Muitte ahte dus FERTE leat legitimašuvdna jienasteapmái!
Válgabeaivi lea čakčamánu 14. b. 2009. Válgalanjat rahppojuvvojit 205 gielddas juo sotnabeaivvi čakčamánu 13. b. Geahča visogova mas oainnát main gielddain válga čađahuvvo ovtta beaivvis ja main gielddain dat čađahuvvo guovtte beaivvis.
Gielda dieđiha válgalanja mas don sáhtát jienastit ja goas dat lea rabas.
Sáhtátgo jienastit válgabeaivvi?
Jos don leat girjejuvvon dakkár gieldda ássin mas ledje unnit go golbmalogis geain lei jienastanvuoigatvuohta ovddit sámediggeválggas, de it sáhte jienastit válgabeaivvi. Dalle don fertet geavahit jienastanvuogatvuođat jienastit ovddalgihtii.
Geahča visogova mas oainnát mat gielddat vuostáiváldet jienastagaid válgabeaivvi ja mat gielddat vuostáiváldet jienastagaid dušše ovddalgihtii [pdf-hápmi] [excel-hápmi]
Don fertet legitimašuvnna váldit mielddát! Don it dárbbaš válgakoartta go jienastat, muhto go dat lea dus mielde, de dat álkkásmahttá válgadoaimmahasaid barggu ja du jienasteapmi ii ádján nu guhká.
Dárbbašatgo rávvaga dahje veahki?
Jos don dárbbašat rávvaga dahje veahki válgalanjas, de don sáhtát das váldit oktavuođa muhtun válgadoaimmahassii.
Gielddat leat rievtti mielde geatnegasat lágidit jienasteami dakkár lanjaide maidda buot jienasteaddjit besset veahki haga. Jos dattetge muhtun válgalatnja lea dakkár ahte lámis jienasteaddji ii beasa sisa, de dat jienasteaddji sáhttá jienastit dasttá olggobealde dan válgalanja. Dalle guokte válgadoaimmahasa galget boahtit olggos ja dárbbu mielde veahkehit jienasteaddji ja vuostáiváldit su jienastaga.
Leatgo fárren geassemánu 30. b. 2009 maŋŋil?
Jos don leat fárren geassemánu 30. b. maŋŋil, de don leat girjejuvvon dan gieldda Sámedikki jienastuslohkui mas don leat fárren eret, vaikko vel leatge dieđihan iežat fárrema. Don leat dan gieldda jienastuslogus man álbmotregistarii don ledjet čálihuvvon ássin geassemánu 30. b. 2009.
Ná don galggat bargat go jienastat sámediggeválggas:
- Váldde dan jienastanlihpu maid don háliidat geavahit.
- Rievdat jienastanlihpu jos don dan háliidat.
- Bija dasto jienastanlihpu jienastanlihppokonvoluhttii.
- Mana válgadoaimmahasa lusa vai son sáhttá ruossaža sárggastit du nama gurrii jienastuslogus. (Muhtun gielddain sárggastuvvo Sámedikki jienastuslohkui ovdalgo jienasteaddji manná jienastanlovkui, ja muhtun gielddain fas dahket dan maŋŋágo jienasteaddji lea leamaš jienastanloavkkus.)
- Bija jienastanlihppokonvoluhta válgaurdnii.
Jos dus lea jienastanvuoigatvuohta sihke stuorradiggeválggas ja sámediggeválggas, de sáhtát jienastit guktuid válggain.
