Historjjálaš arkiiva

Doarjja golmmagielat prošektii Omasvuona suohkanis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolluda 100 000 ruvnno doarjjan ovdaprošektii Mangfold styrker (Máŋggabealatvuohta nanne), ovddasmanniprošeakta man ulbmil lea čalmmustahttit dáru, sámi ja kvena/suoma kultuvrra ja giela ja dahkat daid dásseárvosažžan Omasvuona suohkanis.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolluda 100 000 ruvnno doarjjan ovdaprošektii Mangfold styrker (Máŋggabealatvuohta nanne), ovddasmanniprošeakta man ulbmil lea čalmmustahttit dáru, sámi ja kvena/suoma kultuvrra ja giela ja dahkat daid dásseárvosažžan Omasvuona suohkanis.

- Omasvuona suohkan lea okta dain ollu suohkaniin davvin gos ”golmma čeardda deaivvadeapmi” lea mearridan suohkana ovdáneami. Dát prošeakta lea dehálaš dasa ahte addit buot suohkaniidda vejolašvuođa ovdánit searválagaid. Mun jáhkán ahte Omasvuona prošeakta sáhttá leat ávkin eará suohkaniidda ge, dadjá stáhtačálli Raimo Valle. Omasvuona suohkan celkkii iežas golmmagielat suohkanin miessemánus 2007. Ollu suohkana ássiin lea gullevašvuohta sihke dáru, sámi ja kvena/suoma kultuvrii. Prošeakta Máŋggabealatvuohta nanne, galgá iešguđet kultur- ja oahpahusdoaimmaid bokte deattuhit dan ahte ovdandoallat, ealáskahttit, ođđasis ealáskahttit ja ovddidit iešguđet kultuvrraid ja daid searvevuođa Omasvuonas. Áigumuššan lea nannet ássiid identitehtadovddu ja addit juohkehažžii vejolašvuođa gávdnat oadjebasvuođa iežas kulturgullevašvuođas. Prošeakta galgá maiddái čielggadit doaibmabijuid mat duohtandagašedje Omasvuona golmmagielat suohkanin.