Historjjálaš arkiiva

Buhcciidsiiddain 10 proseanta eanet doaktárat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Buhcciidsiiddain lea doavttirjahkibarggu lohku lassánan 10 proseanttain 2009:s. – Fuolahusplána 2015:s lea mihttomearri lasihit buhcciidsiidda doavttirlogu. Dan leat nagodan, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen.

Buhcciidsiiddain lea doavttirjahkibarggu lohku lassánan 10 proseanttain 2009:s. – Fuolahusplána 2015:s lea mihttomearri lasihit buhcciidsiidda doavttirlogu. Dan leat nagodan, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen.

Leat Statistihkalaš guovddášbyrå ođđa KOSTRA-logut mat čájehit buhcciidsiiddaid doavttirlogu lassáneami.

– Fylkkamánniid bokte lea ráđđehus bivdán gielddaid bidjat iežaset mihttomeriid doavttirlogu ektui. Lea hui illudahtti oaidnit ahte eanet doaktárat barget buhcciidsiiddain orru boarrásiiguin, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen.

2005 rájes leat fuolahussuorggis obbalaš virgelasáhus leamaš 16 000 jahkivirggi.

– 2005 válggas lohpideimmet 10 000 jahkivirggi. Dán leat eambbo go ollášuhttán. Dál leat bures bargamin diimmáš lohpádusa ollášuhttimiin, ahte 2015 rádjái bohtet 12 000 ođđa jahkivirggi, dadjá Strøm-Erichsen.

Kostra-logut čájehit ahte gielddat lasihedje fuolahussuorggi jahkivirggiid 1 800:in 2009:s.

– Dát lea hui illudahtti ovdáneapmi. Dát čájeha ahte gielddat bidjet searaid fuolahusbálvalusaide. Dat mii illudahttá erenoamážit, lea ahte ođđa virggiide leat biddjon olbmot geain lea dearvvašvuohta- ja sosiálaoahppu. Dát dagaha buoret bálvalusaid ja geavaheddjiide oadjebasat dili, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar.