Historjjálaš arkiiva

Lihku sámi álbmotbeaivái!

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

– Sámi álbmotbeaivi – guovvamánu 6. beaivi – lea dakkár beaivi mii beroštahttá olbmuid eanet ja eanet báikkiin riikkas. Lea illudahtti go sámegiella boahtá eambbo oidnosii almmolaččat, ja go sámegiella ja sámi kultuvra viidánit eanet ođđa surggiide go ovdal, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja sámeministtar Dag Terje Andersen.

– Sámi álbmotbeaivi – guovvamánu 6. beaivi – lea dakkár beaivi mii beroštahttá olbmuid eanet ja eanet báikkiin riikkas. Lea illudahtti go sámegiella boahtá eambbo oidnosii almmolaččat, ja go sámegiella ja sámi kultuvra viidánit eanet ođđa surggiide go ovdal, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja sámeministtar Dag Terje Andersen.

Ráđđehus lohpida eambbo áŋgiruššama sámegielain ja áigu giđa mielde ovddidit doaibmaplána sámegiela várás.  

– Mun háliidan ahte sámegiella galgá eallit ja viššalit geavahuvvot. Danne lea dárbu ahte mii nannet sámegielat fálaldagaid máŋggalágan servodatsurggiin nu go dearvvašvuođalágádusas ja kriminálafuolahusas, ahte lea vejolaš oažžut buriid sámegielat fálaldagaid mánáidgárddiin ja skuvllain ja ahte fállojuvvo rávesolbmuidoahpahus daidda sámiide geat leat massán gielaset, dadjá Dag Terje Andersen. 

– Ráđđehus háliida erenoamážit vuoruhit oarjel-  ja julevsámegiela. Lea hoahppu čađahit doaibmabijuid mat nannejit dáid gielaid. Jus mii galgat dainna lihkostuvvat, de lea dárbu geavahit ođđa ja eahpedábálaš joregiid (arenaid), man ovdamearkan sáhttá leat prošeakta ”YouTube julevsámegiellaj”, dadjá Andersen.  

– Sámi álbmotbeaivvi lea lunddolaš čilgestit ráđđehusa sámepolitihka vuođu, joatká son. - Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga territoriai, sámiid ja norgalaččaid, geain leat seamma vuoigatvuođat ja gáibádusat beassat ovddidit gielaset ja kultuvrraset. Čađahettiinis iežas sámepolitihka atná ráđđehus hui dehálažžan gulahallat Sámedikkiin, mii lea sámiid ovddasteaddji álbmotválljen orgána.

Dán jági lea Sámediggeválga. – Áiggun liibba geavahit ávžžuhit sámiid jurddašišgoahtit dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui ja dan láhkai váikkuhit sámi demokratiijii ja servodatovdáneapmái, dadjá stáhtaráđđi.

Sámi álbmotbeaivi lea ávvuduvvon Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas jagi 1993 rájes. Beaivi šattai Norggas almmolaš leavgabeaivin jagi 2004, ja dan rájes lea sámeleavga leamaš Norgga leavgga bálddas eanet ja eanet leavgastákkuin miehtá riikka.

– Lihku beaivái!