Ráđđehus addá 3,1 milj. ruvnnu doarjjan arvat báikkálaš doaibmabijuide mat leat unnibuš sámegielaid várás. Sámegielaid doaibmaplána mielde vuoruhuvvojit lulli­sámegielalaš ja julevsámegielalaš doaibmabijut.

– Báikkálaš gielladoaibmabijut ovddidit ja buktet oidnosii unnibuš sámegielaid julev­sámegiela ja lullisámegiela, muhto maiddái nuortalaš giela dahje golttágiela ja bihtánsámegiela. Unnibuš sámegielaid dilli lea bahá. Dál mii veahkkin addit unnibuš sámegielaide ovdánanvejolaš­vuođaid boahttevaš buolvvaide maid. Dat lea dehálaš oassi dan barggus maid mii bijaimet áigumuššan Sámegielaid doaibmaplánii, cealká bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen. 

Nordlándda fylkkamánnis lea lullisámegiela ja julevsámegiela oahpahusas oktiiheivehan­ovddasvástádus ja bargá aktiivvalaččat vai dát gielat seillošedje ja ovdánivčče. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan buohkanassii 1,5 milj. ruvnnu prošeavttaide mat čađahuvvojit Nordlándda fylkkamánni namas.  

– Prošeavttaid viidodat čájeha ahte lea ollu álša sámegielaid várás. Nordlándda fylkkamánni bargá ovttasráđiid ruoŧŧilaš skuvllaiguin, álggaha giellakurssaid ja giellalávgguid, ja sus lea vel giellaprošeakta jođus Lullisámi teáhteris. Áigumuš lea ráhkadit eanet joregiid sámegiela geavaheapmái. Dakkár prošeavttat dat addet unnibuš gielaide dárbbašlaš doarjaga, cealká stáhtaráđđi.  

Eará doaibmabijut

• Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan oažžu 300 000 ruvnnu oasseruhtadeapmin pro­šeaktavirgái mii galggašii nanusmahttit lullisámi giela ja kultuvrra. Prošeakta lea 3-jahkásaš ovddidanprošeakta, ja das lea erenoamáš deaddu biddjojuvvon lullisámegiela sierradásat oahpahusaid oktiiheiveheapmái.  
• Báikkálaš aviisa Snåsningen oažžu 200 000 kroner vai sáhttet álggahit lullisáme­gielalaš aviisasiidduid. Dainna doarjagiin aviisa sáhttá álggahit prošeavtta dán jagi, nu ahte dat sáhttá šaddat dohkálaš oažžut Mediabearráigeahču doarjaga jagi 2010.  
• Ráđđehus doarju Sváhkena skuvlla mii lea Engerdálas, juolludettiinis dasa 250 000 ruvnnu. Lullisámegielas lea stuorra terminologiijaváili, ja Elgå skuvla galgá ráhkadit lulli­sámegielalaš terminologiija ja oahpponeavvuid servodatfágaide. Dat ruđet leat lassin ráđđehusa 500 000 ruvdnosaš jahkásaš doaibmadoarjagii mii manná skuvlla lullisámi giellafálaldagaide.  
• Doarjja Infonuora jođiheapmái lassána 20 000 ruvnnuin 320 000 ruvdnui. Infonuorra lea dárogielalaš, julevsámegielalaš, lullisámegielalaš ja davvisámegielalaš diehto­juohkinbálvalus sámi nuoraid várás Nordlándda fylkkasuohkana namas.  
• Vai nanne nuortalašgiela dahje golttágiela, de Nuortasámi musea mii lea Njávdámis, lea ožžon 500 000 ruvnnu giellaovddidanprošektii. Prošeakta galgá leat oassi rádja­rasttideaddji ovttasbarggus, mii lea golttálaš giellabirrasiiguin Suomas ja Ruoššas.  
• Ráđđehus maid ulbmáda bidjat sullasaš prošeavtta bihtánsámegiela várás, vuos ovdaprošeaktan.

Ovdalis Bargo- ja searvadahttindepartemeanta stuorrudan doarjaga Norgga dutkanráđđái 1,17 milj. ruvnnuin vai dutkan nannejuvvošii lullisámegielas ja julevsámegielas.

Lassin doarjagii maid ráđđehus dás addá, lea Sámediggi jagi 2009 ožžon 5 milj. ruvnnu vai sáhttá čuovvolit Sámegielaid doaibmaplána. Stáhtabušeahtas leat 8 milj. ruvnnu várrejuvvon doaibmaplána čuovvoleapmái. Sámegielaid doaibmaplána almmuhuvvui Kárášjogas miessemánus 2009.

