážiid jođiheddjiid ja vuolitdási virgeolbmuid gaskkas. Ja ii guđege eará sajis go Suodjalusas leat dát nu čielggas ja oidnosis. Heahtediliin dahje soahtediliin lea čielga gáibádus ahte buot bealit sáhttet luohttit guhtet guimmiidasaset nala.

Govven: Soldatnytt
Govven: Soldatnytt

Norgga soalddáhat barget hui buori barggu sihke váttis ja amas birrasiin. Leaš dál boaldi beaivváš Afrihkás dahje dálvvas Afghanistana. Soalddáhat doibmet bures, sis lea alla fágalaš dássi, ja sis lea alla morála. Min soalddáhat ožžon rámi riikkaidgaskasaš dásis guottuideaset ovddas, ja buori barggu ovddas maid barget.

Muhto állet buot rámi nu návddaš ahte beare sakka čevllohallabehtet rámiin. Dii berrebehtet čielgasit jurddašit go mii politihkkarat čájehit dovdduid Norgga ja norgalaččaid ovddas.

Okta goit lea áibbas čielggas: sturrodat ii leat álot dehálaš:-) Dii lehpet oassin ođđaáigásaš árjasuodjalusas. Dat stuora ja boares doibmiibidjansuodjalus lea dál historjá.  Dii lehpet oassin gealboorganisašuvnnas, mas leat alla gáibádusat buohkaide, goittot soalddáhiidda. Dis lea ollu máhttu ja čehppodat ođđaáigásaš vearjjuid ja teknologiija birra. Lassin dasa jođiheaddjit galget máhttit movttiidahttit, ja soalddáhat luohttit dasa ahte sin láidestit buoremus lági mielde. Sii fertejit maiddái  luohttit ahte jođiheddjiin lea alla fágalaš, ehtalaš ja morálalaš dássi.

Dan dii lehpet ipmirdan, mii čielgasit ovdanboahtá dán jagi soalddátakšuvnnas.

Eai guhtege earát vásit seamma váttis ehtalaš čuolbmabeliid go soalddáhat soahtedilis, danin lean ilus go dát váldo duođalažžan.

Soames áiggi sáhttá leat váttis earuheames etihka ja morála. Mii lea erohus? Mii sáhttit nu álkit čilget ahte etihkka lea teoriija, ja morála ges lea praktihka. Ollášuhttimis alla morálalaš standárddaid mii gáibiduvvo dis soalddáhiin, de fertebehtet oahppat  etihka mii lea vuođus.

Lea etihkka mii lea hábmen ollu daid njuolggadusaid maid gávdnat riikkaidgaskasaš humanitára rievttis. Nugomat ahte olbmuid galgá meannudit gudnevuollegašvuođain ja nu humána go vejolaš, maiddái vašálaččaid. Afghanistanas mii deaivvadit vašálaččain guhte ii doahttal iige dovdda álbmotrievtti. Dattege lea dehálaš ahte mii čuovvut álbmotrievtti. Dás háliidan geardduhit oasi das maid Khaled Hosseini čálii báras girjjis, “Drageløperen:

“Soahti ii heaittit ávddalašvuođagáibádusa  – soahti gáibida vel eanet ávddalašvuođa go dalle go lea ráfi”.

Dál leat nieiddat šaddamiin lunddolaš oassin suodjalusas. Dán mun illudan, danin go etihkka ja morála maiddái mearkkaša vealaheami eastadeames. Danin mu mielas maiddái suodjalusas goappaš sohkabeliin galget leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat.

Go njunnožiin jearan manin sii válljejedje suodjalusa dahje riikkaidgaskasaš operašuvnnaid, de eatnasat muitalit ahte sin fitnoválljen láttai vearjogeatnegas áiggi vuolde. Vearjogeatnegasvuohta odne lea várrejuvvon dievdduide, danin go dat lea min deháleamos rekruhttensajádat, de lea váttis njulget bonju sohkabealdássádaga.

