Historjjálaš arkiiva

Buorre gulahallan gaskal Ráđđehusa ja Sámedikki

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Vuogádatlaš gulahallan stáhta ja Sámedikki gaskkas lea ávkkálaš goappaš beliide ja vuolggaha buori čovdosiid. Eanas áššiin olahat ovttamielalašvuođa, čállá ođasmahttin- hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud Nordlysas 05.08.2010.

Vuogádatlaš gulahallan stáhta ja Sámedikki gaskkas lea ávkkálaš goappaš beliide ja vuolggaha buori čovdosiid. Eanas áššiin olahat ovttamielalašvuođa, čállá ođasmahttin- hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud Nordlysas 05.08.2010.

Leago máŋgga áššiin sierramielalašvuohta ráđđehusa ja Sámedikki gaskkas? Ollu daid áššiin maid ráđđehus digaštallá Sámedikkiin, de leat dušše soames dain mat vuolggahit stuora mediaberoštumi, ja eará áššit eai obage namuhuvvo mediain. Dán giđa lea davviriikkaid sámekonvenšuvnna bargu ja Sámedikki moaitámušat ráđđehusa konvenšuvdnašiehtadallama válljejuvvon modealla vuostá, dagahan mediaberoštumi. Mediačállosat davviriikkaid sámekonvenšuvnna birra sáhttá dagahit dakkár ipmárdusa ahte Sámedikkis ja ráđđehusas dávjá leat vuostálas beroštumit. Mun háliidan deattuhit ahte ráđđehusa ja Sámedikki gaskkas eanas áššiin lea buorre gulahallan, ja olahat ovttamielalašvuođa mearrádusaid sisdoalus.

Geassemánu loahpas ovddidii ráđđehus jahkásaš stuorradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Lassin Sámedikki 2009 jahkedieđáhussii, de ráđđehus čilge maid 2009:s lea bargan sámepolitihkalaš gažaldagaiguin. Dieđáhussii leat čohkkejuvvon dieđut ráđđádallamiid birra Sámedikkiin 2009 ođđajagimánu 1.beaivvi rájes gitta 2010 miessemánu rádjai. Dán áigodagas leat badjel 30 áššiin lea ráđđehus ráđđádallan Sámedikkiin. Čalmmusteapmi duođašta ahte lei dušše eaŋkiláššiin go eat nagodan olahit ovttamielalašvuođa. Eanas áššiin ráđđádallama boađusin lei ovttamielalašvuohta gaskal ráđđehusa ja Sámedikki. 

Ráđđehus lea riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid bakte geatnegahttojuvvon ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat váikkuhit sápmelaččaide Norggas. Dehálaš ráđđádallangeatnegasvuođa ulbmilin lea olahit ovttamielalašvuođa Sámedikkiin. Ráđđádallamat leat mealgat eanet go ahte Sámedikkis dušše lea vuoigatvuohta oainnuset ovddidit dihto áššiin. Duohta ráđđádallamat mearkkašit ahte Sámediggi árrat juo beassá searvat áššemannolahkii, ja ahte stáhtalaš ásahus ja Sámediggi bargaba dan badjelii ahte ipmirdit goabbat guoimmiska beroštumiid ja dárbbuid. Viidáset galgá láhččojuvvot doarvái áigi gávdnamis čovdosiid maid goappaš bealit sáhttet doarjut.

Ráđđádallamat main rabasvuohta ja goabbat guoimmiska beroštumiid doahttaleapmi lea vuođđun, ja lea duohta áigumuš olahit ovttamielalašvuođa, goappaš bealit atnet buorre proseassan. Mu ipmárdus lea ahte buori ráđđádallanproseassat leat vástádussan dasa go stáhta ja Sámediggi eanas áššiin leat olahan ovttamielalašvuođa

Munnje lea dehálaš deattuhit ahte ráđđehus garrasit bargá dan badjelii ahte olaha ovttamielalašvuođa Sámedikkiin. Sámediggi lea sámiid álbmotválljen ásahus, ja deháleamos Norgga sápmelaččaid jietnaguoddin. Sámedikki oaidnu daid áššiin main lea stuora mearkkašupmi sámi servodahkii lea danin hui dehálaš ráđđehussii. Danin mu deattuhan ahte Sámedikkis ja ráđđehusas lea oktasaš beroštupmi olaheames ovttamielalašvuođa. Go ovttamielalašvuohta lea olahuvvon eanas ráđđádallanproseassain, de dát duođašta movt oktasaš beroštumit geavatlaččat doibmet. Seammás lea nu ahte Sámedikkis ii leat gieldinriekti daid áššiin main ráđđádallamat čađahuvvojit. Áššiin mat ovddiduvvojit Stuorradiggái, de Sámedikki oaidnu čilgejuvvo, earenoamážiid dalle go ráđđádallamiin gaskal stáhta ja Sámedikki ii leat olahuvvon ovttamielalašvuohta.

Munnje lea dehálaš deattuhit ahte ráđđádallamat leat dehálačča viidábut go dušše ahte eaŋkiláššiin olahit ovttamielalašvuođa gaskal stáhta ja Sámedikki. Máŋga departemeantta leat maŋimus jagiid čađahan oanibut ja guhkibut ráđđádallamiid Sámedikkiin. Muhtun departemeanttain leat maiddái bistevaš čoahkkimat Sámedikkiin, juogo politihkalaš dahje hálddahuslaš dásis. Ráđđádallanortnet lea vuolggahan ja nannen gaskavuođaid, ja soames oktavuođain nai vuođđudan jeavddalaš gaskavuođaid gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki. Sámi áššiid ministariin ráđđehusas de mu mielas lea dehálaš ahte ollu ráđđádallamat čiekŋudit stáhtahálddahussii eanet dieđuid ja ipmárdusa sámi dilálašvuođaid birra. Lassáneaddji áiccalmasvuohta sámi kultuvrra birra váikkuha politihkalaš mearrádusaid. 

Ráđđádallanortnet leige váldofáddán bistevaš jahkebeallásaš čoahkkimis Sámediggepresideanttain, Egil Olliin,  Kárášjogas geassemánu 14. beaivvi. Moai Sámediggepresideanttain leimme ovttamielalačča das ahte ráđđádallanortnet lea mearrideaddji reaidun mii dáhkida Sámediggái vejolašvuođa váikkuhit mearridanproseassaid. Seammás ráđđádallanvásáhusat duođaštit ahte sihke Sámedikki ja stáhta bealis ain leat hástalusat das movt ráđđádallanortnet doaibmá. Ovdamearkka dihte sáhttá leat gáibideaddjin lágidit ráđđádallamiid Sámedikkiin buohtalaga ráđđehusa mearridanproseassain. Dát lea čuolbmabealli mainna bargat ovddasguvlui vai dasa gávdnat čovdosa.

Vaikko leatge hástalusat de lea mu čielga ipmárdus dat ahte vuogádatlaš gulahallan gaskal stáhta ja Sámedikki lea ávkkálaš goappaš beliide ja vuolggaha buori čovdosiid dehálaš sámepolitihkalaš áššiin.