Historjjálaš arkiiva

Doarjja rádjerasttildeaddji gielladoaimmaide Deanus

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Ráđđehus doarju sámi giella-, skuvla- ja mánáidgárddi ovdánahttinprošeavtta Deanus 100 000 ruvnnuin. Dát lea ovttasbarganprošeakta gaskal Deanu gieldda ja Ohcejoga gieldda Suomas.

Ráđđehus doarju sámi giella-, skuvla- ja mánáidgárddi ovdánahttinprošeavtta Deanus 100 000 ruvnnuin. Dát lea ovttasbarganprošeakta gaskal Deanu gieldda ja Ohcejoga gieldda Suomas.

Suoma-beale Ohcejoga skuvlla  ja norgga-beale Sirpmá skuvlla gaskkas lea máŋga jagi leamašan ovttasbargu sámegielat ja sámi kultuvrra oahpahusain. Gielddat maiddai ovttasbarget sámi mánáidgárdde fálaldagain.  Dál háliidit gielddat ovddidit ja nannet ovttasbarggu ja leat ovdánahttán prošeavtta mas lea sáhka ovttasbarggus oahppoplánaid, bajásšaddanplánaid, ovdánahttimis sámegielat oahpponeavvuid ja addit fágalaš doarjaga ja veahki sidjiide geat barget bajásšaddamiin ja skuvllain. Prošeakta ovttasbargá Sámi allaskuvllain áimmahuššamis máhtolašvuođa prošeavtta birra.  Sámegiela doaibmaplána čuovvoleamis deattuhuvvo ahte juste dákkár ovttasbarggu galgá nannet.

- Ovttasbargu rájáid rastá sámegiela oahpahusa oktavuođas lea dehálaš vai nanne oahpahusa ja mánáid giellaovdáneami. Dát addá buori vásáhusaid ja vuođu mii šattašii ávkin ja vuođđun ovttasbargui rájáid rastá eará guovlluin riikkas, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar, Dag Terje Andersen.