- Mii dárbbašat eanet dieđuid maiddái daid smávit sámi gielaid birra vai dat boahtte áiggis ain galget seailut nana ja ceavzilis giellan, dadjá ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud. Ruđat mat galget nannet åarjel- ja julevsámegiela dutkama Dutkanráđi sámi dutkanprográmmas lea danin jagi 2010 lassánan 450 000 ruvnnuin 1,65 miljovnna ruvdnui.

Dutkanráđi sámi dutkama prográmmii lasihuvvui doarjja 2009 sullii 1,2 miljovnna ruvnnuin mii lei ráddjejuvvon Åarjel- ja julevsámi dutkanbargguide, earret eará stipendiáhtavirggiide doaktárgráda dásis. Vai sihkkarastá goappaš gielaid dutkanprošeavttaid lea doarjja dán jagi lassánan 1,65 miljovnna ruvdnui.

- Ráđđehus háliida láhčet buori ja oadjebas boahtteáiggi sámi gielaide Norggas. UNESCO lea válddahan ahte åarjel- ja julevsámi gielat leat uhkiduvvon gielat, ja danin mii earenoamážit fuolahit dáid guovtti gielaid. Hukset dutkangelbbolašvuođa dáid guovtti gielain lea maiddái okta doaibmabijuin mat leat sámegielaid doaibmaplánas, dadjá stáhtaráđđi. 

Dutkanráđi sámi prográmma lea jotkojuvvon 2007 rájes ja galgá bistit logi jagi. Prográmma fátmmasta čuovvovaš dutkansurggiid: giela, girjjálašvuođa, kulturilbmaneami, ássiidválddahallama, birgenlági ja eallindási, njálmmálaš árbevierut ja árbevirolaš máhttu, mánát ja nuorat, veahkkevárit ja riektedilálašvuođat ja sámi ođđaáigásaš servodathuksen. Prográmma okta dehálaš ulbmiliin lea oaččuhit rekruterema ja gelbbolašvuođaovdáneami, ovdánahttit sámegiela dieđalaš giellan ja riikkaidgaskasašvuohta. Deattuhuvvo maiddái ahte dutkama gaskkusteames sápmelaččaide, maiddái sámegillii.

 

Vielie dåarjoe dotkemasse åarjel-jïh luvlesaemien gïeline

Mijjieh vielie daajroem aaj dej smaave saemien gïeli bïjre daarpesjibie ihke dah edtjieh nænnoes jïh jielije gielh årrodh båetijen aejkien, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta. Dah beetneh-vierhtieh mah edtjieh åarjel- jïh luvlesaemien gïelh nænnoestidh  Dotkemeraerien programmesne saemien dotkemasse leah dannasinie læssanamme 450 000 kråvnajgujmie, 1,65 mill. kråvnide jaepien 2010.

Dotkemeraerien programme saemien dotkemasse aktem lissiehtassem åadtjoeji, medtie 1,2 mill kr 2009, edtja dotkemem skreejredh åarjel- jïh luvlesaemien gïelide, goh stipendiatebarkoeh dåakteregraadedaltesisnie. Juktie dotkemeprosjekth gåabpaginie gïelesne gorredidh, dåarjoe daan jaepien læssanamme 1,65 mill. kråvnide.

Reerenasse sæjhta sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nøørjesne. UNESCO lea åarjel- jïh luvlesaemien gïelh buerkiestamme goh håvhtadihks gïelh, jïh dannasinie mijjieh joekoen våårkehke dejtie. Dotkememaahtoem bæjjese bigkedh daej gïeli sisnjeli lea aaj akte darjome reerenassen dahkoe-soejkesjisnie saemien gïelide, staateraerije jeahta.

Dotkemeraerien saemien programme lea guhkiedamme jaepeste 2007, jïh luhkie jaepieh vaasa. Programme faerhmeste dejtie dotkemesuerkide gïele, lidteratuvre, kultuvrelahtesh, demografije, jielemetsiehkieh jïh jielemevuekie, njaalmeldh vuekieh jïh åvtetje eejki daajroe, maanah jïh noerh, vierhtieh jïh reaktatsiehkieh jïh dihte daaj-baaletje saemien siebriedahkebigkeme. Akte vihkeles ulmie dan programmese lea dåårrehtimmine jïh maahoteevtiedimmine viehkiehtidh, saemien goh daejremevoetegïelem evtiedidh jïh internasjovnaliseringe.  Sæjhta tjiertestidh dotkemem  dejtie saemien årrojidie saakestidh, aaj saemien gïelesne.

 

Lasedum doarjja oarjjel- ja julevsámegielaj dutkamij

– Mij dárbahip lasedit máhtov dáj gielaj birra nannitjit nanos ja viesso gielaj boahtteájgev, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Danen le dutkamráde prográmma sáme duktamijda le lasedum 450 000 kråvnåj 1,65 milliåvnå kråvnåjda jagen 2010.

Dutkamráde sáme dutkama prográmma laseduváj sulle 1,2 milliåvnåjn jagen 2009 oarjjelsámegielav ja julevsámegielav dutkatjit, duola dagu stipendiahttavirgijda dåktårgrádadásen.  Sihkarasstemdiehti dutkamprosjevtajt goappátjijda gielajda le dán jage doarjja lasedum 1,65 milliåvnå kråvnåjda.

– Ráddidusá ulmme l láhtjev dilev nanos boahtteájggáj Vuona sámegielajda. Oarjjel- ja julevsámegiela li unneplåhkogiellan adjáj sáme aktijvuodan, ja li UNESCOs gåhtjodum alvos ájtedum giellan. Gå Divtasvuona ja Snåasen suohkana li sámegiela háldadusguovlon le ájnas dát oassálasstem buktá nannidum dutkamrahtjamusáv oarjjel- ja julevsámegiela hárráj.    

Sáme prográmma l joarkedum jages 2007 ja vihpá lågev jage. Prográmma gåbttjå dutkamsuorgijt giella, girjálasjvuohta, kulturvuoge, demográfia, viessomdile ja iellemkvalitehtta, njálmálasj dábe ja árbbemáhtto, máná ja nuora, luohko ja riektádile ja ådåájggásasj sebrudakåvddånibme. Ájnas ulmme prográmmajn le viehkedit rekrutterimij og máhtudakåvddånibmáj, åvddånahttet sámegielav dutkamgiellan ja rijkajgasskasattjat barggat. Dutkamav gaskustit sámeálmmugij, adjáj sámegiellaj, dættoduvvá.