Sámegielaid doaibmaplána

 

Dåarjoe saemien gïeleråajvarimmide

Reerenasse 3.1 millijovnh kråvnah vadta gellie voenges råajvarimmide smaave saemien gïelide. Guktie Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide tjåådtje, dellie evtemost åarjel-jïh  luvlesaemien gïeleråajvarimmieh veeljeme.

– Doh voenges gïeleråajvarimmieh sïjhtieh dejtie smaave saemien gïelide vijriebasse evtiedidh jïh dejtie våajnoes darjodh, goh luvle- jïh åarjelsaemien, bene aaj luvliesaemien/ skoltesaemien jïh pijtesaemien. Dïhte tsiehkie dejtie smaave saemien gïelide lea ålvoes geerve. Daelie viehkiehtibie dejtie smaave saemien gïelide evtiedidh aaj dejtie båetije boelvide. Daate akte vihkeles bielie dehtie barkoste mijjieh sjiehteladtimh Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide, barkoe- jïh ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta.

Nordlaanten fylhkenålma aktem iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh luvlesaemien øøhpehtæmman jïh eadtjohkelaakan barka edtja dejtie gïelide gorredidh jïh evtiedidh. Barkoe-jïh ektiedimmiedepartemente lea tjåanghkan 1.5 millijovnh kråvnah prosjektide vadteme mah Nordlaanten fylhkenålma steerie.

– Doh gellielaaketje prosjekth aktem stoerre eadtjohkevoetem vuesiehtieh saemien gïelide. Nordlaanten fylhkenålma svienske skuvligujmie laavenjostoe, gïelekuvsjh jïh gïeliebiesieh aelkehte, jïh lissine aktem gïeleprosjektem jåhta åarjelsaemien teaterinie.  Tjuara amma jienebh sijjieh skaepiedidh edtja gïelem nuhtjedh.  Nov amma dagkeres prosjekth dah, mah smaave gïelh aktem daerpies lutnjemem vedtieh, staateraerije jeahta.

Jeatjah råajvarimmieh

• Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte 300 000 kråvnah åådtje bieliemaaksose aktede prosjektebarkoste edtja åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh. Prosjekte akte 3-jaepien evtiedimmieprosjekte jïh sæjhta joekoen leavloem biejedh åarjelsaemien gïelen øøhpehtimmiem iktedidh joekehts daltesinie.
• Dïhte voenges plaerie Snåsningen 200 000 kråvnah åådtje guktie dah maehtieh aelkedh åarjelsaemien plaeriesæjroejgujmie. Daejnie dåarjojne plaerie maahta prosjektine aelkedh daan jaepien, guktie dah maehtieh dåarjoem åadtjodh Meedijevaaksjomistie 2010 raejeste.
• Reerenasse Elgå skuvlem Engerdaelesne 250 000 kråvnajgujmie dåårje. Åarjelsaemien terminologije jijnjem fååtese, jïh Elgå skuvle edtja terminologijem jïh learoevierhtieh åarjelsaemien gïelesne evtiedidh siebriedahkefaagesne. Daate lissine reerenassen fïerhten jaepien giehteldimmiedåarjose båata mij lea 500 000 kråvnah, åarjelsaemien gïelefaaleldahkide skuvlesne.
• Infonuorran dåarjoe lissehte 20 000 kråvnajgujmie, 320 000 kråvnese. Infonuorra akte bïevnesedïenesje saemien noeride daaroen, luvle-, åarjel- jïh  noerhtesaemien maam Nordlaanten fylhkentjïelte steerie.
• Edtja barkoem luvliesaemien jallh skoltesaemien gïeligujmie nænnoestidh dellie Luvliesaemien museume Neidenisnie 500 000 kråvnah åådtjeme gïeleevtiedimmieprosjektese. Dïhte prosjekte sæjhta meatan sjïdtedh aktene raastedåaresth laavenjostosne skoltesaemien gïelebyjresigujmie Såevmesne jïh Russlaantesne.
• Reerenasse aaj soejkesje aktem seammaplieres prosjektem buektiehtidh pijtesaemien gïelese, voestegh goh akte åvteprosjekte.

Aarebi Barkoe-jïh ektiedimmiedepartemente dam dåarjoem Nøørjen dotkemeraaran 1,17 mill kråvnajgujmie lissiehtamme, edtja dotkemem åarjel-jïh luvlesaemien gïelide doerelidh.

