Historjjálaš arkiiva

- Lihku beivviin, buot sápmelaččat!

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

- Beaivi lea dehálaš beaivi čalmmustahttit dan earenoamáš saji mii sámiin lea min riikkas. Lea maiddái dehálaš beaivi sámivuođa oainnusindahkamii, dadjá sámeministtar Bjarne Håkon Hanssen.

- Beaivi lea dehálaš beaivi čalmmustahttit dan earenoamáš saji mii sámiin lea min riikkas. Lea maiddái dehálaš beaivi sámivuođa oainnusindahkamii, dadjá sámeministtar Bjarne Håkon Hanssen.

Sámi álbmotbeaivvi ávvudit jahkásaččat guovvamánu 6.b. Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččat. Beaivi ásahuvvui vuosttaš sámi riikačoahkkima oktavuođas Troanddimis guovvamánu 6.b. 1917:s, ja dan leat ávvudan 1993 rájes. Beaivi šattai 2004:s almmolaš leavgabeaivin Norggas.

- Lean ilus go sámivuohta oidno eanet ja eanet servodagas, ja ahte mii vásihit eanet beroštumi sámi kultuvrii ja historjái. Ráđđehusa bealis háliidit ain ovdánahttit Norgga girjás ja máŋggakultuvrrat servodahkan, mas sámivuhtii lea diehttelas sadji. Lean maiddái ilus go mii ođđajagimánu 1.b. rájes viiddideimmet sámi giellaguovllu go Snoasa suohkan maiddái bođii dasa fárrui, dadjá stáhtaráđđi.

Ráđđehus ovdanbidjá giđa mielde viiddis stuoradiggedieđáhusa sámepolitihka birra. Das leat ollu fáttát ja dat speadjalastá sámi kultuvrra girjáivuođa. Dieđáhus bidjá láidestemiid dasa mot eiseválddit galget bargat sámepolitihkain boahttevaš jagiin. Dat maiddái digaštallá oktavuođa gaskal Sámedikki ja departemeanttaid ja addá evttohusaid doaibmabijuide maiguin nanne ja ovdánahttá sámegiela, sámi- kultuvrra ja servodateallima.

Stáhtačálli Raimo Valle: Sártni Oslo Ráđđeviesus Sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. 2008