Historjjálaš arkiiva

Njeallje jagi rukses-ruoná sámepolitihkain

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

– Mii leat nannen sámi giela ja kultuvrra, addán Sámediggái eanet válddi ja dadjamuša ja bidjan sámiid árgabeaivvi diliid guovddážii, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

– Mii leat nannen sámi giela ja kultuvrra, addán Sámediggái eanet válddi ja dadjamuša ja bidjan sámiid árgabeaivvi diliid guovddážii, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.

Juolludeamit sámi ulbmiliidda leat lasihuvvon 188 milj. ruvnnuin, ja leat buohkanassii 785 milj. ruvnnu jagi 2009. Ráđđehus lea deattastan ”árgabeaivepolitihka”, seammás go sámi vuoigatvuođabargu lea jotkojuvvon.   

– Sámi áššiid vuhtiiváldin galgá čađahuvvot buot servodatsurggiin. Sámiid galget vuostáiváldit almmolaš bálvalusat main áddejit sámiid diliid ja dárbbuid, ovdamearkka dihtii go sis lea dáhkamuš dearvvasvuođalágádusain, NAVain dahje go sis leat mánát mánáidgárddis, cealká stáhtaráđđi.

Miessemánus 2009 ráđđehus almmuhii sámegielaid doaibmaplána. Ulbmil lea láhčit dorvvolaš boahtteáiggi sámegielaide Norggas – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii.

– Sámegielat leat rašis dilis, ja dárbu lea oaččohit eanebuid geavahit sámegiela. Dan mii galgat nákcet doaibmaplána doaibmabijuiguin, earret eará eanet ja buoret sámegiela oahpahusain skuvllain. Preassadoarjja lea maiddái lassánan, nu ahte mis dál leat guokte sámegielalaš beaiveaviissa, dadjá Andersen. Sámi ásahusaid huksen ja nanusmahttin, nu go Nuortasámi musea ja Ája Sámi guovddáža huksen ja viiddideapmi, Riddu Riđđu ásaheapmi gávnnadanbáikki árvun ja vel golbma ođđa gieldda searvan sámegiela hálddašanguvlui addet sámi gillii ja kultuvrii ođđa joregiid.

Sámediggi lea ožžon lasi juolludusaid, ođđa válgaortnet lea ráhkaduvvon ja Sámediggi lea ođđa plána- ja huksenlágas ožžon vuostálastinvuoigatvuođa. Juolludusat Sámediggái leat dál 334 milj. ruvnnu, mat leat 95 milj. ruvnnu eanet go ovdal. Ráđđehus lea ráđđádallan  Sámedikkiin sihkkarastin dihtii sámi beroštumiid dakkár dehálaš lágain go mearraresursalágas, ođđa luonddušláddjiivuođalágas ja ođđa boazodoallolágas.  

Bargu sámi ealáhusaiguin lea nanusmahttojuvvon go lea álggahuvvon árvobuvttadanprográmma lotnolas ealáhusaid ja mátkeealáhusa várás. Innovašuvdna Norga ja Sámediggi leat maiddái šiehtadan ovttasráđiid ovddidit ealáhusaid sámi guovlluin. Álgoálbmotáššit ge leat dehálaš oassi ráđđehusa davviguovloáŋgiruššamis.  

Raporta:
Eanetlohkoráđđehusa sámepolitihkka (pdf)