Historjjálaš arkiiva

Láhkarievdadus sáhttá váikkuhit dasa ahte eanebut servet sámediggeválgii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Odne leat sámelága rievdadusat sámedikki válgaortnega hárrái dohkkehuvvon stáhtaráđis. – Láhkarievdadusa ulbmil lea sihkkarastit stuorát lobálašvuođa ja árvvu Sámediggái, ja dakko bokte váikkuhit ahte eanebut servet sámediggeválgii, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

Odne leat sámelága rievdadusat sámedikki válgaortnega hárrái dohkkehuvvon stáhtaráđis. – Láhkarievdadusa ulbmil lea sihkkarastit stuorát lobálašvuođa ja árvvu Sámediggái, ja dakko bokte váikkuhit ahte eanebut servet sámediggeválgii, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

Seamma stáhtaráđis leat mearriduvvon dat sámediggeválgga láhkaásahusat, main lea mearkkašupmi evttohasaid nammadanproseassaide.


Sámediggeválgga válgabiirriid lohku evttohuvvo vuoliduvvot 13 válgabiirres 7 válgabiirii.

- Láhkarievdadusat dagahit ahte Sámedikki mandáhtajuohku heive buorebut addojuvvon jienaide, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen. – Lea sihke lunddolaš ja ulbmillaš ahte Sámedikkis lea mearkkašahtti váikkuhusfápmu Sámedikki iežas válgaortnega ođasmahttii. Danne mii leat bidjan mearrideaddji deattu Sámedikki oidnui, joatká stáhtaráđđi.

Duogáš

Láhkadikki mearrádus lea ideanttalaš dainna evttohusain maid ráđđehus ovddidii odeldiggeproposišuvnnas (Ot. prp. nr. 43 (2007-2008). Rievdadusevttohusaide gullet earret eará válgabiirejuogadeapmi ja mandáhtajuohku. Sámediggeválgga válgabiirriid lohku evttohuvvo vuoliduvvot 13 válgabiirres 7 válgabiirii. Ođasmahttin mielddisbuktá ahte eai dárbbašuvvo dássenmandáhtat ja danne lea dat ortnet loahpahuvvon. Nappo leat ge fas Sámedikkis 39 mandáhta. Láhkarievdadusat čađahuvvojit nu ahte dat gustojit 2009 sámediggeválgii.

Láhkarievdadusat gáibidit ahte láhkaásahus Sámedikki válgga birra rievdaduvvo ain eanet. Departemeanta áigu geahčadit láhkaásahusa nuppi jahkebealis 2008, muhto muhtun láhkaásahusrievadusaid ferte dál juo mearridit, ovdalgo evttohasaid nammadanproseassat álggahuvvojit.

Láhka- ja láhkaásahusrievdadusat leat vuođđuduvvon dan fágalaš áššedovdijoavkku raportii, man Sámediggi nammadii, ovttasráđiid departemeanttain. Ráđđehusa láhka- ja láhkaásahusevttohusa barggu oktavuođas leat čađahuvvon konsultašuvnnat Sámedikkiin ja Sámediggi galgá kosulterejuvvot boahttevaš láhkaásahusbarggu oktavuođas.