Lissine dam dåarjoem reerenasse daesnie vadta, dellie Saemiedigkie jaepien 2009 5 millijovnh kråvnah åådtjeme edtja Dahkoesoejkesjem doerelidh. Dahkoesoejkesjem saemien gïelide åvtese bøøkti Karasjohkesne suehpeden 2009.

Dahkoesoejkesje saemien gïelide 

 

Doarjja sámegielak dåjmajda

Ráddidus juollot 3,1 millijåvnå moadda bájkálasj dåjmajda smáv sámegielaj gáktuj. Sámegiela doajmmaplána milta li oarjjel- ja julevsáme gielladåjma vuoroduvvam.

- Bájkálasj gielladåjma åvddånahtti ja vuojnnusij dahki unnep sámegielajt, julev- ja oarjjelsámegielajt, ja aj lullesámegielav (gålldåsámegielav) ja bihtámsámegielav. Unnep sámegielaj dille le alvos. Dán baktu mij vaddep vejulasjvuodajt unnep sámegielajda åvddånahttet boahtte buolvajda. Dát le ájnas oasse Sámegiela doajmmaplána bargos, javllá barggo- ja sebradahttemminisstar Dag Terje Andersen.

Nordlánda fylkkamánnen le koordinerimåvdåsvásstádus oarjjel- ja julevsáme åhpadusá gáktuj ja dåjmalattjat barggá dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta le tjoahkkáj juollodam 1,5 millijåvnå prosjevtajda ma li Nordlánda fylkkamánne háldo duogen.

- Prosjevtaj vijddudahka vuoset stuorra berustimev sámegielaj gáktu. Nordlánda fylkkamánne barggá svieriga biele skåvlåj siegen, giellakursajt ja giellalávggomijt jåhtuj biedjá, ja duodden le siján giellaprosjekta Oarjjelsáme teáhterijn. Ájnas le ásadit arenajt gånnå gielav adná. Dákkir prosjevta unnep gielajt låggŋi, ja dat ham le dárbulasj, javllá stáhttaráde.

Ietjá dåjma:

• Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkan oadtju 300 000 kråvnå oasseruhtadibmáj prosjektavirggáj oarjjelsáme giela ja kultuvra nannima diehti. Prosjekta le gålmåjahkásasj åvddånahttemprosjekta mij galggá dættodit oarjjelsámegiela åhpadusá aktánaddamav moatten dásen.  
• Lokalavisa Snåsningen oadtju 200 000 kråvnå váj máhtti oarjjelsámegielak avijssabielijt tjállegoahtet. Dájna dårjajn avijssa jåhtuj boahtá dán jage váj Medietilsynas oadtju dårjav 2010 jage rájes.  
• Ráddidus doarjju Elgå skåvlåv Engerdalen 250 000 kråvnåj. Oarjjelsámegielan le alvos báhkovánesvuohta, ja Elgå skåvllå galggá oarjjelsámegielak bágojt ja oahpponævojt åvddånahttet sebrudakfágan. Dát boahtá lassen ráddidusá jahkásasj 500 000 kråvnå doajmmadoarjjaj oarjjelsáme giellafálaldahkaj skåvlån. 
• Infonuorra dåjma doarjja laseduvvá 20 000 kråvnåj, 320 000 kråvnåjda. Infonuorra le diehtojuohkemdievnastus sáme nuorajda dárogiellaj, julev- oarjjel- ja nuorttasámegiellaj Nordlánda fylkkasuohkana baktu. 
• Lullesáme jali gålldåsáme giela nannimdiehti le Lullesáme museum Njájddamin oadtjum 500 000 kråvnå giellaåvddånahttemprosjektaj. Prosjekta galggá oassen rádjárasstididdje aktisasjbargos gålldåsáme giellabirrasij Suoman ja Ruossjan. 
• Ráddidus ájggu sæmmilágásj prosjevtav ásadit bihtámsámegiela gáktuj, vuostatjin åvddåprosjektan. 

Åvddåla le Barggo- ja sebradahttemdepartemennta lasedam dårjav Vuona dutkamrádáj 1,17 millijåvnåj nannimdiehti oarjjel- ja julevsámegiela dutkamav.

Duodden njuolgga dårjas ráddidusás, le Sámedigge jagen 2009 oadtjum 5 millijåvnå Sámegiela doajmmaplána bargov joarkátjit. Stáhtabudsjehtan li 8 millijåvnå doajmmaplána bargguj juolloduvvam. Sámegiela doajmmapládna ilmoduváj Kárásjågån moarmesmánon 2009.

Sámegiela doajmmapládna