Historjjálaš arkiiva

Nanne sámi doaimmaid 1,6 milj. ruvnnuin / Saemienvoete nænnoste 1,6 millijovni gujmie

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta (BSD) nanne sámiid árbedieđu čohkkema, systematiserema ja gaskkusteami Norggas oktiibuot 1,6 milj. ruvnnuin. / Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente (AID) galka nænnoestidh dovne tjöönghkeme- jïh öörnemebarkoem, jïh aaj bæjkoehtimmiem saemien aerpiemaahtoen muhteste Nöörjesne, abpe 1,6 millijovnh kråvnajgujmie.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta (BSD) nanne sámiid árbedieđu čohkkema, systematiserema ja gaskkusteami Norggas oktiibuot 1,6 milj. ruvnnuin.  

BSD addá Sámi allaskuvlii 1,3 milj. ruvdnosaš doarjaga ovddasmanni Árbediehtu nammasaš prošektii mii lea sámi árbedieđu kártema, seailluheami ja geavaheami prošeakta.  

- Lean ilus go mii dál nannet sámiid árbedieđu čohkken-, systematiseren- gaskkustanbarggu Norggas, dadjá BSDa stáhtačálli Raimo Valle. 

Nannen dihtii vel eambbo sámi árbedieđu Norggas, lea departemeanta lohpidan juolludit buohkanassii 300 000 ruvnnu. Juolludus juhkkojuvvo ná: 

  • Saemien Sijte Snoasas oažžu 125 000 ruvnnu lullisámi rajáidrasttideaddji árbediehto- ja duođaštanprošektii.
  • Romssa universitehta/Romssa Musea oažžu 75 000 ruvnnu Várjjaga mearraguolásteami ja riddokultuvrra árbedieđu muohkadeapmái ja gaskkusteapmái.  
  • 50 000 ruvnnu Siskkit Billávuona Mearrasámi Diehtoguovddážii mearrasámi kultuvrra, giela ja dieđuid duođašteapmái ja gaskkusteapmái.
  • 50 000 ruvnnu Siskkit Billávuona Mearrasámi Diehtoguovddáža prošektii  ”Njuorju, njuorjjohat ja skuhttárlunsa”. Ruđat galget geavahuvvot daid árbevieruid gaskkusteapmái mat čatnasit njuorjjobivdui, njuorjjonáhkkái duodjeresursan ja njurjui biebmun.

 

Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente (AID) galka nænnoestidh dovne tjöönghkeme- jïh öörnemebarkoem, jïh aaj bæjkoehtimmiem saemien aerpiemaahtoen muhteste Nöörjesne, abpe 1,6 millijovnh kråvnajgujmie.

AID vaadta Saemien Jolleskuvlese 1,3 millijovnh dåarjomine aktem piloteprovsjektese ”Aerpiemaahtoen” bïjre, mij dijpie kaarhtedimmiem, gorredimmiem jïh nåhtoem saemien aerpiemaahtoste.

- Manne leam aavosne ihke daelie nænnostibie daam barkoem, jïh saemien aerpiemaahtoem tjöönghkedibie, öörnemisnie bïejijibie jïh aaj bæjkoehtibie Nöörjesne, nov jeahta staatetjaelije Raimo Valle AID:esne.

Juktie aaj vielie maahtoem eevtiedidh saemien aerpievuekiej bïjre Nöörjesne, departemente lea jååhkesjamme 300 000 kråvnah lissiedidh. Nimhtie jis leah joekedamme:

  • Saemien Sijte Snåasesne åådtje 125 000 kråvnah åarjelsaemien rasti rastah provsjektese aerpiemaahtoen jïh vihnesjimmien muhteste.
  • Romssan Universitete/ Romssan Våårhkoeh åådtje 75 000 kråvnah sjïehtesjidh jïh bæjkoehtidh aerpievuekiej maahtoe mearoesaemien göölemen bïjre jïh mearoegaedtien kultuvrem Varjjesne.
  • 50 000 kråvnah vihnesjæmman jïh bæjkoehtæmman mearoesaemien kultuvren, gïelen jïh maahtoen muhteste, Mearoesaemien kompetansegoevtesasse Billavoenesne.
  • 50 000 kråvnah provsjektese ”Njuorju, njuorjjohat ja skuhttárlunsa” Mearoesaemien kompetansegoevtesasse Billavoenesne. Vierhtieh gelkieh nuhtjedovvedh bæjkoehtimmesne aerpievuekiej muhteste nåerviebievtemen bïjre, jïh guktie nåervien dueljieh nuhtjedin vytnjesjimmesne jïh aaj guktie nåervien bearkoe beapmojne stealladin.