Ođđa sešuvdnaortnet lea lávki rivttes guvlui. Dat mearkkaša mii dál joksat  measta buot nuorra nieiddaide. Mun gal in oainne prinsihpalaš ákkaid dasa ahte mii dálá áiggis dađistaga láhčet nissoniidda ja dievdduide seamma vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid, maiddái Suodjalusas.

Suodjalus lea vuogádat mii álot radikála sohkabealkvoteremis lea válljen dievdduid. Danin mii fertet duostat hástalit guottuid ja vugiid oažžumis eanet nissoniid Suodjalussii. Jagi 2010 rájes nissonat galget leat lunddolaš oassin Suodjalusas. Sihke danin go dat lea vuoiggalaš ja go Suodjalus dárbbaša nissonolbmuid.

Mu mielas mis galget leat čielga oaivilat ja ahte vuođđun min oaiviliin leat bajitdási morálalaš ja ehtalaš prinsihpat ja dagut.

Dat nubbi bealli lea berošmeahttunvuohta. Arnulf Øverland dajai beakkán divttastis “Du må ikke sove” : ”Don it galgga ollinge dohkkehit dan vearrivuođa  mii alccat ii čuoza”.   Mun lean ilus go norgalaš soalddáhat čađat čájehit ahte sii háliidit eastadit vearrivuođaid mat čuhcet earáide, ja heakkavárainis barget maid sáhttet vai earátge galget beassat vásihit seamma ráfi ja friddjavuođa go maid sii návddašit.  Ráfi ja friddjavuohta ii lea nu diehttelassan.

44 jagi mu eallimis lei mus áhčči guhte lei soahteveterána. Gestapo válddii su fáŋgan, illástedje su ja 1943 sáddejedje su Natzweiler jápminleirii . 22 jahkásažžan son dubmejuvvui jápmimii, muhto máŋgii son garvvii jápmima, ja gáddjojuvvui  dalle go vilges busset 1945 vižže ruoktot norgalaš fáŋggaid. Su vásáhusat leat mearkkašan ollu munnje, dasa mii mun lean ja mii munnje lea dehálaš. Son oahpahii munnje ahte lea dehálaš ahte mii eat vajálduhte nuppi máilmmisoađi surgadis dáhpáhusaid.

Mii fertet historjjás oahppat. Danin lea dehálaš ahte sii geat ledje mielde jotket hupmamis ja čállimis dáhpáhusaid birra nu guhka go sáhttet.  Lea dehálaš go dievddut nugomat Gunnar Sønsteby joatká mátkkošteames skuvllaid mielde, ja ahte ráhkaduvvojit filmmat nugomat Max Manus birra, ja go ain čállojuvvojit girjjit dán fáttá birra. Lea dehálaš ahte mii ain beroštit ja diehtit manin mii beroštit.

Midjiide buohkaide lea dehálaš ahte mii gullat ja oahppat maid veteránat muitalit nuppi máilmmisoađi birra. Ja dađistaga bohtet vel eanet veteránat. Veteránat geat rahčet dálá áiggi sođiin, dálá vearjjuiguin ja dálá vealaheddjiid vuostá. Mii galgat guldalit ja oahppat dáin veteránain maiddái. Sii leat soalddáhat, nu movt diige, ja sii maiddái ánssášit min rámi ja doarjaga.

Dálá áiggi soalddáhat lea buot ládje seamma dássásažžat ja buorit go maid ovddit buolvvaid nuorra nissonat ja dievddut ledje, ja dii doalvvuhat min čeavlás árbevieruid ovddasguvlui.

Dii lehpet buoremus oahppan soalddáhat mat Gonagasriikka leat bajásšaddan, ja dii lehpet máŋgga geardde čájehan ahte ceavzibehtet buotlágan dilálašvuođain ja guovlluin máilmmis.

Giitu go searvabehtet ja lihkku ain ávvudeames 2010 soalddátákšuvnna.

Giitu beroštumis.